Vahetustega töötajatest vähemalt 14 protsendil on unehäired

Juuni on TAI tervisekalendris pühendatud puhkamisele – selle olulisusele ning riskidele, mis kaasnevad, kui aega puhkamiseks jääb liiga vähe. Ka põhjustele, miks mõnikord hommikul ärgates tunned end sama väsinuna kui õhtul magama minnes.

Täiskasvanud inimesed vajavad taastumiseks keskmiselt 7-8 tundi ööund. Vanemaks saades unevajadus väheneb, vanemate kui 65-70a inimeste unevajaduseks peetakse 6 tundi või vähem.

Piisav uni on inimestele tähtis igas eas. Vähemagajate (alla 4-5 tunni ööpäevas) keskmine eluiga jääb teadlaste hinnangul lühemaks, kui tavalistel magajatel (sama kehtib ka pikema, ehk üle 10 tunni unega isikute kohta).

Unehäired põhjustavad lisaks halvale enesetundele töö produktiivsuse langust, rohkem haiguspäevi ja tööõnnetusi, ütleb Tallinna Hea Une Keskuse psühhiaater-unearst Tuuliki Hion terviseinfo.ee-le antud intervjuus.

1. Kui oluline, et inimene oleks välja puhanud? Kuidas korraliku puhkuse puudumine inimese elu mõjutab, näiteks töövõimet?

Piisav uni on inimese jaoks ülioluline. Uneaja piiramisel tekivad muutused nii kehategevuses kui psüühikas. Näiteks väheneb isu vähendavate ja tõuseb isu suurendavate ainete vabanemine, muutub veresuhkru taseme reguleerimine, kõrgeneb stressihormoonide tase, mis pikkamööda viib haiguste sagenemisele ja vererõhu tõusule.

Esimesena halveneb tunnete reguleerimine, võib alaneda meeleolu, tekivad ärrituvus, ärevus. Järgmisena väheneb loovus, võime toime tulla ootamatute, ebakindlate, kiiret reaktsiooni või selle muutmist nõudvate, keerukate ja uute olukordadega. Nõrgeneb ka otsustusvõime. Vigu võidakse küll märgata, kuid neile ei reageerita.

Need häired põhjustavad ilmselgelt ebatäpsusi, produktiivsuse vähenemist ja vigu, mis võivad sõltuvalt töö iseloomust olla üliohtlikud. Väsimus põhjustab ligi pooled tööõnnetustest.

Lisaks unevõlale on pikk, liiga väheste pausidega tööaeg ning öötöö väsimuse ja sellesarnaste nähtude kujunemise põhjusteks.

Unehäiretest põhjustatud kaudsed kulud tööõnnetustele toovad näiteks Austraalias kaasa ligi kümme korda enam kulutusi, kui unehäirete ravi ja diagnoosimise kulud. Kokku kulub Austraalias 0,8% rahvuslikust koguproduktist unehäiretele ja neist põhjustatud ravimata haigustele. Ometigi on Austraalia tuntud unehäirete uurimise maa ja uneapnoe ravi kodumaa.

Levinud unehäirete nagu uneapnoe ja unetuse ravimata haiged võtavad kaks korda enam haiguspäevi kui teised inimesed. Uneapnoehaiged satuvad 7-11 korda sagemini õnnetustesse ja unetusehaiged 2 korda sagemini õnnetustesse.

Peab selgituseks lisama, et unehäirete diagnoosimise ja ravi kulud on kordades madalamad, kui töövõimetusele, tööõnnetustele ja ravimata unehäiretest omakorda tekkivate tervisehäirete ravikulud. Ravi on täiesti olemas. Probleem on eelkõige madalas teadlikkuses häirete sümptomitest, sellest, kui suured siiski kaasnevad kulud on ning sageli ka häirete eitamises.

Une ajal toimuvaid häireid sageli ei seostata päevase väsimuse, unisuse ning haigustega. Neid ei peeta piisavalt tähtsaks.

2. Milliste sümptomitega on mõttekas unearsti poole pöörduda?

Lapsed peaks tulema hambumushäirete, suu kaudu hingamise, uneaegse pingutatud hingamise, norskamise, suurte mandlite ja adenoidide, tähelepanuhäirete, enureesi, õpiraskuste, ka uinumisraskuste, vanemate voodis magamise ning sagedaste ärkamiste puhul. Siin tehakse koostööd teiste lastespetsialistidega, kuid need häired võivad seotud olla uneapnoe või unetusega.

Saab tulla ka siis kui nutiseadmete kasutus on hakanud segama und. Kui magamisaeg on nihkunud selliselt, et see segab tööd, õppimist või pereelu. Kui ei saa uinuda või uni on katkendlik või ärkate liiga vara ning need nähud püsivad juba üle kuu. Kui näiteks olete väsinud ning uuringute tulemused pole sellele selgitust andnud. Ka rahutute jalgade puhul. Kui päeval uniseks jäämine on nii sage, et on hakanud segama elu või juba märgatav kaasinimestele. Kui kaal tõuseb, vererõhk tõuseb ja veresuhkur tõuseb. Need kolm koos unisuse või väsimusega võivad viidata uneapnoele.

Põhjendamatud mäluhäired või ravile mitte alluv depressioon võivad olla samuti uneapnoe märkideks, samuti uneaegne käitumine, eriti kui see on ohtlik või sage. Tugev norskamine, veel enam, kui on teada, et esineb hingamispause uneajal.

3. Millal hakati maailmas rohkem unehäiretega seotud teemasid uurima ja neile lahendusi otsima?

Tänapäevane unemeditsiin sai alguse 1970ndatel aastatel. Und on uuritud juba alates 1930ndatest. Algul uuriti und lootuses leida põhjendusi psüühikahäiretele. Hingamis- ja liigutusandurite lisamine uuringutesse andis võimaluse kindlaks teha uneaegseid hingamise ja liigutuste häireid. Unehäireid uurivad arstid ja arstiteadlased, aga ka paljud füüsikud ja insenerid, kuna osa raviviise kaasab tehnoloogiat.

Kronobioloogia on une-ärkveoleku rütmi seaduspära uurinud. Praeguseks on jõutud arusaamiseni, et unevõlg põhjustab geneetilisi muutusi, muutusi geenide väljendumises.

Kehaliste häirete uuringute kõrval on teadlased uurinud kognitiivkäitumusliku teraapia mõju ning leidnud, et see on kõige efektiivsem ravi unetusele.

4. Millised on need inimesed, kes teie juurde kõige sagedamini pöörduvad?

Patsiente on igast soost ja igas vanuses. Meie suur eesmärk on tegeleda lastega, kuna uneapnoe ärahoidmine õige hambumuse tagamisega peaks algama juba 2-3 aastasena. Unetuse, unevõlaga seonduvad vaevused esinevad igas eas. Nutiseadmeid kasutavad liigselt lapsed ja noored, noorimad patsiendid on alla 10 aastased. Algkoolilapsed peavad magama kuni 11 tundi päevas, meie lastel jääb see mõned tunnid vähemaks.

Meie vanimad patsiendid on üle 80 aasta vanad.

Sageli tullakse perega. Laste une muutmiseks on vaja vanemate abi, täiskasvanutel teab partner sageli paremini, mis inimese uneajal temaga toimub.

Vahetustega töö puhused unehäired on tavalised.

5. Millised on unehäirete kõige olulisemad põhjused?

Unehäirete hulka kuuluvad häired kuuest erinevast haiguste grupist, suur osa on neist kehalised haigused. Need kuus gruppi on uneaegsed hingamishäired, liigutushäired, uneaegse käitumise häired, une-ärkveloleku rütmihäired, liigunisus ja ainsa nii-öelda psühholoogilistel või keskkonnateguritel põhineva häirena unetuse häired, mida rahvasuus nimetatakse unehäireteks. Seega unemeditsiini arusaamine unehäiretest on märksa laiem, kui unetuse ravi. Ravida saab kõiki häireid, raviviisid on väga erinevad. Sageli on hea tulemuse saavutamiseks vaja mitme eriala spetsialistide koostööd - nagu psühholoogid, unenõustajad, müofunktsionaalsed terapeudid.

6. Kuidas suhtuvad töötajate võimalikesse unehäiretesse tööandjad? On keegi näiteks vahetustega töö puhul käinud teie käest nõu küsimas, kuidas vahetusi korraldada nii, et töötajad siiski võimalikult välja puhanud tööl oleksid vms?

Vahetustega tööd ja sellega seonduvaid elukvaliteedi- , une- ja tervisehäireid on palju uuritud ning on teada, milline töökorraldus tagab parima tulemuse. Samuti on näidatud, milline vahetuste korraldus häirib kõige enam inimeste toimetulekut ja tootlikkust. Oleme siiani koostööd teinud lennunduse eriala, koolide ja lasteasutustega ning alustamas koostööd töötervishoiuasutustega. Teised tööandjad meile selliste küsimustega pöördunud ei ole, kuigi meil oleks neile üsna palju ütelda.

Eestis töötavad inimesed sageli väga pikkades vahetustes, millele järgneb pikk puhkeaeg (näiteks kauplustes). Krooniline unetus ja väsimus võib näiteks kujuneda nii, et puhkeajal inimesed üritavad võimalikult kaua magada, seejärel jälle on vaja kiiresti taas magamise aega muuta. Vahel jääb enne uut magamisaega liiga vähe aega väsimuse kogumiseks. Samuti on vahetuste pikkus ja selle kestel puhkepauside vähesus ja lühidus üheks väsimuse põhjuseks. Pikapeale võib unereziim täiesti paigast ära minna, keha ei suuda enam ümber harjuda ja vajalikul ajal magada. Kui see kinnistub ja muutub krooniliseks, siis ilma asjatundliku sekkumiseta olukord enam ei parane. On teada, et vahetustega töötajatest vähemalt 14 protsendil on unehäired.

Vahetused peaksid pigem kiiresti muutuma nii, et kehal oleks harjumine kõige loomulikum. Näiteks Soomest ja Rootsist pärinevad paljud uuringud, mille põhjal tööandjad on teinud vahetuste skeemide muutusi ning töötulemused on oluliselt paranenud. Eestis on see suuresti läbitöötamata teema. On olemas töölepinguseadus oma normidega, samuti osadel erialadel, näiteks lennunduses, on oma spetsiaalsed regulatsioonid. Isegi nende olemasolu korral on probleemiks rohke öötöö, mis tegelikult inimesele ei sobi.