Tervisedenduse konverents 2016. Tervislikult toituda peaks olema lihtne

„Eesti inimese tervisekäitumine pole pehmelt öeldes kiita,“ ütles tervisedenduse aastakonverentsi „Toitumine ja suutervis inimese elukaare vältel“ avakõnes tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovski. „Tervena elatud eluea poolest on Eesti Euroopa Liidu teiste riikidega võrreldes kaugel tagareas. Meist lühem on inimeste tervena elatud eluiga vaid Lätis, naiste puhul ka Saksamaal ja Slovakkias.“

Eestis on Euroopa Liidu keskmisega võrreldes suurem suremus südameveresoonkonna haigustesse ning kõrgeim sooline erinevus siin naiste kahjuks. Ka on üle poole Eesti inimestest ülemäärase kehakaaluga ning trend tõuseb. Eriti murettekitav on see, et täiskasvanutest kiiremini kasvab ülemäärase kehakaaluga laste osakaal. „Lapsi ümbritsev keskkond peaks olema tasakaalustatud toitumist soodustav, mitte kiusatustele ja ahvatlustele suunav,“ märkis minister ning tõi laste toitumisvalikute mõjutajatena välja ühelt poolt meediakanalites vohava reklaami rolli, teiselt poolt lastevanemate toitumisalase teadlikkuse.

Oluline on ministri sõnul ka see, et tervisliku toidu valimine oleks lihtsam. Seda peab soodustama ostukeskkond, kus oleks lai valik tervisesõbralikumat toitu, milles on vähem rasvu, suhkrut ja soola. „Inimestel võib olla küll toitumisalane teadlikkus, kuid kui tervislikumate toidutoodete valik on poelettidel kesine ja vastavate toodete kindlakstegemine ning leidmine aeganõudev, siis igapäevase kiire elutempo juures jääb teadlikkusest ainuüksi väheks. Seega ühe edasise tegevussuunana näen tihedamat toimivat koostööd riigi ja toidutootjate, käitlejate ja turundajate vahel, mille eesmärgiks on rahvastiku tervise paranemine.“

Ossinovski tõi välja ühe algatusena kuulsa telekoka Jamie Oliver, kes on võtnud suhkrumaksu kehtestamise oma südameasjaks. Ikka selleks, et pidurdada inimeste haigestumist teise astme diabeeti ja teistesse suhkru liigtarbimisest tulenevatesse haigustesse. Jamie Oliver on suhkrumaksu kehtestanud enda restoranides ja sellega on kaasa läinud mitmed teised restoranid Inglismaal.

Alkoholitarbimise vähendamise suhtes märkis minister, et lisaks aktsiisi tõstmisele leiab äraproovitud abi liigtarbimise vastu nii reklaami kui müügivõimaluste piiramisest.

Terviseinfo blogi avaldab ära minister Jevgeni Ossinovski konverentsiavakõne tervikteksti. (Teised konverentsiettekanded ja -materjalid leiad konverentsi „Toitumine ja suutervis inimese elukaare vältel“ leheküljelt alates 13. juunist.)

Head terviseedendajad!

On siiralt hea meel seista auditooriumi ees, keda pole vaja ilmselt pikemalt veenda tervist väärtustava ja hoidva elulaadi ning tervisliku elukeskkonna kujundamise hädavajalikkuses. Tervisevaldkonna ministrina on mul viimasel ajal tulnud palju selgitada riigi poliitikaid haiglavõrgu korrastamiseks ja arstiabi kättesaadavuse parandamiseks, mistõttu on ehk pisut tagaplaanile jäänud olulisim – eeskätt on tarvis terviseprobleeme ennetada, et tervena elatud aastaid oleks võimalikult palju. Siin on vastutus igaühel endal, aga riigina peame samuti vaatama, kuidas vähendada tervisele kahjulike tarbimisharjumuste mõjusid.

Eesti inimese tervisekäitumine pole pehmelt öeldes kiita. Tervena elatud eluea poolest on Eesti Euroopa Liidu teiste riikidega võrreldes kaugel tagareas. Meist lühem on inimeste tervena elatud eluiga vaid Lätis, naiste puhul ka Saksamaal ja Slovakkias. Standarditud suremuskordaja südameveresoonkonna haigustesse 100 000 elaniku kohta Eestis on Euroopa Liidu keskmisega võrreldes ligi kaks korda kõrgem ning meil on kõrgeim sooline erinevus antud näitaja osas naiste kahjuks. Südame-veresoonkonnahaiguste peamised riskitegurid on ülekaal, vähene kehaline aktiivsus, alkoholi ja tubaka tarbimine.

Toitumine mängib olulist rolli inimeste tervises terve elukaare vältel. Paljudes riikides üle maailma on tasakaalustamata toitumise tagajärjel tekkinud ülemäärane kehakaal päriselt tõsiseks probleemiks, sest see on omakorda riskifaktoriks haiguste tekkele. Et Eesti rahvastiku tervis ja heaolu paraneks, tuleb jõuda selle probleemi juurteni ning tegeleda kõikide riskiteguritega üheaegselt ning kompleksselt.

Ülemäärase kehakaaluga elanike osakaal on Eestis kasvava trendiga. Kui 2004. aastal oli Eesti täiskasvanud elanikest 43,2% ülemäärase kehakaaluga, siis juba kümme aastat hiljem, aastal 2014 oli ülemäärase kehakaaluga elanike osakaal juba 52%. Teisisõnu on ülemäärase kehakaaluga enam kui pooled Eesti täiskasvanud elanikest ning meeste seas on ülemäärane kehakaal levinum kui naiste hulgas. Märksa murettekitavam on aga suundumus, et täiskasvanute näitajast kiiremini kasvab ülemäärase kehakaaluga laste osakaal.

Lapseiga on kiire kasvu ja arengu aeg ning just siis kujunevad välja toitumisharjumused, mis saadavad inimest elu jooksul. Täiskasvanu eas on neid juba raskem muuta ning ümber kujundada.

Lapsevanemal on siinjuures väga oluline roll. Et lapsel pole veel piisavalt teadmisi ning ta ise ei pruugi osata teha õigeid valikuid, siis on pere just see, kes last õpetab, teeb tema eest toiduvalikud ning kujundab sellega lapse edasised harjumised ja teadmised. Lapsevanemate toitumisalane teadlikkus on seejuures väga tähtis ja nii tuleb teavitustööga tegeleda lakkamatult. Kuid ka teadlikkuse, hoiakute ja oskuste kujundamisest ainuüksi ei piisa, sest ka ümbritseval keskkonnal on oluline roll. Meediakanalites vohav reklaam ja turundus mõjutab laste ja lastevanemate ostukäitumist, toiduvalikute tegemist ning toitumisalast teadlikkust, mis omakorda on otseses seoses laste ülekaalulisusega ning rohke suhkrusisaldusega toodete tarbimisel tekkivate probleemidega. Lapsi ümbritsev keskkond peaks olema tasakaalustatud toitumist soodustav, mitte kiusatustele ja ahvatlustele suunav.

Lisaks on oluline, et inimestel oleks lihtsam teha tervislikke toitumisvalikuid. Seda peab soodustama ostukeskkond, kus oleks lai valik tervisesõbralikumat toitu, milles on vähem rasvu, suhkrut ja soola. Inimestel võib olla küll toitumisalane teadlikkus, kuid kui tervislikumate toidutoodete valik on poelettidel kesine ja vastavate toodete kindlakstegemine ning leidmine aeganõudev, siis igapäevase kiire elutempo juures jääb teadlikkusest ainuüksi väheks. Seega ühe edasise tegevussuunana näen tihedamat toimivat koostööd riigi ja toidutootjate, käitlejate ja turundajate vahel, mille eesmärgiks on rahvastiku tervise paranemine.

On muidugi rõõmustav, et inimesed pööravad küll üha rohkem ise tähelepanu toitumisele, aga et seda veelgi soodustada, on oluline luua toetav keskkond.

Eks iga riik proovi härjal sarvist haarata omal moel. Kuulsaim näide tuleb Inglismaalt, kus tuntud telekokk Jamie Oliver on võtnud suhkrumaksu kehtestamise oma südameasjaks. Ikka selleks, et pidurdada inimeste haigestumist teise astme diabeeti ja teistesse suhkru liigtarbimisest tulenevatesse haigustesse. Muide, ta on juba esitanud briti valitsusele viieosalise suhkrumanifesti, mis muu hulgas nõuab 20-protsendise suhkrumaksu kehtestamist ning karastusjookides sisalduva suhkrukoguse märkimist teelusikate arvuna tootel. Jamie Oliver on suhkrumaksu kehtestanud enda restoranides ja sellega on kaasa läinud ka mitmed teised restoranid Inglismaal.

Ka meie siin Eestis oleme parasjagu koostamas toitumise ja liikumise rohelist raamatut. Seda vedavas töörühmas on samuti ühe võimalusena pakutud välja karastusjookide ja alkohoolsete jookide lisamaksustamise ning teinud muuhulgas ettepaneku analüüsida maksu kehtestamist toiduainetes sisalduvatele ainetele, nagu näiteks suhkrule ja teatud rasvhapetele.

Samas on reaalsus seegi, et hoolimata terviseedendajate korduvast tähelepanujuhtimisest tekib arusaam vajalikest riigipoolsetest sammudest pikkamisi. Näiteks alkoholi puhul on juba ammu teaduslikult selgeks saanud, et lisaks aktsiisi tõstmisele tuleb piirata ka reklaami ja müügivõimalusi. Meil aga on diskussioon poliitilisele tasandile tõsiselt jõudnud alles eelmisel aastal. Nii ka suhkrumaksuga – on juba maailmas edulugusid, aga meil ei olda seda veel valmis poliitiliselt sisuliselt arutama. Eks ühisel jõul peame selgitama tegevusetuse tegelikku mõju ja olen kindel, et lõpuks saavad õiged asjad tehtud.

Luban teile, et jätkan terviseedendus- ja ennetuspoliitikate ellu viimist, sest usun, et soodustava keskkonna ja riigipoolse toetava regulatsiooniga on meil ühiselt võimalik panna ebatervislikele eluviisidele piir.

Soovin kõigile meeldivat konverentsi ning loodan, et saate siit innustust ja ideid, kuidas ka igaüks teist saaks tasakaalustatud toitumisele panustada.