Hambaaugud ei ole saatus, vaid mõtteviisi küsimus

„Kurja juur on magusad joogid,“ hindas selleaastasel tervisedenduse konverentsil „Toitumine ja suutervis inimese elukaare vältel“ hambaarstide liidu president Marek Vink. „Lastele ei meeldi vesi. Kes sellist asja enne kuulnud on, et vesi ei maitse? Vesi ongi maitsetu. See on väärtuste ja hoiakute küsimus. Suhkrukell peab paigas olema ja loodusseadusi tuleb austada.“

Kõige raskem on muuta toitumusharjumusi, neid pärandatakse põlvkonnast põlvkonda, nendib dr. Vink. Elu katkiste hammastega ei ole kuri saatus, vaid hoiakute ja mõtteviisi küsimus. Mida varem hammaste hoidmisega alustada, seda parem.“Vaja on tegelda haiguste põhjustega - sellega, et uusi auke ei tekiks. Janu puhul - ühemõtteliselt - maitsestamata vesi. Kui vaja, siis ka hambapasta fluoriidiga, mis aitab hambaid happerünnakute vastu vastupidavamaks muuta".

Doktor Vink toob hammaste tervises hoiakute, ümbritseva keskkonna ja teadlikkuse olulisuse näiteks poisi, kelle isa lapse vitamiinivajaduse rahuldamiseks alati külmkapis õunamahla hoidis ning autojuhi, kellel sõitudel kaasas sama mahla pudel pidevalt rüüpamiseks. Mõlemad jõudsid hambaarsti juurde suurte aukudega hammastes. „Mina nimetan seda õunaussihaiguseks. Eestis on õunaussihaiguse epideemia - tervislik, kodune, õunamahl, kuhu ei ole lisatud suhkrut..." Ainult, et inimeste, sealhulgas laste ja noorte, hambad ei pea sellele valule vastu. Ehk nagu ütleb dr. Vink - niikaua, kui Pirita jões ei ole piisavalt kaua voolanud õunamahl, et inimese hambad kohaneksid, jääb hammastele magusatest mahladest ja teistest magusatest jookidest kasulikumaks siiski vesi. 

Kui võrrelda maailmaga, siis Eesti inimene on mõõdukalt kahjustatud hammastega, oleme kõva keskmik. Kolmveerand meie kaheteistaastastest lastest on restauratiivse ravi vajadusega, teisisõnu on neil olnud hambas auk, mis kas on parandamist vajanud, vajab parandamist või on hammas juba välja tõmmatud. 

Hammaste ravi algab ühelt poolt hammaste hoidmisest juba võimalikult varases eas ning teiselt poolt eelkõige mikroobikeskkonna muutusest suus, seda tuleb korrastada.

Mõned nõuanded dr. Marek Vingilt, kuidas hoida laste ja noorte hambaid:

• Laps ei tohi uinuda toit suus, sest magades on suu loomulik puhastumine süljeerituse vähesuse tõttu puudulik.
• Võõruta laps õigeaegselt lutipudelist ja lutist. Ära toida üle aasta vanust last öösiti.
• Ka vanema kui 1 aastase lapse öine rinnast toitmine, mil toitaineterikas piim jääb kaitsva sülje erituse puudumise tõttu hammastega kontakti pea terveks ööks, võib olla hammastele ohtlik.
• Maiustusi ja suhkruga magustatud jooke on põhjust vältida võimalikult kaua. Kui see pole enam võimalik, siis on hammastele tervislik välja kujundada „kommipäev“.

Konverentsi "Toitumine ja suutervis inimese elukaare vältel" on võimalik veel lugeda-järelvaadata konverentsi leheküljelt terviseinfo.ee-s.