Et suvevaheaeg oleks mõnus ja turvaline

Kohe-kohe ongi käes suur suvi – puhkus, vabaõhukontserdid, koosviibimised sõpradega, grillipeod… Mõne lapsevanema jaoks tähendab algav suveperiood ühe eluetapi lõppu ja liiga kiiresti „suureks“ kasvanud lapse koolilõpetamist. Teise jaoks küsimusi, kas ja kuhu üritusele sel suvel lapsega koos minna. Loodetavasti tähendab see aga kõigi jaoks vahvaid koosolemise hetki. Kuidas lõpupidude, festivalide ja aiapidude kirevuses lapsesõbralikke valikuid teha ning ühendada suvised üritused ja koosoldud aeg mõnusaks tervikuks? 

Vanema eeskuju loeb
Lapsed õpivad jälgimise ja jäljendamise kaudu ning tahes-tahtmata võtavad üle mitmed vanemate käitumismallid, sest vanemad on nende jaoks oluliseks autoriteediks. Seetõttu tasub enne suuremat pidu, kontserti või festivali, juhul kui üritusel on plaanis ka alkoholi tarvitada, läbi mõelda, kas lapsel oleks ehk toredam seekord hoopis vanavanemate või teiste lähedaste juures viibida? Kuidas kogeb laps oma vanema joobes või purjus olekut? See võib teda hirmutada, muretsema panna või hoopis tekitada uskumuse, et alkoholi tulebki tarvitada selleks, et lõbus oleks. Lisaks pole lapsel turvaline viibida kahjustunud otsustus- ja reaktsioonivõimega vanema hoole all. Ka tubakatoodete tarvitamine lapse läheduses mitte ainult ei kahjusta tema tervist, vaid õpetab seostama antud käitumisviisi „vajaliku ja lõõgastavana“. Külastades mõnda toredat üritust või paika koos lapsega saab teha teadliku valiku olla kaine ning seeläbi näidata lapsele, et puhkamiseks ja lõbutsemiseks piisab heast seltskonnast – vanema(te)st ja lapsest endast!

Lapsele ei pakuta alkoholi
Aeg-ajalt võivad teismelised väljendada soovi ühte või teist alkohoolset jooki proovida või juua. Kas peaks lapsele alkoholi pakkuma? Uuringud ütlevad, et lapsed, kellele on alkoholi pakutud ja lubatud seda kodus tarvitada, teevad seda suurema tõenäosusega ka väljaspool kodu. Ükski alkohoolne jook pole tervisele ja turvalisusele ohutum kui teine, sest need kõik sisaldavad mürgistava toimega etanooli. Seepärast tasub vanemal selgesõnaliselt väljendada oma soovi, et noor ei tarvitaks ühtegi alkohoolset jooki, sh ka lahjasid jooke nagu kokteilijoogid, siider või õlu. Alkoholi mittepakkumine on osa piiride seadmisest ning aitab lapsel paremini mõista, mis on lubatud ja mis mitte. Selgitades ja põhjendades, miks on alkohol lapsele keelatud ja kuidas alkohol mõjutab aju arengut, on võimalik lisaks alkoholitarvitamisele ära hoida ka mitmeid teisi riske, mis alaealiste alkoholitarvitamisega tihtipeale kaasnevad (riskantsed seksuaalsuhted, muude uimastite tarvitamine, õnnetusjuhtumid, mürgistused ja traumad jm).

Alkovabad lõpupeod
Enne kooli lõpupidu võib üles kerkida mitmeid lapse heaolu puudutavaid teemasid: kas lapsed peaksid lõpupeol olema omaette või koos täiskasvanutega, kas vanemad peaksid neile sinna ka „jooke“ kaasa ostma, kas vanemad peaksid neile pidutsemiseks eraldiseisva koha broneerima? Vanemad saavad enne lõpupidu kokku leppida, et keegi ei anna lastele alkoholi kaasa ega aktsepteeri selle tarvitamist. Noortega saab ühiselt arutada ja kokku leppida, kuidas nad tahaksid oma lõpu- või suvepeo veeta, et see oleks nende jaoks tore ja vahva üritus ning et vanemad ei peaks samal ajal oma laste heaolu pärast muretsema.

Lapse ligipääs sõltuvusainetele
Lapsed pääsevad sõltuvusainetele ligi peamiselt oma kodus või müügikohtades, viimastes kas siis ise aineid ostes või paludes kellelgi teisel seda nende eest teha. Kodus on võimalik hoida alkoholi- ja tubakatooted nii, et laps neile ligi ei pääse. Ka suvistel aiapidudel tasub jälgida, et need oleksid lapse käeulatusest piisavalt hästi ära pandud. Kui poes on näha mõnda noort ise alkoholi- või tubakatooteid ostmas või ostab talle neid mõni täiskasvanu, siis näidakem üles kodanikujulgust ja sekkugem. Näiteks võib paluda müüjal küsida noorelt vanust tõendavat dokumenti. Mõelgem, kas me ise tahaksime, et keegi vahele astuks, kui meie laps püüaks salamahti sõltuvusainet osta?

Kas laps vajab abi?
Arvatakse, et osa täiskasvanuks saamise protsessist ongi riskide võtmine ja erinevate sõltuvusainete proovimine ja tarvitamine. Teinekord on aga tarvitamise põhjuseks hoopis soov seeläbi lahendada või unustada oma mured. Mõne noore jaoks on sõltuvusainete kasutamine vahendiks stressi ja negatiivsete tunnetega hakkamasaamiseks. Siinkohal on jälle oluline roll täiskasvanul, sest silma kinnipigistamine võib lükata noore veelgi sügavamasse auku, kust ta iseseisvalt välja ei saa. Sõltuvusainete tarvitamine on tihtipeale märgiks, et noor vajab abi. Märkaja ja sekkuja saab olla igaüks meist – kes näeb alaealist poes alkoholi ostmas, poe ees suitsetamas, bussis purjuspäi tuikumas või kuuleb oma lapselt, et tema sõber on hakanud kanepit tarvitama.

Oluline on lükata alkoholi tarvitamisega alustamist võimalikult hilisesse vanusesse. Iga edasi lükatud aastaga, mil laps ei ole tarvitanud sõltuvusaineid, väheneb risk aju kahjustusteks. Samuti väheneb risk sattuda sõltuvusse.

Lapse unistuste teostumist toetab sõltuvusainete vaba elu. Ilusat suve ja lapsesõbralikke valikuid!