Tööstress sõltub paljuski võimest kohaneda

Mõned aastad tagasi järjestas USA ja Kanada üks suurematest karjääriportaalidest CareerCast.com maailma kümme kõige stressirohkemat ametit. Esimesed kohad hõivasid militaaralade esindajad ja tuletõrjujad, kümne stressirohkema eriala hulka mahtusid veel piloot, suhtekorraldaja, ajakirjanik, fotograaf, taksojuht ning tippjuht. Sageli on tsiteeritud ka professor C.L.Cooperi elukutsete stressiriski järjestust, kus esikümnesse mahuvad samuti minöör, politseinik, ajakirjanik ning piloot, aga ka ehitaja, vangivalvur, reklaamiagent, hambaarst, näitleja, poliitik ja arst.

Kaitstud stressirohkete olukordade eest ei ole keegi, erialast sõltumata. Sageli inimesed isegi ei märka seda, millal on see hetk, kui töörõõmust ja innukusest on saanud pundar negatiivseid tundeid - ärrituvusest ja vihast, apaatsuse ning depressioonini.

Euroopa tööohutuse ja töötervishoiu agentuur loetleb sagedasemate väliste tööstressi põhjustena üles eelkõige liiga suurt töökoormust, vastuolulisi nõudeid ja segaseid rollipiire, vähest kaasatust otsustusprotsessidesse, halvasti korraldatud muutusi organisatsioonis, töökoha ebakindlust, puudulikku suhtlemist, juhtkonna või kolleegide vähest toetust. See, mis tööandja jaoks stressis töötajatega kaasas käib, on töötajate vähene loovus, madal töövõime ja vähene pühendumine, sage töövõimetus, sageli organisatsioonist lahkuvad töötajad, tööõnnetusrisk ja kvaliteediprobleemid.

Kui küsida inimestelt, mis neid töö juures stressi ajab, saab tõenäoliselt erinevaid vastuseid – näiteks: tähtajad, ajapuudus, ülekoormatus, rumalad inimesed.... Meeles tasub aga pidada sedagi, et stress on siiski meie reaktsioon nendele välistele nähtustele – tähtaegadele, ülekoormatusele ja arusaamatult mõtlevatele inimestele. Nn võitle-või-põgene reaktsioon, mis tekib vastusena ohtlikule või siis meie uskumuses ohtlikule olukorrale. Verre jõuab rohkem kortisooli ja adrenaliini, mis vähemalt kunagi olid meie esivanematele ohtlikest olukordadest väljarabelemisel abiks. Kas ka tänapäeval, see on küsimus.

Terviseinfo.ee-le intervjuu andnud United Estover Group OÜ ettevõtete finants- ja personalivaldkonna juhi Tiina Metsalu sõnul on stressiga toimetulek tööl erinevatel inimestel väga erinev. Stress võib olla nii positiivne kui negatiivne. Stress on paljuski sellega kohanemise küsimus. Stressiga harjub ära ning mingil hetkel ei saagi seda seisundit stressiks nimetada.

Kuigi stressi „viiakse koju kaasa“ ka Estoverist – kõik ei lähe alati nagu loodetud, pealegi tekitab töö inimestega alati mingil määral stressi, sest arusaamad ja maailmavaated on erinevad. Kuid eesmärgid seevastu ühised ja see aitab, nagu ka asjade omavahel selgeksarutamine.

Kas töö Estoveris on üldse stressirohke?

On ikka. Kust algab meie stress? Kuigi töökohtade lõikes on stress erinev on üldjuhul stressiallikad ikka samad. Estover OÜ tegeleb hulgikaubandusega ja see tähendab igapäevast klientidega suhtlemist. Müügitöö sõltub mitmest erinevast välisest tegurist, olgu selleks siis tarnijad, Tallinna liikluskorraldus, turuolukord... On meeletu pingega päevi, aga samas on vahepeal ka rahulikumaid. Kuidas selle kõigega toime tulla? Üks võimalus on see, et kohaned olukorraga ega võta seda enam nii raskelt ega isiklikult. Eeldad, et nii on loomulik, et teatud päevad on kiiremad ja teatud päevad jälle rahulikumad. Tänaseni oleme hakkama saanud. Keegi ei ole veel stressi tõttu haigeks jäänud või läbi põlenud. Kas on meil õnneks stress siis siiski nii mõõdukas või on inimesed tugevad. Meil on suhteliselt paigas reeglid, arusaadavad kindlad ülesanded, mille piires inimesed igapäevast tööd teevad. Kui võrrelda teiste ametikohtadega mis on tõesti väga stressirohked siis meil on stressi kindlasti vähem. Kedagi põlevasse tulekoldesse ei saadeta ja midagi õudset päeva jooksul ei näe, nagu näiteks näeb politseireporter või politseinik. Samas, kui me oma töödega õigeks ajaks ei jõua, siis võib tekkida sellest väga suur rahaline kahju. Meil tekitab stressi vastutus, mitte niivõrd töö või tegevus.

Kas Estoveris on tööandja üldse mõelnud töötajate tööstressi peale?

Ikka on. Samas ei pea me oma ettevõtte tegevust väga stressirohkeks. Kontoritöötajate töö on pingeline, kuid see on ka loomulik. Suurem stress on meie kontserni ettevõtete tootmises, kus protsessis osaleb palju inimesi. Kui seal läheb ootamatult katki mingi seade siis ainuüksi selline sündmus võib tekitada stressi. Siin on oluline vahetu juhi käitumine ja oskus pingelises olukorras toime tulla. Vahetu juhi ülesanne on anda töötajatele tuge ja motivatsiooni. Näiteks oleme teinud neile ka koolitusi, kus on räägitud, kuidas toime tulla pingelistes olukordades. Oleme liitunud tervist edendavate töökohtade võrgustikuga, nende koostatud materjalid on ettevõttes kättesaadavad ja võimalusel osalevad töökeskkonnaga tegelevad töötajad ka koolitustel. Tootmises on suured mahud ja vastutus. Pluss see, et inimesed on huvitatud oma töö tegemisest ja raha saamisest. Seal peab ka juht olema väga rahulik, isiklik eeskuju, juhendamine ja motiveerimine on oluline ning see on ka igapäevane töö.

Kontoriinimestele me spetsiaalseid stressiga toimetulemise koolitusi teinud ei ole. Siin on vahetu juhiga otse suhtlemine see, mis peaks stressiolukorrad lahendama.

Samas sellist sihipärast „stressiga toimetuleku arendamise plaani“ meil koostatud ei ole, pigem toimuvad meie üritused spontaanselt. Laiemalt tervisega seotud üritusi oleme teinud igal kuul ja siin on töökeskkonna spetsialistidel suur roll. Sellel nädalal tuleb meile rääkima füsioterapeut, kuidas oma keha hoida: istuda, astuda või tõsta nii, et ei tekkiks vigastusi.

Märtsis avas Estover OÜ laste mängutoa. Ka see peaks olmetasandil inimeste stressi maha võtma. Paljudel töötajatel on ühes vanuses väikesed lapsed. Kui kellelgi jääb laps niimoodi haigeks, et teda lasteaeda viia ei saa, samas laps voodis olema ei pea, siis kindlasti vähendab see vanemate stressi, et nad saavad lapse tööle kaasa võtta. Sama ei too see kaasa lisastressi ühes kabinetis töötavatele kaaslastele. Tööandja peab tegutsema vastavalt sellele, millised on töötajate vajadused.

Tööstressile vastuvõtlikus algab inimesest endast ja tema mõttemaailmast. Kui on ette teada, et ametikoht on stressirohke, siis on mõistlik valida seda tööd tegema inimene, kes tuleb stressiga toime. Tegelikult muidugi sa validki juba töökohtadele inimesed, kes oma mõttelaadilt sellele kohale sobivad. Näiteks meil ei saa olla büroaasistendiks väga madala stressitaluvusega inimene, kes ei oska raamidest välja mõelda ja hoiab tugevasti kinni reeglitest. Palju räägitud multitaskingu tööstiil sobib ühele inimesele ja ametikohale kuid ei pruugi sobida rahulikuma loomuga inimesele, kes igast välisest muutusest end stressi viib. Mõnele inimesele ei tekita stressi olukord, kus ta samal ajal teeb arvet, vastab telefonile ja suhtleb kolleegidega. Samas teisele inimesele see ei sobi. Sa võid olla väga hea ettevalmistusega ja andekas inimene, aga tööstressist hoidumiseks pead just sellele kohale selles ettevõttes sobima. Kui õige inimene on õigel kohal, siis normaalse töökorralduse, realistlike tööülesannete ja hea olmetasandi puhul tegelikult ei saa olla väga suurt negatiivset tööstressi. Sujuv töökorraldus vähendab stressi stress ja see on see, mida tööandja saab teha.

Paraku on sageli aga stress inimese peas kinni. Inimese mõttemaailma muuta ei saa ja alati ei ole stressi kõrvalseisjal võimalik ka märgata. Ega sellisel juhul ei saagi tööandja väga palju rohkem teha. Kuigi paratamatult teatud ametikohtadel meil liikumist on, on üldiselt meil ettevõttes personali voolavus väike. Võimalik, et meil on õiged inimesed õigetel kohtadel või siis... on meil lihtsalt inimestega väga vedanud.