Mehed hoolivad oma tervisest järjest rohkem, neid saab selles aidata

Üha rohkem ja rohkem räägitakse, et vaatamata kunagi hästi ülesehitatud Eesti tervishoiusüsteemile, ei ole see nüüd enam jätkusuutlik ja ressursside „kaev“ kuivab iga päevaga.

Samas tuleb arvestada, et ka rahvastik ei ole enam see, mis oli 25 aastat tagasi kui hakkasime süsteemi üles ehitama. Meie ühiskond vananeb, tekib rohkem kroonilisi haigusi, sünnib vähem lapsi ning jääb vähem tööealisi, kes maksaksid makse. Seega on väikeses ühiskonnas, nagu meie oma, iga inimelu väärtuslik, eriti kui jutt käib meie lähedastest.

Tervise Arengu Instituudi (TAI) andmetel kaotas meie riik 2013. aastal üle 493 000 inimeluaasta, mis on võrdväärne 6300 inimese kaotusega haiguste, vigastuste ja enneaegsete surmade tõttu. Kõige rohkem kaotame me mehi.

Eestis elas 2015. aastal 614 389 meest, mis on 14 protsenti vähem kui naisi. Lisaks elavad statistika järgi meie mehed naistest keskmiselt üheksa aastat vähem.

Tervisekaotus hakkab meestel kiiresti kasvama 45. eluaastast ning kasv on eeskätt seotud suremusega. Tööeas meestel, vanuses 15-64 aastat, moodustab surmade tõttu kaotatud eluaastate arv üle poole.

Samas on positiivne, et viimase 25 aasta jooksul on Eesti meeste suremus vähenenud ning seda eelkõige noorte seas (vanusrühmas 0-29). Kolm põhilist surmapõhjust Eestis on nii naiste kui meeste puhul pahaloomulised kasvajad, vereringehaigused ning välised mõjutajad ehk õnnetusjuhtumid, mürgistused ja traumad.

Vigastuste ja mürgistuste osa tervisekaotusest on kõige suurem vanuses 25-35 eluaastat, moodustades meestel 41 protsenti vanusrühma tervisekaotusest.

Väga olulise osa välispõhjustest moodustavad alkohol ja narkootikumid. Näiteks alkoholimürgistuse tõttu surma saanud meeste arv on Eestis poolteist korda suurem kui Soomes. Kui võrrelda meeste alkoholitarvitamise sagedust aastatel 1996 ja 2014, siis võib rõõmu tunda selle üle, et nende arv, kes alkoholi üldse ei tarvita, kahekordistus. Kuid samas kasvas poolteist korda nende arv, kes tarbib alkoholi iga päev. Eriti suur kasv toimus 55-64aastaste meeste seas, kus nende osakaal, kes tarbisid 2014. aastal alkoholi igapäevaselt, oli pea viis korda suurem kui 18 aastat tagasi.

Kurb on tõdeda, et meie meeste ülekaalisuse, ja eriti rasvumise, osatähtsus on 25 aasta jooksul kahekordistunud. Need põhjused kindlasti soodustavad Eestis levinumaid terviseprobleeme – südame- ja veresoonkonnahaiguseid ning pahaloomulisi kasvajaid.

Samas hakkas osa meie meestest rohkem tähelepanu pöörama tervisespordile ja selle harrastamise sagedus mõnevõrra kasvas.

Meie mehi tuleb kiita ka selle eest, et paljud neist hakkasid toituma tervislikumalt. Nende osakaal, kes värsket puu- ja köögivilja eriti ei söö, vähenes Eesti iseseisvuse ajal ühe viiendiku võrra. Suurenes aga meeste osatähtsus, kes regulaarselt värskeid köögi ja puuvilju söövad. Samuti suurenes meeste arv, kes ei suitseta või on suitsetamisest loobunud.

Seega võib tõdeda, et viimaste 25 aasta jooksul paranes meie meeste tervisekäitumine ja oskus enda eest hoolitseda.

Toetame neid nende algatuses ning pakume omaltpoolt õhtusöögiks väiksema ja tervislikuma roa. Õue läheme meestega mitte suitsu tegema vaid jalutama, et vananeda nendega koos ja nautida nende seltskonda ka meie viimased üheksa eluaastat.