Imbi Jäe: Rõõm paneb liikuma ja tulevikku vaatama

„Tänaseks olen aru saanud sellest, et minu võit on see, kui näen, kuidas inimesed muudavad oma elustiili nii, et see teeb nad õnnelikumaks, rahulolevamaks ja tervemaks,“ ütleb Saaremaa tervisedendaja Imbi Jäe, kes on maakonna tervisedendust vedanud võrgustiku loomisest alates. 

„Võrreldes ajaga, kui tervisedendusega tegelema hakkasin, on inimesed nii Saaremaal kui kogu Eestis palju muutunud,“ ütleb Imbi Jäe. Eelkõige on muutus toimunud inimeste mõtteviisis. Palju rohkem on hakatud mõtlema oma tervise säilitamisele. „Võtame näiteks hambad. Kui palju me kunagi mõtlesime sellele, et paljud haigused saavad alguse katkistest hammastest? Tänaseks oleme aru saanud, et kui midagi tervise juures lonkama hakkab, tuleb sellega tegeleda ja mida varem, seda parem“. Tänuväärseks peab Imbi Jäe ka skriininguuringuid, mida aasta-aastalt järjest rohkem tehakse ning nende arvu suurenemise taga saab ikkagi olla eelkõige see, et inimesed saavad järjest paremini aru nende vajalikkusest.

Kui küsida inimestelt, kes temaga kokku puutunud, mis Imbi Jäed iseloomustab, siis eelkõige usaldusväärsus – mida ta on lubanud ära teha, selle ta ka ära teeb. Lisaks on tema koostöö maavanemaga hea („Minu töö võti ongi maakonnas hästitoimiv koostöövõrgustik ning maavanema toetav ja mõistev suhtumine ennetustegevustesse,“ ütleb Imbi Jäe kommentaariks). Kui kuulata kuidas ta kohalikus raadios terviseteemadel räägib või lugeda lehest tema artikleid, on aru saada, et inimene teab, millest ta räägib ning suudab seda ka oma sõnadega edasi anda.

2013. aastal tunnustas Sotsiaalministeerium teda aasta parima tervisedendaja tiitliga. Põhjenduseks järjest aktiivsem tervislike eluviiside propageerimine maakonnas, edukalt toimiv tervist edendavate koolide ja lasteaedade võrgustik ning tema juhtimisel koostatud maakonna terviseprofiil. Tema algatusel loodi maakondlik tunnustus „Aasta tervisepanus“.

Nüüdseks juba üle-eelmisel aastal sai Imbi Jäe ka Eest Tervisedenduse Ühingu aasta tervisedendaja tiitli koos Vilma Tikerpuuga. Vastlõppenud aastal tunnustas Maanteamet teda parima koostööpartnerina liiklusohutuses Lääne regioonis.

„Või kui võtame toitumisharjumused, siis on tore teadvustada, et mina teises-kolmandas klassis ei mõelnud selle peale, et pool toidutaldrikust võiks olla rohelist. Täna teavad juba algklasside lapsedki seda. Sattusin lapselapsega kord kohvikusse ja meile toodigi toit, kus pool taldrikust oli rohelist, nagu peab. Lapselaps kohe mainis, et näed kui õigesti siin kohvikus tehakse. Järelikult mõtles ta sellele.“ Koolitoitki valmib täna teadlikumalt, kui kakskümmend aastat tagasi ning inimesed on hakanud rohkem käima spordisaalis, kergliiklusteed on täis tervisesportlasi.

Hea on vaadata sedagi, et liigutakse aina rohkem pereti. „Vahepeal tundus mulle, et peredes kasvatakse nagu eri suundadesse, aga täna märkan, et hoitakse rohkem kokku ja väärtustatakse koosoldud aega. Igatahes saarlaste puhul tundub see nii olevat,“ ütleb Imbi Jäe ja lisab, et kui aastaid tagasi tundus talle, et lapsed on rohkem ema pärusmaa, isa on see, kes hoolitseb pigem materiaalse poole eest, siis nüüdseks on isad ennast vägagi laste eest hoolitsemisse sättinud.

Õnn – tulevikuprojektide teema

Ise hakkas Imbi Jäe tegelema tervisedendusega 90-ndate keskel, alustades tervishoiustatistikast. Seejärel jõudsid haigekassasse tervist edendavad projektid ja keegi pidi ju need ellu viima. Nii Imbi Jäe tervisedendusse „sunniviisiliselt-vabatahtlikult“ sattuski. Esimesed tegevused olid mõeldud lastele ja noortele ning teemaks uimastiennetus ja sõltuvusained. Teemad muutusid ajaga järjest laiemaks ning tööpõlluks sai kogu paikkond.

„Mida aeg edasi, seda rohkem hakkas mulle see meeldima, seda rohkem hakkasin sellest aru saama. Tänaseks valmistab see, mida ma teen, mulle juba meeletut rõõmu! Kui näen tervisetegemistest osa saanud inimeste silmis rõõmu, siis see on see liikumapanev jõud, mis paneb jälle järgmist aastat ette mõtlema. Kui näed, kuidas on hakatud aru saama, et elu ei ole ainult üks suur mure, vaid on olemas ka rõõm ja hingerahu ning leitud üles see, mida inimene ise enda heaks ära saab teha, siis see on see, mis mind need kakskümmend aastat on edasi aidanud.“

Lõppkokkuvõttes peaks tervisedenduse töö viljaks olema tervem, rahulolevam ja õnnelikum inimene, ütleb Jäe. Kuigi – selle õnne teemaga on esialgu veel keeruline. Mõned aastad tagasi üritas Imbi Jäe ühte projektitaotlusesse sisse kirjutada ka õnne – selles mõttes, et õnnelik inimene on tõhusam töötaja, pereliige, sõber... Rahastaja vastas aga, et see ei olevat abikõlbulik, kuna õnn olevat mõõtmatu mõõde. „Kui ma hiljuti kuulsin koolitusel Ameerikas tehtud uuringust, kus osalesid õnnelikud ja vähemõnnelikud inimesed, siis siiski tekkis mul lootus, et ehk on ka õnnel mõõde olemas. Ma ei ole küll Eestis uurinud, mida siin õnne mõõdupuuks peetakse, aga saan nii aru, et kui inimene on rõõmsameelne, teotahteline, innovaatiline, siis see ongi õnn.“ Mõnikord võib haiguse eemale ajada lihtsalt positiivsem suhtumine, rõõm ning õnnelikumolemine.

Kummipael, mille alla mahub terve elu

Imbi Jäe ütleb end olevat jõudnud etappi, kus tunneb head meelt kogukonna eestvedamisel toimuvatest ettevõtmistest, milles on nähtud seost tervisega. Ühena neist nimetab ta Saaremaa heaolufestivali Welfest, mille algne idee on küll ettevõtluse toetamine, aga kus on välja pandud kõikvõimalikud vaba aja veetmise ning iseenese leidmise ning energiataastamise võimalused saarel. Külastajate puuduse üle festival kurta ei saa, neid on aastatega järjest juurde tulnud. Järjest populaarsemaks muutub ka Saaremaa toidufestival oma üha tervislikuma toiduvaliku ja tänavapiknikuga. Rääkimata aastaringsetest liikumissarjadest omavalitsustes ning maakondlikest spordiüritustest.

Sündmustest rääkides ei ole Imbi Jäe arvates väheoluline seegi, et juba osatakse näha terviseedendustöö tegijaid ning neid ka tunnustatakse. „Kui minu töötee algul arvati, et tervisedendus on rohkem tervishoiutöötajate või haiglate teema ja nemad sellega ka tegelema peaks, siis mõne aja pärast hakati aru saama, et tegu ei ole mitte haiguste raviga vaid tööga selle nimel, et inimesed ei oleks haiged. Nii et tervisedendus ei ole tegelemine tagajärgedega ega ka vaid mõne kindla institutsiooni ülesanne, olgu selleks tervishoid, politsei, pääste... Inimeste ja elukeskkonna hoidmine ja säilitamine on eelkõige kogukonna ühine töö.

Samas - mida aeg edasi, seda rohkem olen hakanud mõtlema, et tervisedendus on nagu kummipael. Ta hõlmab nii paljusid valdkondi, et kui mõtlema hakata, siis kuulub selle alla kõik, mis sinu ümber on – töö, pere, kool, turvalisus, liikumine, elustiil... Seda on tore näha, kui inimesed oskavad näha seoseid oma valikute ja tervise vahel. Kuhu iganes vaatad, kõik sinu elus on seotud tervisega.“

Fotod: Tiina Salumäe