Märgatav osa Eesti 15-16-aastastest õpilastest usub, et uimasteid on kerge kätte saada

2015. aastal vaadeldi Euroopa koolinoorte uuringus Eesti 15−16-aastaste kooliõpilaste sigarettide, alkoholi ja narkootikumide tarvitamise levikut ning uimastite tarvitamisega seotud tegureid.

Küsitlus oli osa iga nelja aasta järel tehtavast Euroopa koolinoorte alkoholi ja uimastite tarvitamise uuringust (ingl k European School Survey Project on Alcohol and Other Drugs − ESPAD).

Üle Euroopa küsitleti üle 96 000 õpilase 35 riigist. Riikide vahelise võrreldavuse tagamiseks kasutati ühesugust küsimustikku ja metoodikat. Andmeid on kogutud nüüdseks juba alates 1995. aastast ning selleks, et saaks jälgida võimalikke muutusi ajas, on küsimused püütud hoida võimalikult sarnased. Eesti koolidest osales üle kahe tuhande õpilase 119 koolist, küsimustikule vastati tundide ajal ja anonüümselt. Osalesid nii eesti kui vene õppekeelega koolide 8. ja 9. klassi õpilased.

Järgnevalt tutvustatakse olulisemaid tulemusi võrdluses teiste uuritud riikidega.

Üle poole (55%) Eesti õpilastest vastas, et neil oleks kerge sigarette kätte saada kui nad tahaks. Siin jääb Eesti õpilaste hinnang sigarettide kättesaadavusele keskmiste hulka, kõige sagedamini peeti sigarette kergelt kättesaadavaks Tšehhis (80%) ja kõige harvem Rumeenias (37%). Kuigi suitsetamisega katsetamine ja regulaarne suitsetamine on vähenenud viimaste aastate jooksul nii Eestis kui teistes riikides, oli Eestis (46%), sarnaselt Läti (47%) ja Leeduga (45%) kõige rohkem õpilasi, kes on alustanud suitsetamisega 13-aastaselt või nooremalt. Euroopa riikide keskmine oli 23%, madalaim oli osakaal Islandis (9%). Suurim muutus on toimunud siin selles, et kui kakskümmend aastat tagasi oli poiste hulgas kaks korda rohkem suitsetajaid, siis praeguseks on poiste ja tüdrukute vaheline erinevus 5%.

Lisaks sigarettide tarvitamisele on lisandunud teiste tubakatoodete tarvitamine, näiteks vesipiip, e-sigaretid ja mokatubakas (snus). Selgus, et ligi pooled õpilastest olid vähemalt kord elu jooksul tarvitanud vesipiipu ja e-sigarette, mokatubaka tarvitajaid oli vähem (21%). Kui vesipiibu ja e-sigarettide suitsetamises poiste ja tüdrukute vahel suuri erinevusi ei olnud, siis mokatubaka tarvitamine oli sagedasem poiste hulgas.

Suur osa (73%) õpilastest peab alkoholitoodete kättesaadavust kergeks. Tüdrukute ja poiste vahel erinevust ei olnud. Õpilaste sõnul saadakse alkoholi kõige sagedamini sõprade käest, samuti pakkusid alkoholi vanemad või keegi teine. Ligi kümnendik oli neid 15−16 aastaseid õpilasi, kes vastasid, et viimasel alkoholi tarvitamise korral oli ta ostnud alkoholi ise.

Üle poole õpilastest (58%) oli tarvitanud alkoholi ja iga seitsmes (15%) õpilane oli olnud purjus 13-aastaselt või nooremalt. Sarnaselt sigarettide suitsetamisele poiste ja tüdrukute vahel erinevust ei olnud.

Positiivne on see, et viimase kümne aasta jooksul on kahanenud õpilaste hulk, kes on vähemalt korra elu jooksul tarvitanud alkoholi, 96%-lt 2003. aastal 86%ni 2015. aastal. Selles uuringus oli Euroopa riikide keskmine 80%, madalaim Islandil (35%) ja kõrgeim Tšehhis (96%). Murettekitav on, et ühel joomise korral tarvitava alkoholi kogused on Eesti noorte seas suuremad kui Euroopas keskmiselt. Pisut enam kui iga kolmas õpilane (38%) on olnud vähemalt korra elu jooksul nii purjus, et kõikus kõndides, ei saanud õigesti rääkida, oksendas ja ei mäleta, mis juhtus, ning iga neljas õpilane (26%) on olnud sellises seisundis viimase aasta jooksul.

Kahekümne aasta jooksul on järjest kasvanud 15−16 aastaste õpilaste osakaal, kes on vähemalt korra elu jooksul tarvitanud mõnda narkootilist ainet. Kõige sagedamini tarvitatakse kanepit. Vähemalt korra elu jooksul kanepit tarvitanud õpilaste osakaalus oli järsk tõus 2003. aastal ulatudes 24%ni, mis on jäänud siiani sarnasele tasemele, ulatudes 25%ni 2015. aastal. Keskmiselt on Euroopa riikide õpilastest 16% tarvitanud kanepit vähemalt korra elu jooksul. Kõige enam oli kanepit tarvitanuid Tšehhis (37%) ja kõige vähem Moldovas (4%). Üldjuhul proovitakse kanepit üks-kaks korda ja sagedamini kanepit tarvitanud õpilaste hulk jääb selles vanuses noorte hulgas üsna madalaks. Kanepi tarvitamine on sagedasem poiste hulgas (30%) võrreldes tüdrukutega (21%).

Joonis 1. Elu jooksul vähemalt korra mõnda narkootikumi tarvitanud õpilaste osakaal.

Muudest ainetest oli sagedamini tarvitatavad ained inhalandid (13% õpilastest oli elu jooksul tarvitanud), uued psühhoaktiivsed ained (10%) ning rahustid ja uinutid ilma arsti korralduseta (9%). Uued psühhoaktiivsed ained on narkootilist toimet tekitavad ained, mis jäljendavad seadusega keelatud narkootikume (nt amfetamiin, kokaiin, kanep) ja mida ei ole veel jõutud keelustada. Nende tarvitamise teeb ohtlikuks see, et kuna täpselt ei ole teada, mis ainega on tegemist, siis ei ole võimalik hinnata ka ohtu tervisele. Eesti noorte hulgas oli üllatavalt kõrge uute psühhoaktiivsete ainete tarvitamise osakaal võrreldes teiste riikidega, mis oli samuti kõrge Poolas (10%) ja kõige vähem esines Belgias, Taanis, Soomes, Norras ja Portugalis (sarnaselt 1%). Samuti on endiselt suhteliselt kõrge inhalantide tarvitamine võrreldes Euroopa keskmisega (vt tabel), mis oli kõrgeim Horvaatias (25%) ja madalaim Moldovas (1%). Kui võrrelda rahustite ja uinutite tarvitamist ilma arsti korralduseta, siis see oli pisut kõrgem Euroopa riikide keskmisest, kõrgeim Poolas (17%) ja madalaim Moldovas (1%).

Kuigi uimastiharidus kuulub Eesti koolide õppekavasse pööratakse järjest enam tähelepanu järjepidevatele ennetusprogrammidele, mille eesmärk on toetada nii lapsi ja noorukeid kui ka õpetajaid ja vanemaid. Tervise Arengu Instituut on algatanud nt vanemlusprogrammid „Imelised aastad“, „EFEKT“, „Tark vanem“, mis aitavad vanematel lapsi toetada ja riskikäitumist tähele panna. Sageli tuntakse ebakindlust, kuidas lastega uimastite teemadel rääkida. Pigem leitakse, et kaasaegses uimastiennetuses ei ole niivõrd oluline eri uimastite kohta teadmiste andmine, vaid enam peaks keskenduma sotsiaalsete toimetuleku ja enesekohaste oskuste arendamisele, näiteks suhtlemis- ja läbirääkimisoskused, enesehinnang, enesekehtestamine, vastastikune austus suhetes; mis toetavad samaaegselt mitmete riskikäitumise liikide ennetamist, sh uimastite tarvitamist. Samuti on oluline usalduslik suhe lapsega, selgete reeglite olemasolu ja nende järgimine. Vanemate puhul on oluline aktiivne osavõtt lapse elust, et teatakse kus ja kellega nende laps aega veedab. Suhete loomine teiste vanematega, et leppida kokku sarnastes reeglites, aitab luua sarnaseid hoiakuid ja toetab uimastite tarvitamise vähendamist.

Noorukid on uudishimulikud ja otsivad uusi elamusi, seega ainuüksi keeldude ja hirmutamisega on nende käitumist raske mõjutada. Pigem peaks leidma alternatiive huvitegevuste või sportimise näol kaasates vanemaid ja kogukonda noorte tegevustesse. Kui õnnestub edasi lükata alkoholi ja sigarettide tarvitamise alustamist, lükkame tõenäolisemalt ka edasi teiste uimastitega katsetamist, sest alkoholi ja tukatooteid võib pidada n.ö „ukseks“ narkootiliste ainete maailma. Lükates edasi uimastite tarvitamise alustamist, saab vähendada kahju kesknärvisüsteemile ja ajule, ühtlasi vähendades võimaliku sõltuvuse väljakujunemise riski, mis on seda suurem, mida nooremana uimastit tarvitama hakatakse.