Vaimse tervise kabinetid on aidanud tuhandeid noori

Enam kui kolm aastat suuremate haiglate juures töötanud vaimse tervise kabinettidest on abi saanud tuhanded lapsed ja noored, kirjutab SA TÜK psühhiaatriakliiniku laste ja noorukite vaimse tervise keskuse vanemõde Ruth Tohvre.

2013. aastal hakkasime ellu viima oma pikaaegset unistust luua süsteem, mis aitab parandada lastepsühhiaatrilise abi kättesaadavust. Tänu sellele ei pea inimesed enam esmase psühhiaatrilise abi saamiseks sõitma Tartu, Tallinna või Viljandi Psühhiaatriahaiglatesse, vaid seda saab kiiremini ja oma elukohale lähemalt. Norra projektide toel töötavad praegu suuremate haiglate juures vaimse tervise kabinetid, mis asuvad Põlva Haiglas, Lõuna-Eesti Haiglas, Valga Haiglas, Ida-Viru Keskhaiglas ja Narva Haiglas.

Alates 2014. aasta sügisest töötanud vaimse tervise kabinettidesse pöördumiste sagedus on aasta-aastalt kasvanud. Praegu pöördub sinna erinevate probleemidega aastas üle 1000 esmase patsiendi. Peamised pöördumise põhjused on käitumisega seotud probleemid (koolis, lasteaias) ning noorukitel esinevad meeleolu- ja emotsionaalsed probleemid. Lisaks esineb ka õpiraskusi ning üha enam julgetakse pöörduda sõltuvusprobleemide korral. Igas kabinetis aitavad noori väljaõppe läbinud spetsialistid ehk vaimse tervise õde, sotsiaaltöötaja, psühholoog ja lisaks toetab meeskonda ka arst-konsultant.

Professionaalsed meeskonnad oskavad hinnata, kas lapse või nooruki probleem kuulub meditsiini valdkonda või on tegemist hoopis hariduse, lastekaitse, sotsiaaltöö või õiguskaitse valdkonna probleemiga. Juhul, kui tegemist on vaimse tervise probleemiga, mille lahendamine vajab meditsiinilist sekkumist, otsustavad spetsialistid kui kiiresti ja kuidas abi korraldada. Vaimse tervise kabineti spetsialistide abile saab toetuda ka siis, kui abivajaja on viibinud uuringutel või ravil psühhiaatriahaiglas ja ta vajab edasist jälgimist.

Vaimse tervise kabinetti pöördumine on lihtne, selleks tuleb võtta ühendust haigla registratuuriga, kus kabinet asub. Sõltuvalt olukorrast viib esimese kohtumise läbi kas vaimse tervise õde üksinda või koos sotsiaaltöötaja. Seejärel pannakse koos perega paika edasine plaan ning kaasatakse ka teised meeskonnas töötavad spetsialistid. Niisugune korraldus aitab ära hoida patsiendi tervisliku seisundi halvenemist ning toetab laste ja perede toimetulekut. Kabinettide tööd juhendab SA Tartu Ülikooli Kliinikumi laste ja noorukite vaimse tervise keskus ning Põhja-Eesti Regionaalhaigla laste ja noorukite osakond.

Seni on kabinetti pöördujate tagasiside olnud väga positiivne. Inimeste hinnangul on sealne personal abivalmis, teenus kvaliteetne ja abi kiire. Lisaks teeb kabineti personal aktiivset koostööd maakonna võrgustikuliikmetega, et pakkuda lapsele või noorukile efektiivset ja mitmekülgset abi. Hea koostöö on olnud näiteks Rajaleidja keskustega. Samuti on paranenud koostöö perearstidega, kes üha enam suunavad perekondi vaimse tervise kabinettidesse.

Kabinetti võib pöörduda nii laps ise kui ka tema vanem või hooldaja. Samuti võib pöörduja olla lapse tugivõrgustiku liige, näiteks õpetaja, sotsiaaltöötaja või keegi lähedane isik. Julgustame vaimse tervise kabinetiga koostööd tegema ka lastega tegelevatel spetsialistidel.

Kabinettide kohta on võimalik lugeda lähemalt infovoldikutest:

Põlva Haigla, Lõuna-Eesti Haigla ja Valga Haigla kabinettide informatsioon ja pöördumise info.
Ida-Viru Keskhaigla vaimse tervise keskuse ja Narva Haigla vaimse tervise kabineti pöördumise info.
SA Tartu Ülikooli Kliinikumi psühhiaatriakliiniku laste ja noorukite osakonda pöördumise informatsioon.

Postitus on ilmunud Sotsiaalministeeriumi blogis.