Ülle Laasner - suitsupriidest noortest esimese kaalukate laste vanemate toetusgrupini

„Kui palju Sa tervisedendusest üldse tead?“ küsib Ülle Laasner ja võtab kapist välja raamatu „Paikkonna tervisedendus 20“. Eesti tervisedenduse viimase kahekümne aasta lugu sai kaante vahele kaks aastat tagasi, raamatu koostajaks Ülle Laasner. Meie vestlusega samal ajal käib Rapla maavalitsuse hoones Ülle organiseeritud väikelaste emade esmaabikoolitus, kust samuti majaringkäigul kord läbi astume. Noorte emade hulgas paistab lisaks suurele beebinukule välja huviline isa. Maavalitsuse seitsmekümnendate stiilis hoones on Ülle Laasneri vaade kabinetiaknast kindlasti midagi sellist, mida parema kliimaga maades kadestada võiks, Raplamaa tervisedendajana jookseb Üllel kaheksateistkümnes aasta. Vesiroosi gümnaasiumi kehalise kasvatuse ja inimeseõpetuse õpetajast sai tervisedendaja neli aastat pärast võrgustiku moodustamist, esialgu õpetajatöö kõrvalt, hiljem täiskohaga.

Suitsuprii Klassi fänniks sai Ülle Laasner juba siis, kui seadus veel kooliõues suitsetamist ei keelanud. Siis tehti esimene nädalane katsetus. Nüüd on ikka natuke teised ajad, meenutab Ülle Laasner. Raplast osalevad Suitsuprii Klassi konkursil rohkem kui pooled sellest vanuserühmast. Kuigi kahjuks uuringut, kas suitsuprii klassi konkurss mõjutab suitsetamist ka täiskasvanueas vähemalt siinmail tehtud ei ole, usub Ülle Laasner selle konkursi tulemuslikkusesse. „Sellised motivatsioonimetoodikad on väga olulised. Kujuta ette, kui klass on seda meelt, et nad ei suitseta ega hakkagi suitsetama neljandast klassist alates ja teeb seda kooli lõpuni, sellel peab mõju olema, teisiti lihtsalt ei saa olla.“

Teine asi mida Ülle Laasner „fännab“ on naabrivalve. „Suitsuprii klass on kogukonna kokkulepe ja naabrivalve on kogukonna kokkulepe. Mitte keegi ei käsi ega keela, me ise lepime kokku,“ selgitab Ülle Laasner. Ise on ta loonud neli naabrivalvesektorit. Igal pool, kus ta on elanud. Ja need sektorid toimivad hästi.

Meedia teeb asjad tähtsaks

Meediafänn on ta samuti, sest meedia teeb asja tähtsaks ja mis see tervisedenduse üks põhiülesannetest muu ongi, kui selle teema tähtsaks tegemine. Et inimesed sellele mõtleksid ja et teave, mida terve olemiseks vaja läheb, oleks inimestel kätte saadav. Maakonna tervise erileht, praeguse nimega „Tervise Edendaja“, ilmus esmakordselt aastal 1998, alates 2000 aastast on lehe juures tegev Ülle, Rapla maakonna tervisedenduse koduleht „Terve ja Turvaline Raplamaa“ eksisteerib aastast 2001, maakonna Tre raadioga algas koostöö kuus aastat tagasi ja tervisesaated on olnud eetris pea iga kuu viimasel pühapäeval. Saateid on võimalik järelkuulata.

„Selle aasta kampaania teema on meil väsimus. Jälle teema tulnud elust enesest. Laste päevarežiim on sassis. Näen, kuidas noortekogu noored saadavad sulle pool kaks öösel arvamusi ja see ei ole üldse hea. Ma küsin, miks te ei maga? Mina olen mõnikord pool kaks üleval, aga lapsed ei tohiks seda olla.“ Siis magataksegi esimesed tunnid maha, pea laual. Mida sa niiviisi õpid? Siit need stressid ja depressioonid... 

Teine teema veel selleks aastaks peale väsimuse, millega Rapla sel aastal välja kavatseb tulla on kiusamine. Ülle Laasner ütleb, et ta on juba ammu unistanud teha kiusamise uuringut, et oleks mingi vettpidav tõendusmaterjal väidetele, mida kiusamisest rääkides kasutatakse. „See, mis koolis toimub, ei ole ilus ja jutt ei käi mitte ainult õpilaste omavahelistest suhetest.... Praegu me lihtsalt räägime, et keegi kusagil ütles või et ma kuulsin kellegi käest.... Siis on tõestusmaterjal olemas. Kusjures juba see uuring distsiplineerib paljusid.“

Kohapeal kampaaniaid teha ei ole raske ja need kampaaniad mõjuvad, arvab Ülle Laasner. Näiteks eelmisel ja üle-eelmisel aastal tegid Rapla tervisedendajad väga vinge suutervise kampaania ja paar aastat tagasi tehti kohalikes ujulates „pesukampaania“. See tähendab, et tuletati inimestele jällegi meelde, et enne basseiniminekut tuleb ennast ära pesta „Tõmbasime selle teema üles, praeguseni on ujula riidekappidel sildid „Enne pessu, siis bassu! Ise tegime sõnumid, ise tegime plakatid. Kuidas sa muidugi kampaania tulemuslikkust mõõdad, on omaette küsimus, aga ma ju näen, et inimeste teadlikkus on kindlasti suurenenud."

Eduelamuse ja hea nõuga ülekaalu vastu

Ülle kabinetis käib ka ettevalmistus „ühe põnevamatest väljakutsetest“ vastuvõtmiseks. Tööks vastalustanud ülekaaluliste laste vanemate toetusgrupiks. Grupi ideeks on, et need vanemad saavad jagada oma eduelamusi ja küsida nõu spetsialistidelt. Midagi natuke kaalujälgijate kanti, lapsevanematele. See idee sai alguse WHO rasvumise projektist, mille käigus mõõdeti ära suur osa Eesti esimese klassi lapsi ja tulemused olid... kaalukad. Ligi kolmandik meie esimese klassi lapsi on ülekaalulised, 17 protsenti poistest ja 15 protsenti tüdrukutest rasvunud. „Selle märkamiseks polegi palju rohkem vaja, kui kooliuksest sisse astuda,“ ütleb Ülle. „See paksuse teema on muidugi delikaatne. Puudutab inimesi väga sügavalt. Ma ise võin enda kohta ütelda, et olen paks, aga kui keegi teine ütleb, siis on raske. Ja kui ütled, et sinu laps on ülekaaluline, siis katsu sa... ikka võtad hinge. Paljud ka lihtsalt ei tunnista probleemi, ütlevad et ega ta paks ei ole, ta on tugev.“ Nüüd on esimesed sammud astutud ja alustanud Eesti esimene ülekaaluliste laste vanemate tugigrupp Raplas avatud. Ja kui esimeste vanemate huvi äratamiseks tuli kasutada uuringut, siis usub Ülle, et järgmised tulevad juba hea kuulsuse peale. „Ma usun, et sellest tuleb äge asi. Ja kui meil see piloot õnnestub, siis saame seda soovitada ka teistele.“

Eelmisel aastal sai Ülle Laasner kahe austava tunnustuse omanikuks - Eesti Tervisedenduse Ühingu aasta tervisedendaja ja Maanteeameti Liiklusohutuse koostööpartneri auhind, pikaajalise Raplamaa tervisenõukogu ja uimastiennetuse nõukogu esinaiseks olemise ning Raplamaa elanike igapäevase tervisekäitumise parandamise eest on ta saanud ka kodanikupäeva aumärgi aastal 2014,  2008. aastal Sotsiaalministeeriumi tunnustuse ning 2007. aastal hea koostöö eest Eesti Politsei Teenistusmärgi Eriklassi. 

Foto: Tiina Salumäe