Hepatiidid: A, B, C, D, E

Hepatiit ehk maksapõletik võib olla põhjustatud viie erineva - A, B, C, D ja E - hepatiidiviiruse poolt. Kõik need viirused kutsuvad esile maksakoe ägeda põletiku. Halvaloomulise kuluga on aga krooniline B- ja C-hepatiit, mis võib edasi areneda maksa tsirroosiks ehk maksa kortsumuseks ja maksavähiks.

Ägeda hepatiidi haigusnähud on kõikide maksapõletiku liikide korral ühesugused: palavik, väsimus, isutus, iiveldus, oksendamine, kõhuvalu, hallikas väljaheide, tume uriin, lihase- ja liigesevalu ning naha ja limaskestade kollasus. Viimasest haigustunnusest pärineb ka maksapõletiku rahvapärane nimetus kollatõbi.

Lastel võib hepatiit kulgeda haigusnähtudeta. Maksapõletiku erinevaid liike on võimalik kindlaks määrata ainult laboratoorse uuringu andmete põhjal. Äge hepatiit võib üle minna krooniliseks hepatiidiks ja kulgeda aastakümneid ilma haigusnähtudeta, mis tähendab, et inimene ei pruugi midagi teada oma ohtlikust maksa kahjustavast haigusest.

A-hepatiit

A-hepatiidi viirused levivad haigelt inimeselt ja nakatavad meid saastunud toidu söömisel või vee joomisel, seksi teel, nakatunud inimese väljaheitest kätele ja kätelt toiduainetele, pindadele, esemetele, suhu sattumisel ning narkootikumide tarbimisel.

A-hepatiiti nakatumise ohu- ehk riskirühma kuuluvad haigestunu pereliikmed ja hooldajad, kroonilisi maksahaigusi põdevad inimesed, nakatunuga seksivad inimesed, meestega seksivad mehed, narkomaanid, A-hepatiidi kõrge levikuga riike külastavad reisijad.

Nakatumist saab ennetada vaktsineerides, eelkõige soovitatakse vaktsineerimist palju reisivatele ja A-hepatiidi riskirühma kuuluvatele inimestele. Lisaks on oluline igapäevane hügieeninõuete täitmine: pesta või desinfitseerida käsi, enne toiduks tarvitamist pesta kõiki puu- ja juurvilju.

B-hepatiit

B-hepatiidi viirused levivad haige inimese verega kokkupuutumisel, narkootikumide süstimisel, tätoveerimisel, augustamisel, verega saastunud olmeesemete (hambaharjad, raseerimisvahendid) kasutamisel, doonoriverega, hepatiidikahtlase isikuga seksimisel ning hepatiidihaigelt emalt lootele/vastsündinule.

B-hepatiidi nakatumise riskirühma kuuluvad süstivad narkomaanid, nakatunud inimese seksipartnerid, meestega seksivad mehed, nakatunud ema vastsündinud, haige pereliikmed ja hooldajad, vere ja muude kehavedelikega kokku puutuvad tervishoiu-, päästetöötajad ja politseinikud ning B-hepatiidi kõrge haigestumisega riike külastavad reisijad.

B-hepatiidi ennetamiseks on võimalik inimesi vaktsineerida. Eelkõige soovitame vaktsineerida riskirühma kuuluvaid inimesi ning lisaks kroonilisi maksahaigusi põdevaid, HIV-nakkusega, sugulisel teel levivaid infektsioone ning diabeeti põdevaid isikuid. B-hepatiidi muudeks ennetusmeetmeteks on: hoidumine võõraste hügieeni- ja maniküürivahendite, muude terav-vahendite ning süstalde-nõelte kasutamisest, tätoveerimisest ja augustamisest ning kondoomi kasutamine nakatumisohtliku seksi korral või seksuaalse riskikäitumise vältimine.

B-hepatiidi vastu vaktsineerimine on Eestis riikliku immuniseerimiskava osa ja lastele tasuta.

C-hepatiit

C-hepatiidi viirused levivad haige inimese verega kokku puutumisel, narkootikumide süstimisel, tätoveerimisel, augustamisel, verega saastunud olmeesemete kasutamisel, doonoriverega, hepatiidikahtlase isikuga seksimisel ning hepatiidihaigelt emalt lootele/vastsündinule.

C-hepatiidi nakatumise riskirühma kuuluvad süstivad narkomaanid, nakatunud inimese seksipartnerid, meestega seksivad mehed, nakatunud ema vastsündinud, haige pereliikmed ja hooldajad, vere ja muude kehavedelikega kokku puutuvad tervishoiu-, päästetöötajad ja politseinikud, HIV-nakkusega isikud ning C-hepatiidi kõrge haigestumisega riike külastavad reisijad.

C-hepatiidi ennetusmeetmeks on: hoidumine võõraste hügieeni- ja maniküürivahendite, muude terav-vahendite ning süstalde-nõelte kasutamisest, tätoveerimisest ja augustamisest ning kondoomi kasutamine nakatumisohtliku seksi korral.

C-hepatiidi vastu vaktsiini ei ole.

D-hepatiit

D-hepatiiti põhjustab D-hepatiidi viirus, mis paljuneb B-hepatiidi viiruse juuresolekul. Selletõttu esineb D-hepatiidi nakkus koos B-hepatiidiga või superinfektsioonina kroonilise B-hepatiidi haigetel. D-hepatiidi viirused levivad kokkupuutel vere ja muude kehavedelikega, nendega saastunud süstalde-nõeltega, sugulisel teel ja harva nakatunud emalt lootele.

D-hepatiidi riskirühmaks on kroonilised B-hepatiidi viirusekandjad ja B-hepatiidi vastast immuunsust mitteomavad (vaktsineerimata) inimesed.

Tõhus ennetusmeede on vaktsineerimine B-hepatiidi vaktsiiniga, mis kaitseb inimest ka D-hepatiidi viirusega nakatumise eest.

E-hepatiit

E-hepatiidi viirused levivad fekaal-oraalsel teel joogivee ja toiduga, sealhulgas vähe kuumtöödeldud loomaliha, kala ja merekarpide söömisel, doonoriverega, ühiskasutatavate süstaldega (narkomaanidel) ja nakatunud emalt lootele. Reisijad võivad nakatuda E-hepatiidi kõrge haigestumisega maades.

E-hepatiidi ennetusmeetmeteks on hügieeninõuete täitmine: pesta või desinfitseerida käed pärast tualetis käimist, enne toiduvalmistamist ja söömist, pärast haige hooldamist. Puu- ja köögiviljad pesta enne tarbimist, vältida vähe kuumtöödeldud loomaliha, kala ja mereandide söömist, juua ainult ohutut joogivett ning hoiduda narkootikumide tarbimisest.