Proekspert lihvib igapäevaselt IT-inseneride tööõnne

„Ei ole nii, et teeme üle kahe aasta rahulolu-uuringu ja kui sealt tuleb välja, et töötajad on rahul, siis seda usumegi,“ ütleb Proeksperdi tööõnnespetsialist Tiina Saar-Veelmaa. Rahulolu-uuringut tehakse ettevõttes muidugi ka, aga ühel hetkel saadi aru, et nii läheb liiga aeglaselt. Saad küll teada selle hetke seisu, aga vaja on kiiremat tagasisidet. Nii ongi Proeksperdis loodud kõik eeldused, et ükski mõte, mida vähegi välja ütelda soovitakse, ei jääks vaka alla. Tagasisidet hakatakse küsima juba enne tööle tulemist. Mitte et kõik alati kerge oleks, vahel võib-olla väsitavgi. Aga rahulolematuid mõtteid, nagu „istuksid juhid kusagil elevandiluust tornis ja töötajaid ei kuula,“ ei ole. Nagu ka liigset personalivoolavust. Lisaks sellele on ettevõtte „õnnelikuks tegev organisatsioonikultuur“ kaasa toonud uusi ärivaldkondi, huvitavaid kliente ning selle, et šokoladibatooniautomaadi asemel leidub kontoriköögis alati ingver ja sidrun. 

Tööst rääkides räägitakse enamasti tulemuslikkusest, efektiivsusest ja tootlikkusest - et asjad saaks tehtud tõhusamalt, kvaliteetsemalt, väiksemate kuludega. Mida annab aga see, kui hakatakse rohkem pöörama tähelepanu ka töötajate heaolule ning sellele, et inimesed tuleksid tööle ning lahkuksid töölt õnnelikuna? Oktoober oli TAI tervisekalendris pühendatud tööheaolule. Mida on teinud Proekspert töötajate rahuloluks, räägib intervjuus terviseinfo.ee-le karjäärinõustaja, psühholoog ja tööõnneuurija, ettevõtte tööõnnespetsialist Tiina Saar-Veelmaa.

Mida Proekspert on teinud selleks, et ettevõtte töötajad oleksid rahul oma töökoha ja tööga?

Proekspert on inseneride loodud ja see insenerikultuur, et teeme tarku asju, on olnud ettevõtte kese. Siin on ka põhjus, miks firma üldse on 24 aastat eksisteerinud - on edukas ja kasvab. Koostöös suurkorporatsiooniga tekkis aga ühel hetkel niipalju juhtimisreegleid ja raame, et inimesed hakkasid tundma, nagu ei sõltuks neist midagi.

Meie eesmärk on õnnelikuks tegev organisatsioonikultuur, seda me pidevalt lihvime. Lisaks erialastele oskustele lihvime ka nn „pehmeid oskusi“. Meil on supervisioonid, suhtlemiskoolitused, inimestel on võimalik valida kuus sessiooni psühholoogi või coachi nõustamist, lisaks sellele on meil olnud mindfulnessi treeningud ja praktiseeritakse joogat. Lõppkokkuvõttes on kõik see selle teenistuses, et inimesed hakkaksid paremini märkama, kus nende töös või töösuhetes võivad takistused tekkida.

Meil on 155 inseneri, valdav osa neist on geniaalsed tarkvaraarenduses, kuid mitte avatud suhtlemiskunstis. Nii et meeskonnaga töötades võib juhtuda, et alati ei ütelda kõike kohe välja ja siin võib täiesti tekkida pinge, mis lõppeb konfliktiga. Kuidas tekkinud pingeid lahendada, see nõuab õppimist.

Meie jaoks algab töötajate rahulolu uurimine juba värbamisel. Meile on oluline teada, milliste väärtuste pärast meile soovitakse tööle tulla. Meie tööandjabränd eristub tänaseks just vaba juhtimiskultuuri poolest ja see on üks põhjusi, miks meile tullakse.

Kui inimene on juba tööle tulnud, siseneb ta sisseelamisprogrammi, saab endale mentori ja edasi küsime iga kahe kuu tagant, kuidas läheb. Katseajal on väga oluline, et uus töötaja saaks palju tagasisidet ja tunnustust.

Meil on ka meeskondadel oma meetodid, kuidas pidevalt rahulolu testida ja hoida. Näiteks planeeritakse töid väga läbipaistvalt. Igal hommikul kohtutakse. Arutatakse läbi, mida on tehtud, mida tehakse ja kas töös on mingeid takistusi. See peaks hoidma, et kõik on läbipaistev ja kui kellelgi on täielik „jama majas“, siis loodetavasti tuleb see välja. Ka siis, kui korraldame üritusi, küsime tagasisidet. Kõik need, kes soovivad sõna sekka ütelda, selle võimaluse alati ka saavad.

Oleme disaininud täiesti eraldi arenguvestluste süsteemi Happyme.ee, mis ei ole tüüpiline „mis oli su eesmärk ja kas sa selle täitsid?“ See koosneb hästi lihtsatest sammudest, kus analüüsitakse, millised väärtused on mulle olulised, kuidas neid hinnata ja kui rahul ma siin nendega olen. Kui minu isiklikud väärtused ei lähe kokku töökoha väärtustega siis, elu on näidanud, et need inimesed frustreeruvadki ära, põlevad läbi ja lahkuvad töölt. Siin on asjade mentoriga läbi arutamine väga omal kohal.  

Et terve vaim ja emotsionaalne tervis tagatud oleks, siis meil võib rääkida läbikukkumisest ja vigadest, olla haavatav.

Ja mis siis saab, kui inimene teeb vea?

Siis tuleb vigadest õppida. Kuus aastat tagasi oli meil aasta lõpus parimate tunnustamise tseremoonia, kuhu sai esitada ka aasta feili, ehk läbikukkumise. Insenerimaailmas on aususel väga oluline koht, me ei saa valetada oma klientidele, sellepärast on kõik protsessid läbipaistvad ja meeskonnas kõik liikmed võrdsed. Ausus on ka üks meie põhiväärtustest.

Kui füüsilisest tervisest veel rääkida, siis meil on olemas spordikompensatsioon, lisaks toetatakse majasiseseid spordimeeskondi ja spordivõistlustel käimist. On tervisekuu temaatiliste loengute ja võistlustega. Näiteks sammulugemisvõistlus. Eelmisel aastal kleepisime trepiservad täis tarkuseterasid, nii et kui treppidest käisid, siis said lugeda põnevaid fakte selle kohta, miks käimine on kasulik või milliseid maailmarekordeid on sel alal püstitatud. Lisaks pakume oma inimestele väga kvaliteetset tervisekontrolli ja nemad pakuvad samuti treeninguid.

Neid võimalusi kasutatakse palju?

Igale asjale on oma sihtgrupp. Osad huvituvad joogast ja tervislikust toitumisest, teised on rõõmsad tervisekontrolli üle ja keegi ütleb, et tore on kord kuus tervislikku hommikusööki söömas käia.

Kui vaadata selle õnnelikuks tegeva töökultuuri algust ja praegust hetke. Mis on muutunud? Mida see kõik on andnud?

Kuue aastaga on vähenenud nii lahkumiste protsent, rahulolematus kui passiivsus. Ma ei ütle, et see on ainult personalitöö tulemus, kaugel sellest, hästi palju muutusi on olnud korraga. Nüüdseks saame aga ütelda, et organisatsioon toimib uuel viisil, parimad tahavad meile tööle tulla ja soovitavad seda ettevõtet ka teistele.

Piltidel: Tiina Saar-Veelmaa kahes paljudest Proeksperdi puhke- ja mõtlemisnurkadest. (Foto: Tiina Salumäe)