Tervislikult toituvatel lastel on kõrgem enesehinnang

Tervislik toitumine seostub kõrgema enesehinnangu ja eakaaslastega paremini läbisaamisega, leidsid kaheksas Euroopa riigis, sh Eestis kasvanud lapsi uurinud teadlased.

"Toitumine mõjutabki nii emotsioone kui ka psühhosotsiaalset seisundit. Näitame töös, et juba väikelapsest peale on need seotud nende tervislike toitumissoovitustega, mis antakse. Mida rohkem neid järgitakse, seda paremad on laste järgnevad riskitegurid kroonilistele haigustele," selgitas Toomas Veidebaum, tervise arengu instituudi teadusdirektor ja uurimuse kaasautor ERR Novaatorile.

Andmete analüüsil tuli välja ka vastupidine seos. Mida kõrgem oli laste enesehinnang, seda tõenäolisemalt järgisid nad tervisliku menüü soovitusi.

Toidusedeli mõju täiskasvanute vaimsele tervisele, sh depressioonile on nähtud juba varem. Järsult oma dieeti tervislikuma poole muutes, näiteks puu- ja juurviljade ning kala osakaalu kasv toob kaasa riskitegurite mõju vähenemise. Täpne põhjus pole veel selge ja selle väljaselgitamine vajab veel täiendavaid uuringuid. Ühe populaarse hüpoteesi kohaselt on oluline roll omega-rasvhapetel. Niivõrd mahukaid laste kohta käivaid teadustöid pole aga Veidebaumi sõnul eriti tehtud.

Järeldused põhinevad 7675 lapse kohta kogutud andmetel. Uuringu raames uuriti Belgia, Küpros, Eesti, Saksamaa, Ungari, Hispaania Rootsi 2–9aastaseid lapsi. Selle alguses küsiti vanematelt muu hulgas seda, kui sageli söövad lapsed nädala vältel 43 erinevat toiduainet. Samuti mõõdeti nende pikkust ja kaalu ning uuriti, kuidas on lood laste enesehinnanguga ning kui hästi saavad nad läbi oma vanemate ja eakaaslastega. Samad mõõtmised tehti ka kaks aastat hiljem.

"Leitud seos oli sõltumatu sellest, kas laps oli ülekaaluline ja milline oli tema sotsiaalmajanduslik taust," märkis Veidebaum.

Varasematest uuringutest üksikasjalikumad ülestähendused laste menüü kohta võimaldasid uurida ka suuremate toiduainerühmade mõju. Näiteks seostus nädalas 2–3 korda kala söömine kõrgema enesehinnagu ja emotsionaalsete probleemide puudumisega. Samuti polnud neil probleeme oma eakaaslastega. Seevastu kaerahelbepudru söömine seostus vaid viimasega.

Samas nentisid autorid, et teise vaatlusvooru jõudis vähem neid lapsi, kelle toitumine ja vaimne heaolu polnud uuringu alguses kuigi hea. Seetõttu on raske teha üheseid järeldusi kehvema toidusedeli mõju kohta. Teadusdirektor tõdes ka, et tegu on epidemioloogilise uuringuga ehk väga selgeid põhjuslikke seoseid ei saa ainult selle konkreetse uuringu põhjal teha.

"Lastel peab jälgima kindlasti ka neid tegureid, mis võivad viia hiljem erinevate vaimsete probleemide juured. Toitumine mõjutab tugevalt ka tähelepanu ja hüperaktiivsuse sündroomi väljakujunemist," lisas Veidebaum. Ühe järgmise sammuna loodavad teadlased uurida IDEFICS kohorti pikema aja jooksul – viie või kaheksa aasta ulatuses.

Uurimus ilmus ajakirjas BMC Public Health.