Neli aastat VEPA Käitumisoskuste Mängu - tulemused ja edasised väljakutsed

Alates 2014. aastast koordineerib Tervise Arengu Instituut (TAI) universaalse ennetusprogrammi VEPA Käitumisoskuste Mäng (PAX Good Behaviour Game) elluviimist Eestis. Programmiga on tänaseks liitunud 85 Eesti kooli. 2017. aasta teises pooles toimunud vahehindamise käigus selgusid senise rakendamise peamised tugevused ja väljakutsed edaspidiseks.

VEPA Käitumisoskuste Mäng on kogum meetoditest, mida õpetaja kasutab õpitegevuse ajal. Metoodika koosneb töövahenditest ja märguannetest, mille kasutamine suurendab õpilaste oskusi keskenduda ja oma käitumist ning emotsioone kontrollida. Metoodika vahetu eesmärk on positiivse ja õppimisele suunatud õhkkonna loomine klassis. Mäng lihtsustab õpetaja tööd, muudab õpitegevused mängulisemaks ja parandab õpilaste igapäevaelu. VEPA Käitumisoskuste Mäng on tõenduspõhine, mis tähendab, et metoodika mõju laste heaolule ning arengule on põhjalikult uuritud ja hinnatud.

Arendatavad sotsiaalsed, emotsionaalsed ja enesekohased oskused annavad lapsele vahendid, et tulla paremini toime raskustega, suhestuda ümbritsevaga, öelda hilisemas elus kriitilistel hetkedel „Ei“. Õpimotivatsioon, koostööoskused ja suutlikkus oma tunnetega toime tulla on aspektid, mis metoodika järjepideval kasutamisel paranevad. Uuringute tulemusel on leitud, et pikemas perspektiivis aitab VEPA kasutamine ennetada õppeedukuse langemist, käitumisega seotud häirete tekkimist, vaimse tervise probleeme, sõltuvusainete tarvitamist ja õigusrikkumisi. Ehk tegemist on universaalennetusliku programmiga, mis mõjutab lapse edasise elu erinevaid aspekte ja üldist toimetulekut.

2017. aastal viis Balti Uuringute Instituut läbi VEPA Käitumisoskuste Mängu Eestis rakendamise vahehindamise, mille tellis TAI Euroopa Sotsiaalfondi ja Siseministeeriumi toel. Hindamisest selgus, et metoodika on Eestis hästi käivitunud. Edu taga on toimiv tugivõrgustik mentorite ja TAI näol ning metoodika kasutamise tulemusel nähtav mõju laste käitumise ja meeleolu paranemisele.

Kuid eesmärgiks oli kaardistada ka arenemisvajadused. Vahehindamine näitas, et tänased väljakutsed VEPA rakendamisel on seotud haridusvaldkonna murekohtadega laiemalt. Järgnevalt on neid väljakutseid täpsemalt lahti selgitatud.

Igasugune ennetustegevus, sh VEPA metoodika kasutamine, on mõjus siis, kui seda tehakse järjepidevalt ja läbimõeldult. Vahehindamise käigus selgus, et koolid on erinevatest laste enesekontrolli ja sotsiaalseid oskusi kujundavatest programmidest küll teadlikud, kuid sageli puudub täpsem ülevaade nende erisustest, et enda kooli ja õpilaste vajadustest lähtudes sobivaim valida. Selleks, et kool saaks paremini aru, milline on iga ennetusprogrammi sisu ja eesmärk, oleks vaja programme valdkondlike koolituste raames koos tutvustada. See eeldab koostööd kõikide ennetusprogrammide elluviijate vahel ning äärmiselt oluline on haridus- ja teadusministeeriumi roll valdkondliku koordinaatorina. Konkreetselt VEPA metoodikaga alustamisel on tähtis, et see otsus sünniks koolis eri osapoolte koostöös (juhtkond, õpetajad, tugipersonal) ning info VEPA eesmärkidest ja sisust leviks koolis laiemalt ja terviklikult. Hea oleks seada koolisisesed ühised eesmärgid selle osas, kuhu soovitakse metoodika rakendamisega jõuda.

VEPA metoodika järjepideval rakendamisel ulatuvad selle mõjud lapse edasisele elukaarele laiemalt, ennetades vaimse tervise, käitumise ja üldise hakkamasaamisega seotud probleeme. Paljud koolid ja õpetajad näevad VEPA-t aga eelkõige lühiaegse distsiplineerimisvahendina, mis võimaldab õppetööd paremini läbi viia. Seetõttu on oluline teavituse, koolituste ja mentoritöö käigust senisest enam rõhutada ka VEPA pikaaegseid mõjusid Eesti laste edasise elukäigu kujundamisel ning süsteemse ja järjepideva tegevuse olulisust selle eesmärgi saavutamiseks. See tähendab ka toe suurendamist selleks, et koolid ja õpetajad jätkaks VEPA rakendamisega pärast esimest liitumise aastat.

Ennetusprogrammide leviku juures on äärmiselt oluline kaasata vene keelt kõnelevaid õpetajaid ja õpilasi ning kohandada materjale vene keelde. Ka VEPA metoodikaga on tänaseks liitunud mitu vene õppekeelega kooli. Samas on venekeelsete koolide töökorraldus ning koolikultuur eestikeelsest koolikeskkonnast erinev, mis muudab programmi tutvustamise ja rakendamise keerulisemaks ning nõuab suuremat paindlikkust.

Osadele õpetajatele tundub, et VEPA ei sobi erivajadustega või suuremate käitumisprobleemidega lastele. VEPA metoodikaga seotud uuringud on aga näidanud olulist mõju tähelepanu- ja keskendumisraskuste vähenemisel ja prosotsiaalsuse suurendamisel. Käitumis- ja õpiraskused on just need, mis VEPA metoodika süsteemse kasutuse tulemusel vähenevad ka suuremate probleemidega laste puhul. Samas tuleb taoliste laste osas tihti otsida erinevaid lähenemisnurki ning Eesti koolides on täna veel piiratud oskused ja teadmised hariduslike erivajadustega lastega toimetulekuks. Kui õpetajal ei ole piisavalt oskusi ja julgust kasutada metoodikat lastega, kellele seda enim vaja, on ka tegevuse mõju klassis tervikuna väiksem. Olukorras, kus klassides on üha enam hariduslike erivajadustega lapsi, tuleb ka VEPA metoodika levitamisel õpetajaid enam toetada taoliste lastega toimetulekul ning mentorite vastavaid võimekusi arendada.

Õpetaja on koolis võrdlemisi autonoomne spetsialist, kes ise otsustab, mida ja kuidas ta oma tundides teeb. VEPA metoodika juures on äärmiselt oluline koolile määratud mentori tugi ja õpetajate koostöö. Mentor aitab õpetajal metoodikat etapiviisiliselt kasutusele võtta, annab nõu ja samas ka tagab kvaliteetse metoodika kasutuse. Ta toetab õpetajat VEPA rakendamise esimese kooliaasta vältel ja ka järgmise kooliaasta alguses. Mentori roll tekitab aga osades õpetajates alguses tunnet, et keegi tuleb neid kontrollima ning dikteerib, mida ja kuidas tundides teha. Edukaks koostööks õpetaja ning mentori vahel on oluline mõlemapoolne avatus ja oskus näha mentorit kui abistajat ning nõustajat, mitte õpetaja töö kontrollijat.

Samas on ainuüksi mentori toest vähe. Vahehindamine näitas, et koolid, kus metoodikat rakendavad mitu õpetajat paralleelselt ja juhtkond ning tugipersonal on aktiivselt kaasatud, on VEPA metoodika rakendamine kvaliteetsem.

Vahehindamise üheks soovituseks on kaasata rohkem ka lapsevanemaid. Siiani on see toimunud üksikutel juhtudel ning enamasti vaid üldise info jagamise kaudu. Samas on selge, et metoodikal on suurem mõju, kui vanemad ja õpetajad järgivad samu lähenemisi ja teevad koostööd. See eeldab mõlema poole, nii õpetajate kui ka lapsevanemate, avatud ja positiivset suhtumist. Esimene samm selleks on teavitus ja edasi on ka praktilisi soovitusi, kuidas koostööd edendada. VEPA rakendamisel Eesti koolides on silmapaistvamad näited, kus koolis toimus VEPA metoodika minikoolitus lapsevanematele õpetaja ja mentori koostöös või vanemad on käinud vaatamas VEPA tundi.

Balti Uuringute Instituudi poolt läbiviidud vahehindamise kohaselt on VEPA Käitumisoskuste Mäng asjakohane metoodika nii väikeste kui suuremate laste puhul, nii eesti kui vene õppekeelega koolides ning nii linna- kui ka maapiirkonna koolide ja klasside jaoks. Vahehindamine tervikuna näitab, et Eesti koolides peetakse VEPA-t mõjusaks laste käitumist suunavaks meetodiks ning selle rakendamisega tullakse hästi toime.

Terves mahus raporti leiate www.terviseinfo.ee/vepa lehelt.