Eesti inimesed on tervemad kui lätlased ja leedukad

Seoses veebruaris toimuva Eesti ja Leedu ning novembris toimuva Läti 100. sünnipäeva tähistamisega vaatame ja võrdleme Balti riikide elanike tervist ning seda mõjutavaid tegureid. Kuigi Euroopa Liidu keskmisest jääb Eesti tervisenäitajate poolest alla, siis Läti ja Leeduga võrreldes on meie inimeste tervis parem.

Oodatav eluiga on kõrgem kui Lätis ja Leedus

Tervist mõjutab inimene ise ja teda ümbritsev keskkond. Peamine elanike üldist tervist iseloomustav näitaja on oodatav eluiga. Tervise Arengu Instituudi kogumiku „Health in the Baltic Countries 2015“ ja Eurostati andmetel on oodatav eluiga viimastel aastatel kõigis kolmes Balti riigis pikenenud – 2015. aastaks oli see sõltuvalt riigist kasvanud meestel 4–6 ja naistel 2–4 aastat võrreldes 2005. aastaga. Siiski jääb oodatav eluiga oluliselt alla EL keskmisele (joonis 1). Seejuures on Läti ja Leedu meestel madalaim oodatav eluiga Euroopa Liidus. Eesti mehed 73,2 oodatava eluaastaga elavad keskmiselt 3,5 aastat kauem kui Läti ning neli aastat kauem kui Leedu mehed. Ka Eesti naised elavad Läti ja Leedu naistest keskmiselt ligi kolm aastat kauem ning EL keskmisele jäi see näitaja vaid ühe aasta jagu alla.

Joonis 1. Oodatav eluiga ja tervena elada jäänud aastad Euroopa Liidu riikides, 2015. Allikas: Tervise Arengu Instituut. Health in the Baltic Countries 2015. Tallinn: Tervise Arengu Instituut; 2017.

Eestil läheb paremini kõigi peamiste tervisenäitajate poolest

Viimases OECD raportis „Health at a Glance 2017: OECD Indicators“ on välja toodud neli riskifaktorit, mis tervist otseselt mõjutavad: suitsetamine, alkoholi tarvitamine, ülekaalulisus ja õhusaaste (joonis 2). Suitsetamine ning ka alkoholi liigtarvitamine on tervisekaotuse esimese kümne riskifaktori hulgas. Ülekaalulisus ja rasvumine on krooniliste haiguste, sh diabeet, vereringeelundite haigused, ning pahaloomuliste kasvajate riskifaktor. Õhu saastatus mõjutab haigestumist hingamisteede ja vereringeelundite haigustesse ning kopsuvähki, seda seostatakse ka väikse sünnikaalu, dementsuse ja imuunsüsteemi nõrgenemisega.

Eesti ja Läti võrdluses on Eestis igapäevasuitsetajate ja ülekaaluliste osatähtsus madalam, ka alkoholi tarvitatakse meil veidi vähem ning õhu kvaliteeti on üle kahe korra paremaks hinnatud. Leedu näitajatega võrreldes on Eestis igapäevasuitsetajate ja rasvunute osatähtsus pisut suurem, kuid alkoholi tarvitatakse Leedus peaaegu poole rohkem ning õhu saastatuse määr jääb Läti näitajaga sarnaselt oluliselt kõrgemale tasemele.

Joonis 2. Valitud tervise riskifaktorid Balti riikides, 2015. Allikad: OECD. Health at a Glance 2017: OECD Indicators, Pariis: OECD Publishing; 2017 ja  World Bank Database. World Development Indicators

Eestlased söövad enam puu- ja köögivilju

Meeste ja naiste füüsilise aktiivsuse näitajates ei ole Balti riikide võrdluses suuri erinevusi. Ligi veerand meestest ja viiendik naistest vastas viimases Euroopa Terviseuuringus, et on nädala jooksul väljaspool tööaega füüsiliselt aktiivsed vähemalt kaks ja pool tundi (joonis 3). Regulaarne füüsiline aktiivsus parandab nii füüsilist vormi, südame- ja hingamisteede tööd ja vaimset tervist, vähendab riski haigestuda vereringeelundite haigustesse, diabeeti ja erinevatesse pahaloomulistesse kasvajatesse.

Puu- ja köögiviljade menüüsse lisamine vähendab ka südame isheemiatõve, insuldi- ja erinevate vähki haigestumise riski, alandab vererõhku ning reguleerib vere insuliini taset. Balti riikide võrdluses on Eesti näitajad puu- ja köögiviljade tarbimises võrreldes Läti ja Leeduga paremad. Nii Eesti kui ka Leedu mehed ja naised söövad enam puu- ja köögivilju kui Lätis. Meil ja Leedus tarbivad üle 40% meestest ja üle 50% naistest vähemalt korra päevas puu- ja köögivilju. Samas, Lätis tarbib sama koguse ligi 35% meestest ja 45% naistest. 13% Eesti meestest ja 21% Eesti naistest tarbivad soovitusliku koguse puu- ja köögivilju päevas, Leedus vastavalt 12% ja 16% ning Lätis 9% ja 13%.

Joonis 3. Tervisekäitumine Balti riikides, 2014. Allikas: Tervise Arengu Instituut. Health in the Baltic Countries 2015. Tallinn: Tervise Arengu Instituut; 2017.

Märkus: Üle 15-aastaste vastajate osatähtsus (%) Euroopa terviseuuringus osalejatest

Imikute suremus on Eestis Baltimaade väikseim

Ka tervishoiu areng on inimese tervist tugevalt mõjutanud. Näiteks saab välja tuua imikute surmajuhtude vähenemise. Perioodil 2005–2015 on see Balti riikides vähenenud poole võrra. Eesti näitaja on olnud Euroopa Liidu keskmisest näitajast oluliselt madalam juba aastast 2009. Ka Läti ja Leedu vastavad kordajad olid 2015. aastaks Euroopa keskmise näitaja lähedale kahaneda jõudnud (joonis 4). Siin on tähtsal kohal sünnitusabi teenuse võimalused ja kvaliteet.

Joonis 4. Imikusuremuskordaja 1000 elussünni kohta, 2005–2015. Allikas: Tervise Arengu Instituut. Health in the Baltic Countries 2015. Tallinn: Tervise Arengu Instituut; 2017. 

AIDSi haigestumine Eestis väheneb, Lätis ja Leedus sageneb

Haigestumuse statistikas saab välja tuua tuberkuloosi ja HIV nakkuse esmasjuhtude arvu vähenemise Eestis. Tuberkuloosi haigestumus on kahanenud kõigis Balti riikides. Võrreldes 2005. aastaga oli uute tuberkuloosijuhtude arv 2015. aastaks Eestis ja Lätis vähenenud poole ning Leedus kolmandiku võrra. Ka see on suuresti saavutatud tõhusa diagnostika ja ravimeetodite arengutele.

Haigestumus HIV-i ja AIDS-i on perioodil 2005–2015 Lätis ja Leedus pisut tõusnud, kuid langenud rohkem kui poole võrra Eestis. Samas oli HIV-i nakatanute arv sel perioodil siiski kõrgeim Eestis. 2015. aastal registreeriti Eestis 20,5, Lätis 19,9 ja Leedus 5,4 HIV esmasjuhtu 100 000 elaniku kohta. AIDS-i haigestumine on sel perioodil Eestis vähenenud kolmandiku võrra, kuid on Lätis ja Leedus veidi sagenenud. 2015. aastal registreeriti Lätis 6,7, Eestis 1,5 ja Leedus 1,2 AIDS-i esmasjuhtu 100 000 elaniku kohta. Suurem antiretroviirus raviga hõlmatus on üheks AIDS-i haigestumise leviku vähendajaks.

Eesti riik kulutab inimeste tervisele Baltimaades kõige enam

Kuid inimese enda tervisekäitumise kõrval on oluline ka süsteemselt tervisedendusse panustada. 2015. aasta andmetel oli tervishoiukulude osatähtsus sisemajanduse koguproduktist Eestis ja Leedus võrdne – 6,5%, Läti tase on naabritest üks protsendipunkt madalam (tabel 1).

Eesti tervishoiukulud ühe inimese kohta võrreldava hinnataseme järgi (ostujõu pariteedi alusel) moodustavad OECD 35 liikmesriigi keskmisest 50%, Leedu näitaja ühe inimese kohta on omakorda 99% ja Läti näitaja 74% Eesti tervishoiukuludest.

Avaliku sektori panus tervishoiukuludesse on suurim Eestis, seetõttu on meil patsientide omaosalus tervishoiukuludes Balti riikidest kõige madalam – 23%. Leedus on leibkondade kanda 32% ja Lätis 39% tervishoiukuludest.

Tabel 1. Tervishoiukulud Balti riikides, 2015. Allikas: Tervise Arengu Instituut. Health in the Baltic Countries 2015. Tallinn: Tervise Arengu Instituut; 2017.

* Läti andmed 2014. aasta kohta

See põgus tervisestatistika kollaaž tõi välja mõned mõõdikud, mille abil rahvatervist hinnatakse, kuid et tervis igal ühel hea püsiks või veel paremaks muutuks, saab selle edendamiseks ise palju ära teha. Nii füüsiline aktiivsus ja tasakaalustatud toitumine kui ka tubakast ja alkoholi liigtarvitamisest hoidumine vähendavad oluliselt riski haigestuda väga paljudesse haigustesse. Elustiil mõjutab väga otseselt tervist.

Balti riikide elanike tervist ning seda mõjutavaid tegureid on võrreldud peamiselt kahe allika – 2017. aastal välja antud tervisestatistika kogumike „Health in the Baltic Countries 2015“ ning OECD „Health at a Glance 2017“ põhjal.