Loobu suitsust: kõige raskemad on esimesed kolm päeva, edasi läheb kergemaks

„Eelkõige noored inimesed tulevad nõustaja juurde suitsetamisest loobumiseks abi saama põhjusel, et nad ei leia selleks tegevuseks enam mugavat kohta, kus saaks mõnusasti ja häirimatult suitsu ette panna,” leiab tervisenõustaja Tiiu Härm. Nõustamisele tulnud inimestest 15-20% saab sellest pahest ka esimesel korral lahti, 60% õnnestub see teisel või kolmandal katsel. „Kõige raskemad on esimesed kolm päeva,” kinnitab Härm.

Statistika näitab, et suitsetajate hulk on Eestis alates aastast 2004 püsinud pidevas languses. Nii ütleb Tervise Arengu Instituudi (TAI) 2016. aasta andmeid käsitlev uuring, et igapäevasuitsetajaid on elanikkonnast 21%. meestest suitsetab iga kolmas ja naistest iga seitsmes inimene. Keskmine suitsetaja on 25-45 aastane, aga üldiselt alustatakse proovimisega noorelt, juba 12-aastaselt ja paljuski on see „tänu” e-sigarettide levikule. Igapäevasuitsetajatest on kõige suurem osakaal meestel vanuses 45-64 eluaastat.
Aastal 2004 oli suitsetajaid kogu Eesti rahvastikust 30%. Rahvusvaheline Terviseorganisatsioon (WHO) leiab, et aastaks 2025 peaks Eestis suitsetajate osakaal elanikkonnast kahanema 18% tasemele.

Tänaval suitsu kimumine pole enam pop

TAI mittenakkushaiguste osakonna ennetamise ekspert Tiiu Härm, kes on ise erialalt arst ja tegutseb Tallinnas ka tubakanõustajana, märkis, et suitsetamise vastane võitlus on Eestis viimasel kümnendil kandnud vilja eelkõige tänu keelavatele ja piiravatele abinõudele ning euroraha ja riigi toel ette võetud laialdasele teavituskampaaniale.
„Arusaam ja hoiakud muutuvad pidevalt suitsetamise kahjuks. Liigume õiges suunas, sest näiteks tänaval inimeste seas suitsetamine on muutunud kaaskodanike silmis taunitavaks ja suitsetajad tajuvad seda, ei leita mugavaid lahedaid kohti, kus rahus saaks suitsetada ja see on ka üks põhjus, miks nõustamiskabinetti tullakse,” kirjeldab Härm suhtumise muutumist suitsetamisse. „Teine põhjus on see, et inimest ennast on suitsetamine ja kõik sellega kaasnev ära tüüdanud ja kolmandaks leitakse, et see on ka rahaliselt liialt kulukas.”
Tõepoolest – paki päevas suitsetav inimene kulutab sellele aastas keskeltläbi 1300 eurot, ehk siis piltlikult öeldes peab ainuüksi oma kire rahuldamiseks kõrvale panema kuu-pooleteise töötasu.

Süsteemset suitsetamisvastast tööd tehakse aastast 2010, mil TAI asutas enamikes maakondades hanke korras tubakaabi ja -nõu andvad kabinetid. Ettevõtmist 2010 aastat kuni 2015.aastani on rahastatud Euroopa Sotsiaalfondi toel, edasi toetab riik. Praegu aga korraldati viimane hange ainult 2018. aasta kohta, sest TAI soovib kogu suitsetamisest loobumise nõustamise anda perearstide hooleks ehk siis kanda see Eesti Haigekassa tervishoiuteenuste nimekirja. Kuidas läheb, ei tea, sest esialgu ei taha haigekassa ettepanekust kuuldagi. Vastuväidet põhjendatakse sellega, et suitsetav inimene kahjustab oma tervist teadlikult, võtab endale teadlikult riski ja sellest loobumine on tema enda mure.

Eks põhimõtteliselt abistavad perearstid oma patsiente igasugustest pahedest loobumisel ka praegu. Haigekassa alla mineku järel oleksid nad seda aga kohustatud tegema ja võõrutuseks tehtavate kulutuste ja ravi eest maksaks siis juba haigekassa.

Igatahes tõestavad praeguste nõustajate abi efektiisvust ka statistika ja uuringud, mis ütlevad, et kui nõustamisabi kabinettide teenuseid kasutavatest suitsetajatest loobub sellest 20%, siis n-ö omal käel läheb korda suitsetamine maha jätta umbes 6-10% proovijatest.

Tahe ja järjekindlus peavad loobumisega kaasas käima

Kui inimene tuleb juba tohtri juurde sooviga suitsetamisest loobumiseks nõu ja abi saada, siis eeldatavasti on ta asjad oma peas selgeks mõelnud, tema motivatsioon on kõrge ja ta on n-ö hakkamist täis. Tiiu Härm teab, et iseäranis meestel õnnestub suitsetamine maha jätta teinekord päris hästi ka iseseisvalt, kui vaid endal pealehakkamist jagub. Aga ta soovitab vähemalt üks kord nõustaja juurest siiski läbi käia – esmane visiit võtab aega 50 minuti ringis, nõuandjaks on kogenud ja spetsiaalse väljaõppe saanud arst või õde, kes küsib rohkelt küsimusi, teeb teste, aitab paika panna suitsust loobumise tegevuskava ja toetab vajadusel ka edaspidi, n-ö protsessi käigus. Seda enam, et tegelikult niigi kõigest paaril päeval nädalas töötavad tubakanõustamise kabinetid tegutsevad Härma sõnul alakoormusega – inimesed võiksid neis rohkem käia.

Suitsetamisest loobumise üldtunnustatud etapid on järgmised: esimene vastuvõtt, mil toimub üldine olukorraga tutvumine, mille käigus selgitatakse ka välja, kui suur on inimese nikotiinisõltuvus. Ehk, nagu väljendas Tiiu Härm – tegevuse muster pannakse paika. Teine kord võiks olla siis, kui on tehtud esimene suitsuvaba päev, kolmas võiks toimuda paar nädalat pärast loobumist, neljas kaks kuud ja viies juba pool aastat päevast, mil suitsetati viimane sigaret. Tiiu Härma arvates võiks loobuja olla nõustajaga kasvõi kirja teel kontaktis siiski vähemalt esimese aasta jooksul pärast suitsetamisega lõpparve tegemist.

„Suitsetamisest loobumise juures on kaks väga tähtsat etappi – esimene on loobuja motivatsioon, tema eesmärk, mis siis peab hakkama toetuma tahtele. Teiseks, isegi, kui inimene on juba aasta või kaks elanud ilma tubakata, ei tohi ta kunagi lasta ennast selles mõttes lõdvaks, et paneb n-ö niisama nalja pärast taas suitsu ette. Sellest võib saada uus sõltuvus,” rääkis Tiiu Härm. „Aga suitsetamise mahajätmise protsessi käigus tuleks vältida suitsetavaid sõpru-tuttavaid, leida endale rohkesti tervislikku asendustegevust, toituda tervislikult, süües korraga vähe, aga neli-viis korda päevas, vältida jahutooteid ja magusat, teha sporti või siis vähemalt liikuda palju värskes õhus. Töölaual tasub hoida kasvõi kaks pudelit vett. Kui tuleb suitsuisu, tasub juua suurte lonksudega klaas külma vett, see aitab.”

Kindel meel aitab loobuda päevapealt

Nõustajaga tasub kontakti hoida ka siis, kui mingis etapis siiski tahtejõud alt vedas ja sigaret taas põlema pandi.

„Nõustaja pragama ei hakka, sest juba sõltuvuseks saanud harjumusest loobumine ei peagi lihtne olema, see on ju nii inimlik, et võivad tulla tagasilöögid. Nõustaja aitab panna mõtte taas õiges suunas liikuma,” selgitab Härm. „Teaduslikult on kindlaks tehtud, et kui igapäevasuitsetaja loobub enne 35. eluaastat, siis on tema organism võimeline veel taastuma võrreldavaks mittesuitsetaja omaga. Aga ka hiljem, juba kõrgeski vanuses tasub ikkagi loobuda, sest inimese elukvaliteet paraneb igal juhul. Ennetada tuleb taaspöördumatuid muutusi organismis”
Niinimetatud äge võõrutusperiood kestab kaheksa nädalat.

Tiiu Härm ei soovita järk-järgulist loobumist – täna teen 20 sigaretti, homme 19, siis 18 ja nii edasi kuni lõpliku loobumiseni.

„Sellega petad vaid iseennast. Võib-olla õnnestubki niimoodi mingi tasemeni suitsetamist piirata, aga siis tuleb mingi närvesööv päev ja inimene tõmbab kümme suitsu järjest,” kirjeldab ta võimalikku arengut etapiviisilise suitsetamisest loobumise korral. „Kõige tulemuslikum on ikkagi päevapealt loobumine.”

Tõsi, üks nikotiinist võõrutamise abivahendeid, mida ka nõustajad pakuvad ja Tiiu Härmgi esimeseks valikuks peab, on nn nikotiiniplaastrid. Selline nahale kleebitud plaaster annab läbi naha verre teatud nikotiinikoguse, et sigaretisuitsust ilma jäänud organismil oleks lihtsam harjuda. Plaastrid lähevad järjest lahjemaks, kuni nende kasutamine hoopis lõpetatakse.

Tiiu Härm ei soovita eriti nätsude või spray-tüüpi abivahendite kasutamist, sest esimesest võib samuti sõltuvusse jääda, teise õige doseerimine on aga keerulisem. Lisaks on olemas veel ka erinevaid tabletiravimeid ja mõni loobuja kindlasti just soovibki läbi teha seda nn tabletikuuri. Need on retseptiravimid, tihtipeale antidepressatide sekka kuuluvad ja nende toime põhineb asjaolul, et pärsitakse inimese ajus asuvate nikotiiniretseptorite, mis nikotiini mõjul vallandavad mõnu- või rahulolutunde, aktiivsust, uimastatakse neid. Sellised ravimid tuleb patsiendil muidugi ise kinni maksta.

Igatahes areneb suitsetamise vastane tegevus ühiskonnas jõudsalt ja ehk on hea teada, et tegeldakse selle pahe ennetamisega, nõustatakse loobijaid ning hoolitsetakse suitsuvaba elu- ja töökeskkonna võimaldamise eest. Nii on ka mitmed ettevõtted ja ametkonnad – Politsei- ja Piirivalveamet, ABB, Elektrilevi, Ericsson Eesti jt näidanud üles aktiivsust ja kutsunud nõustajaid oma töötajatele suitsetamise kahjulikkusest rääkima, teste tegema ja sellest loobumiseks nõuandeid jagama.

Tubakast loobumise nõustamiskabinettide kontaktid leiab siit: http://www.tubakainfo.ee/kontakt/ 

AIN ALVELA
Artikli lühem versioon ilmus ajalehes Maaleht