Inimesed testivad oma tervist HIV suhtes kaks korda rohkem kui kümme aastat tagasi

Terviseameti andmetel diagnoositi Eestis 2017. aastal 219 uut HIVi juhtu. 100 000 elaniku kohta on see 17 juhtu. Euroopa Liidu kohta on kõige värskemad võrdlusandmed aastast 2016, mil ELi keskmine oli 6 uut juhtu 100 000 elaniku kohta. Eesti oli sel aastal Läti järel teisel kohal – meil oli 17 ja Lätis 19 uut juhtu 100 000 elaniku kohta. Meie idanaabritest oli kõige kõrgem uute juhtude arv Ukrainas – 34 juhtu 100 000 elaniku kohta.

HIV levib jätkuvalt peamiselt Tallinnas ja Ida-Virumaal. Nii avastati 2017. aastal 43% uutest juhtudest Tallinnas (94) ja 37% Ida-Virumaal (81). 100 000 elaniku kohta teeb see vastavalt 22 ja 56 juhtu. Seega rahvastiku arvuga võrreldes on kõige kõrgem nakatumise tase Ida-Virumaal. Kõige enam HIVi juhte ühe linna piires on diagnoositud Narvas, kus aastatel 2000–2017 avastati 2402 HIVi juhtu, mis moodustab 25% kõigist sel perioodil avastatud HIVi nakatunutest Eestis. 2017. aastal oli uute juhtude arv Narvas 33 (57 juhtu 100 000 elaniku kohta).

Uutest juhtudest kolmandik avastati naiste seas. Naiste osakaal on aastatega mõnevõrra tõusnud – 2000ndate alguses oli see viiendik.

2000dnate alguses diagnoositi üle nelja viiendiku uutest juhtudest vanuserühmas 15–29. Aastal 2017 oli 15–29-aastaseid uute juhtude seas vaid veerandik. HIVi nakatunute keskmine vanus on aasta-aastalt veidi tõusnud ja oli eelmisel aastal 38. 30-aastaste ja vanemate osakaal uute HIVi juhtude seas on suurenenud nii meeste kui naiste puhul, samas absoluutarvud olid vahemikus 2006–2017 suhteliselt stabiilsed. See tähendab, et osakaalu tõus on tingitud uute juhtude arvu langusest noorte seas. See on väga positiivne. Näiteks 10–14-aastaste seas ei avastatud eelmisel aastal mitte ühtegi uut juhtu ja 15–19-aastaste seas vaid kaks HIVi juhtu. Võrdluseks võib tuua 2001. aasta – siis diagnoositi 10–14-aastaste seas 31 ja 15–19-aastaste seas 560 HIVi juhtu.

2017. aasta Terviseameti andmed HIVi levikuteede kohta on esialgsed ja olemas vaid 45% uute juhtude kohta, seetõttu võivad hinnangud aasta jooksul veel täpsustuda. Narkootikume süstivaid inimesi oli uute juhtude seas 6%, see on aastatel 2010–2016 kõikunud vahemikus 12–23%. Heteroseksuaalsel teel nakatunute osakaal on perioodil 2010–2017 kahekordistunud, olles 2017. aastal 33%. Homoseksuaalsel teel nakatunuid oli 2014. aastani 1% ringis, kuid aastatel 2015–2017 vahemikus 4–7%. Kolme aasta andmete põhjal on raske trende hinnata ja oletada, kas tegemist on paranenud teavitamisega või sagenenud nakatumisega meestega seksivate meeste seas. Ohumärk on see igal juhul, sest Euroopa Liidus on homoseksuaalne nakkuse levikutee peamine (40%) ja mitmetes riikides pigem sageneb.

Alates 2000. aastast on Eestis HIV-testimine kahekordistunud. Terviseameti andmetel uuriti 2017. aastal HIV-nakkuse suhtes ligi 164 000 inimest (125 inimest 100 000 elaniku kohta), mis moodustab ligi 13% elanikkonnast. Ilma anonüümselt testitute ja veredoonoriteta uuriti meil 2017. aastal HIVi suhtes 69 inimest 1000 elaniku kohta. Võrdlevalt testiti näiteks Prantsusmaal 81, Belgias 64, Lätis 41 ja Leedus 36 inimest 1000 elaniku kohta. Seega on HIV-testimise üldine tase Eestis väga hea. See annab alust arvata, et suur osa uusi juhte avastatakse suhteliselt kiirelt.

Uued HIVi juhud soo lõikes (n) ja naiste osakaal (%), 2000–2017 (Terviseameti andmed)