Tubakast aitavad loobuda positiivne eluhoiak ning nõustaja toetus

„Minu kõige noorem patsient on olnud kümneaastane,“ ütleb pikaajaline tubakast loobumise nõustaja doktor Tiiu Härm. „See oli ajal, kui alles alustasin nõustamisega. Noormees oli suitsetama hakanud kuueselt. Mõlemad vanemad suitsetasid ja nad ei pannudki tähele, et poiss ka suitsetab. Suitsetajad enam ise ju suitsulõhna ei tunne. Neil oli selline huvitav sümbioos, ema arvas, et isa on võtnud tema pakist ja isa arvas jällegi, et ema on võtnud tema pakist, kahepeale läks neil nagunii kaks ja rohkem pakki päevas, pakid olid jäetud hooletult igale poole. Kui poiss vanaema juurde läks, siis mittesuitsetajast vanaema tundis kohe suitsulõhna. Ja tõigi poisi nõustaja juurde.“ Poiss oli ise oma sõltuvuse üle väga õnnetu, aga ta ei julgenud sellest kellelegi rääkida ega osanud midagi ette võtta.

Inimeste hoiakud tubakatarvitamise suhtes on muutunud. Hiljutised uuringud näitavad, et valdav enamus, isegi 86% igapäevasuitsetajatest sooviks tubakast loobuda, ent kunagi alustatud halvast harjumusest ei olegi nii lihtne lahti saada. Suitsetamine on sõltuvus – nikotiinisõltuvus, tegevussõltuvus, sotsiaalne sõltuvus. Eestis on praegu olemas 16 tubakast loobumise nõustamise kabinetti 13 erineva raviasutuse või tervisekeskuse juures. Loobumisteenuse suund on viia see inimesele lähemale, perearstikeskustesse. Tubakast loobumise kabinettides Eestis on keskmiselt 2000 pöördumist aastas. See arv võiks suurem olla. 

Tubakas ei  ole enam "in"

Ajast, kui vanaema koolipoisi Tiiu Härmi juurde tõi, on palju inimeste suhetes tubakaga muutunud. Inimesed teavad paremini tubaka kahjulikku mõju, suitsetamine ei ole enam „in“, seda eriti noorte seas. Kuigi – noori ahvatlevad jällegi uued „vidinad“, mainib Härm, nagu näiteks huuletubakas, vesipiip või elektrooniline sigaret. Siit muidugi võib jälle tekkida nikotiinisõltuvus ja lõpuks jõutakse ikkagi sigaretini. Nooremad pöördujad on nüüd 13-14 aastased. Proovinud on nad muidugi varem – 11-12-aastaselt.

Nõustaja juurde tulles tehakse tavaliselt ära väljahingatavas õhus vingugaasi (CO) määramise test. Praktiline elu näitab, et viimane sigaret tõmmatakse just enne nõustaja vastuvõtule jõudmist. Tester töötab valgusfoori põhimõttel. Kui inimene on regulaarne suitsetaja ja hiljuti tõmmanud, siis muutub testi valgusfoori tuli punaseks, kui inimene suitsetanud ei ole, siis jääb tuli roheliseks. Vahepeale mahub valgusfoori kollane tuli. Kollase tule näidud võivad kaasas käia ka passiivse suitsetamisega.

Selline valgusfoor on lisaks diagnostikale ka väga hea motivaator mahajätmisel. Et kui täna olen punases, siis järgmisel korral on mul võimalik juba näha, et vingugaasi hulk minu väljahingatavas õhus on vähenenud ja tule värv muutunud.

Peale viimast suitsu väljutub vingugaas 48 tunni jooksul ja organismis voolab jälle hapnikuga küllastunud veri.

Teisteks olulisteks näitajateks on nikotiinisõltuvuse taseme ja emotsionaalse seisundi hindamine. Loobuja ja nõustaja koostöös koostatakse loobumisplaan ja pannakse paika tähtajad. Vajadusel toetuseks ravi. Ja väga oluline kogu protsessi juures on see, et inimene peab ise loobuda tahtma. Motivatsioon on esmatähtis. 

"Suitsetajaverega" musklit ei kasvata

Miks inimesed suitsetama hakkavad, sellele küsimusele on palju vastuseid. Ka sellele, mis aitab maha jätta.

Hiljuti tuli Tiiu Härmi juurde 14-aastane poiss emaga. Ema oli noormehe juurest leidnud huuletubakat. Et nende peres varem sellist probleemi polnud olnud, siis ei osanudki ema just palju peale hakata. „Kui rääkisime nendega, jõudsime selliste järeldusteni, et noormehele on vaja rohkem tegevust, et see ei ole hea, kui noorel on liiga palju tühja aega. Selline sõpradega niisama tegevusetult ringikäimine, eriti veel kui on ka taskuraha, ei ole hea. Ma küsin alati ka noorelt, kas ta teeb sporti. See noormees ütles, et teeb. Me siis tegime sellise kokkuleppe poisiga, et tema enam huuletubakat ei tarvita ja paneb pearõhu sporditegemisele. Sport ja suits ei sobi kokku. Suitsetades lööb hapniku verest välja ning asemele tuleb vingugaas. Sellise „vingugaasiga rikastatud suitsetajaverega“ ei kasvata ju muskleid ega võhma, ei arenda aju ega mõistust.“

Lisaks sellele, et suitsetamisest loobumine sporditulemused paremaks teeb ja lisaks sellele, et tervis paremaks läheb, toob Tiiu Härm sagedasemate loobumise põhjustena välja veel selle et teised vaatavad suitsetaja harjumusele juba viltu ning keeruline on üldse leida kohta, kus oma pahega tegelda saab.

Naisi ja mehi on pöördujate hulgas enam-vähem võrdselt. Pöörduvad rohkem kõrgharidusega inimesed. „Ta saab ju aru, et ta raiskab selle peale raha. Kui oled regulaarne suitsetaja, pakk päevas, siis suitsetad aastas ära 1200-1400 eurot, olenevalt sigaretipaki hinnast. Seda raha saaks ju kusagile mujale investeerida, näiteks oma tervisesse. On ka neid, kes tahavad säästa oma peret ja lapsi. On ka neid, kes ütlevad, et neile ei meeldi see, et nad peavad koos alluvatega suitsunurgas käima.“

Õnnestumine ootab sageli mitmendal katsel

Head on tulemused, kui iga viies esmasloobuja viib protsessi võiduka lõpuni, kuid sageli ei ole see nii kerge ning esineb tagasilööke. Suudetakse loobuda alles kolmandal või neljandal katsel. Oluline on tahtekindlus, mitte allaandmine ja positiivne eluhoiak ning soovitavalt nõustaja juhendamine ja toetus. Muide, umbes 6-8% meestest suudavad loobuda omal tahtel ilma lisaabita. Naistel see reeglina ei õnnestu.

Kontakt tubakast loobumise nõustajaga kestab enamasti 12 kuud. Esimene visiit kestab tavaliselt umbes tunni. Korduvad nõustamised umbes veerand tundi ning seda võib teha ka telefoni või e-kirja teel. Tavaliselt piisab tubakast loobumise korral viiest-kuuest nõustamiskorrast, viimane neist aasta pärast alustamist. „Mõni on selline, et sa ei usugi ta loobumist aga ta läheb väga järjekindlalt ja jätab maha. Mõni jällegi on väga lootustandev, aga ühel hetkel vaatad, et ta on ära kadunud. Siis võtad ise ja helistad. Ta ütleb, et oi, ma ikkagi ei suutnud, aga ma tulen teie juurde uuesti. Mõni jällegi on väga liigutatud ja ütleb rõõmsalt, et see on väga armas, et te nii pika aja järgi mind meeles peate ja teate, ma üldse ei suitseta.“

Igatahes julgustab Tiiu Härm tubakast loobumise nõustamisest abi otsima. Tegu on tasuta teenusega ning kogemused on näidanud, et ainult oma tahtejõul suudab sigaretist loobuda alla kümne protsendi.

Fotol näitab Tiiu Härm, kui palju pigi koguneb aasta jooksul keskmiselt suitsetava inimese kopsudesse (foto: TAI)