Anna-Kaisa Oidermaa: Iga vaimsesse tervisesse investeeritud euro toob mitmekordselt tagasi

Oktoober on TAI tervisekalendris pühendatud vaimsele tervisele ja vähenenud töövõimele. Viimased aastad on toonud Eesti tööturule varasemast enam vähenenud töövõimega inimesi, ekspertide hinnangul tulevad vähenenud töövõime põhjused ligi pooltel juhtudel halvast vaimsest tervisest. Kuidas sellises olukorras kõige paremal viisil toimida? Teiselt poolt – mida rohkem tekib ühiskonnas juurde „peaga tööd“, seda olulisem on, et seal peas tööprotsessi käigus võimalikult hea kord säiliks.

Vaimse tervise portaali peaasi.ee juhi, kliinilise psühholoogi Anna-Kaisa Oidermaa sõnul on hakanud nende poole pöörduma tööandjad, kes tunnevad huvi, kuidas vaimse tervise probleemidega töökohal paremini toime tulla. Küsimus pole mitte ainult olukorraga toimetulemises, vaid ka asjaolus, et töötaja vaimsesse tervisesse investeeritud iga euro toob ettevõttele mitmekordselt tagasi.

„Saadakse järjest rohkem aru sellest, et kui inimesed töötavad peaga, siis mida parem kord seal peaasjades valitseb, seda parem on töötulemus ning inimesed ise on rohkem rahul,“ ütleb Anna-Kaisa Oidermaa. „Ilmselt mängib siin oma osa ka tööjõupuudus. Ei saa enam teha nii, et kannustad inimesi ja lased neil kogu aeg kõik viimaseni välja panna, kuni nad on kurnatud ja läbi põlenud. Sest sul ei ole enam võtta kusagilt uusi.“

Nii et töökohtades arendatakse oma vaimse tervise teadmisi, toimuvad koolitused, seminarid ning tööandja pakub võimalusi, et oma vaimse ja muu tervisega tegelda. Kaasa arvatud sportliku eluviisi toetamine. Sportimine on ju vaimse tervise kaitsetegur. Ka juhtidele tehakse koolitusi, et nad keskenduks rohkem inimestele, mitte ainult tööprotsessidele. Mõnes organisatsioonis kantakse ka osa psühholoogi või psühhoterapeudi kuludest, kui inimesel peaks olema vaja sinna pöörduda. Need on põhilised asjad, mida osa siinseist tööandjaist kasutab. „Muidugi mitte valdav osa, arenguruumi siin kindlasti on veel,“ mainib Anna-Kaisa Oidermaa. Sageli peetakse vaimset tervist „pehmeks teemaks“ ja eeldatakse, et see on inimese enda vastutus. Samas - see, mis toimub tööl, kuidas omavahel suheldakse, kuidas juhitakse töökoormust – just siit võibki haigus alguse saada. Kõige tüüpilisemad liigse stressi haigused, depressioon ja ärevushäired, võivad jällegi omakorda viia töövõime pikemaajalise languseni.

Kuigi Eestis ei ole veel uuringuid tehtud, saadakse maailmas üha paremini aru sellest, et kui tööandja investeerib töötajate vaimse tervise hoidmisesse, siis see toob tagasi. Uuringute järgi 4-9 kordselt - selle arvelt, et inimesed töötavad rohkem ja paremini. Vähem on tööjuures tühja kohalolekut, et oled küll hommikust saati kabinetis olemas ega tee midagi. Kui vaimne tervis töötajatel on parem, jätab see vähemaks ka haiguspäevi - paljud haiguslehed võetakse vaimse tervise pärast. Samuti minnakse sellistest kollektiividest harvem ennetähtaegselt pensionile. Inimesed lihtsalt jaksavad ja soovivad sellises kohas töötada. „Kui inimesed näevad, et minu töökohal suhtutakse sellistesse probleemidesse normaalselt ja mõistvalt, inimest väärtustatakse, siis kasvab lojaalsus ja tahe panustada,“ ütleb Anna-Kaisa Oidermaa.

Mõned soovitused Anna-Kaisa Oidermaalt tööandjale ja vaimse tervise probleemidega töötajatele

Töötaja peaks meeles pidama seda, et tema tervis on ka tema vastutus ning kõigepealt tuleb läbi mõelda, mida ma saan ise oma vaimse tervise hoidmiseks teha. Suu tuleb julgelt lahti teha, kui näed, et midagi väga häirib töökeskkonda. Kui on raskusi vaimse tervisega, siis oleks hea sellest rääkida, kuigi siin peab ise tunnetama, millised need tagajärjed selles kollektiivis olla võivad, sest mitte kõik tööandjad ei pruugi asjasse konstruktiivselt suhtuda.

Tööandja puhul on oluline, et oma vaimse tervise muredest saaks töötaja vabalt rääkida ka oma juhile, juba see võib teha tööõhkkonda mõnusamaks. Hea oleks õppida, kuidas oma vaimset tervist hoida. Ka juhi eeskuju on oluline, alates jalgsi käimisest ning kolleegidele naeratamisest kuni selleni, et kui on näha kollektiivis käärimist, siis leida võimalikult kiiresti sellele olukorrale lahendus. Mitte lubada tööjuures kiusamist ning pöörata tähelepanu selele, et töökoormus oleks jaotatud ja inimlik.

Muutus algab pisikestest asjadest. Näiteks selle väljatoomisest, et vaimne tervis on väärtus.