„Südames sündinud“ räägib armastusest, hoidmisest, kokku saamisest ja kokku kasvamisest...

Mis oleks, kui sa avaksid oma südame? Ja oma kodu? Mis oleks, kui sa lubaksid kellegi oma pereringi? Lapse, kes ei ole sinust sündinud? See laps saab sinu lapseks just siis, kui ta oma perekonda võtad. Te kasvate kokku, te naerate ja nutate, kasvate ja arenete ning elu muutub nii palju värvilisemaks. Teie kõigi jaoks.

Dokumentaaletendus „Südames sündinud“ on lavastus vanematest, lastest, armastusest ja hoidmisest, kokku saamisest ja kokku kasvamisest.

„Südames sündinud“ aluseks on Eesti hooldus-, eestkoste ja lapsendajaperede intervjuud. Etenduse stsenarist on Andra Teede, lavastas Maria Peterson Theatrumist ning mängivad Hele Kõrve, Tõnn Lamp ja Külli Teetamm.

Näidendi teksti autor Andra Teede kohtus Eesti inimestega, kes on astunud selle sammu - teinud midagi egoistlikku ja suuremeelset, mõne arvates mõistetamatut ja samas nii loomulikku. Lavale said nende perede kõige erilisemad ja salajasemad lood. Kuidas nad hakkama saavad, milliseid raskusi koos ületatakse, mida peaksid teadma need, kes on teel selle sammuni. Loomulikult jagasid need pered ka oma rõõme. Rõõmu ongi muidugi kõige rohkem.

Kuni 2019. aasta veebruarini antakse üle Eesti 15 etendust. Lavastuse piletid on müügil Piletilevi ja Piletimaailma online keskkondades.

Etendus on Tervise Arengu Instituudi (TAI) sotsiaalkampaania osa, mis näitab asendushoolduse erinevaid vorme ning julgustab inimesi mõtlema, kas nad sooviksid ja oleksid võimelised hakkama kasupereks ning pakkuma kodu lastele, kes ei saa elada oma sünniperes.

TAI projektijuhi Enelis Linnase sõnul on teistest vanematest sündinud lapse kasvatamine ühiskonnas tundlik teema. „Kampaania peamine eesmärk on kasuvanemluse teema avamine ja mõistmise suurendamine, samuti potentsiaalsete ja olemasolevate kasuvanemate julgustamine.“

“Erinevalt laialt levinud arusaamast ei võrdu asendushooldus peres vaid lapsendamisega – lisaks sellele on võimalik teisest vanemast sündinud lapsel kasvada hooldus- või eestkosteperes. Selleks, et saada ausat vaadet selle kohta, millised on nende perede kogemused, kes kasvatavad teisest vanemast sündinud lapsi, on vajalik kasuvanemlusest avatult rääkida ning seda “Südames sündinud” ka väga hästi teeb.“

2017. aasta lõpu seisuga elas Eestis 968 last ja noort asenduskodudes, 161 oli perekonnas hooldamisel ja 1391 eestkostel. 71 last lapsendati (neist 33 uude perre Eestis, 1 välisriiki, ülejäänud peresiseselt). Asenduskodudes kasvavate laste osakaal asendushooldusel olevate laste seas on püsinud viimase kümne aasta jooksul üsna muutumatuna.

Valmisolek võtta perre teisest vanemast sündinud laps on küllaltki suur. Turu-uuringute ASi 2017. aastal läbi viidud uuringust selgub, et kümnendik küsitletutest on kasuvanemaks hakkamisest mõtelnud. Pooled kasupereks olemisest huvitatud inimestest eelistaks võtta perre eelkooliealise lapse. Uuriti ka, kas inimesed kardavad negatiivset suhtumist ümbritsevatelt. Kõige sagedamini eeldati võimalikku negatiivset suhtumist lähisugulastelt ja sõpradelt (16% vastanutest) ning naabritelt, töökaaslastelt jt. tuttavatelt (vastavalt 11%).