8 fakti, mida ravimresistentsuse kohta teada tasub

Igal aastal novembris tähistatakse kõikjal üle maailma antibiootikuminädalat, et kutsuda inimesi üles vastutustundlikkusele antibiootikumide tarvitamisel. Antibiootikumide liigsest või valest kasutamisest tingitud mikroobide antibiootikumiresistentsuse leviku tõttu on raviks toimivad antibiootikumid otsa saamas. Seda hinnatakse maailmas üheks suuremaks ohuks inimeste ja loomade tervisele, kirjutab sotsiaalministeeriumi rahvatervise osakonna nõunik Kärt Sõber.

Mikroobide resistentsus on olukord, kus antimikroobsed ained, nt antibiootikumid enam mikroobide vastu ei mõju. See tähendab, et bakteritest põhjustatud haiguste raviks seni kasutatud antibiootikumid kaotavad oma toime ning efektiivseid antibiootikume nende haiguste raviks jääb järjest vähemaks.

Kas sa teadsid, et…

1. Antibiootikumidele resistentsete bakterite põhjustatud haigus- ja suremuskoormus maailmas kasvab. Värskelt avaldatud andmetel haigestus 2015. aastal ainuüksi Euroopas antibiootikumidele resistentsete bakterite poolt põhjustatud infektsioonidesse üle 670 000 inimese. Neist ligi 33 000 suri, tervelt elatud eluaastaid kaotati hinnanguliselt üle 870 000. Seda on sama palju, kui tuberkuloosist, gripist ja HIV infektsioonist tingitud tervisekahju kokku. Need arvud on võrreldes 2007. aastal leituga kahekordistunud.

2. Resistentsuse kasvu tulemusena jääb ravis toimivaid antibiootikume järjest vähemaks ning see ohustab enim kõige nõrgemaid ehk väikelapsi ja eakaid.

3. Resistentsus võib levida nii inimeselt-inimesele, loomalt inimesele kui ka keskkonna kaudu.

4. Mikroobide resistentsus on tegelikult loomulik evolutsiooniline nähtus, mis aitab neil kohaneda ja ellu jääda keskkonnatingimuste muutudes, kuid selle osakaal on hakanud liiga järsult tõusma. Peamisteks ravimresistentsuse kasvu põhjusteks loetakse antibiootikumide väärkasutust, sh ennetuseks nii inimmeditsiinis kui veterinaarias, nö viimase valiku antibiootikumide laialdast kasutamist, infektsioonikontrolli- ja hügieeninõuete puudulikku järgimist, aga ka ravimijääkide sattumist keskkonda.

5. Kõrgeim antibiootikumiresistentsuse tase Euroopa Liidus on 2017. aasta andmeil Itaalias ja Kreekas. Eesti jääb praegu küll tabeli alumisse otsa, kuid resistentsuse tase tõuseb ka meil. Terviseameti antibiootikumiresistentsuse seire andmetest aastate 2012-2017 kohta nähtub, et nii mõnegi antibiootikumi suhtes on resistentsus aastate jooksul mitmekordistunud.

6. Ravimresistentset haigustekitajat on palju raskem välja ravida ning seetõttu nõuab ravi tavapärasest erinevate antibiootikumide kombinatsioone, suuremaid doose ning palju rohkem aega. Näiteks kui tavatuberkuloosi ravi kestab umbes 6-8 kuud, siis multiravimresistentse tuberkuloosi välja ravimiseks võib kuluda 2-3 aastat.

7. Alates antibiootikumide avastamisest on need olnud üks kaasaegse meditsiini võimsamaid tööriistu. Seepärast peaksime kõik hoolitsema selle eest, et need meil ka edaspidi kasutada oleks. Resistentsuse tekkimist ja levikut saab igaüks meist lihtsalt ennetada:

• võta antibiootikume nii, nagu arst on määranud ja ära katkesta kuuri;
• pese käsi ja täida teisi hügieeninõudeid;
• vii vanad ravimid apteeki, ära viska neid prügikasti.

8. Nakkuste ennetamisel on oluline roll ka vaktsineerimisel, mis võimaldab haigestumist vältida ja sellega koos väheneb ka vajadus antibiootikume võtta.

Artikkel avaldati sotsiaalministeeriumi blogis.