Hiljem algav koolipäev – võimalus laste heaolu toetamiseks

Hiljem algav koolipäev võiks olla võimaluseks, kuidas toetada laste heaolu. Lõpliku otsuse teeb aga iga kogukond ka uuendatud määruse valguses ikka ise, lähtudes oma koolipere vajadustest. Esikohal peaks olema õpilaste tervis.

Viimastel nädalatel on palju tähelepanu saanud kavandatav kooli tervisekaitsenõudeid puudutav määrusemuudatus ja eriti selle punkt, mis puudutab koolitundide algusaega. Kui hetkel kehtivas määruses on öeldud, et õppetunnid algavad koolis kell 8.00 või hiljem, siis muudetud versioonis on õppetundide algusajaks pandud kell 9.00, kuid sisse on toodud hoolekogu võimalus oma ettepanekuga alustada tunde muul ajal, kas siis varem või hiljem või ka kooliastmeti erinevalt. Arvajate hulgas on neid, kes selle muudatuse üle rõõmustaksid, aga ka neid, kes on tuliselt vastu. Ja eks mõlemal poolel on omad olulised argumendid, olgu selleks siis laste soov kauem magada või mure pikenevate koolipäevade, kaasnevate muudatuste elluviimise keerukuse ja võimalike kulude kasvu pärast.

Hea, et on tekkinud diskussioon – see aitab ehk ka igas koolis jõuda just konkreetse kogukonna ja sealse koolipere vajadustele vastava lahenduseni, seades esikohale laste tervise ja heaolu. Ja kuna ka praegu on mitmeid selliseid koole, kus õppetöö algab hiljem kui kl 8.00, siis tasub ehk neil, kellele muudatustega kaasa minemine tundub keeruline, küsida nõu nendelt, kes on selle juba varasemalt sisse viinud.

Üks peamisi põhjusi, miks eksperdid tegid ettepaneku koolipäevade algusaega hilisemaks nihutada, on see, et meie lapsed ja noored magavad liiga vähe. 2013/14 õppeaastal läbi viidud Eesti kooliõpilaste tervisekäitumise uuringu (HBSC) andmetel magab ligi 40% 15aastastest noortest koolipäevadel alla soovitusliku määra ehk vähem kui 7,5 tundi. Sama uuringu andmetest on ka näha, et need lapsed, kes magavad vähem, hindavad oma tervist kehvemaks, nende õppeedukus on kehvem, nad tegelevad vähem spordiga ning nende hulgas on vähem neid, kes pole kunagi alkoholi tarvitanud. Vähene uni mõjutab laste vaimset ja füüsilist tervist, on seotud suurenenud haigestumise riskiga mitmetesse kroonilistesse haigustesse ning ka üheks võimalikuks ülekaalu tekke riskiteguriks.

Kui mõelda sellele, miks meie lapsed ja noored piisavalt ei maga, siis ühelt poolt saab kindlasti välja tuua õhtusel ja öisel ajal nutiseadmete ja muude ekraanide kasutamise, aga neid põhjuseid on ka teisi. Teadlased on leidnud, et ka ilma nutiseadmeteta on teismeliste ööpäevarütm hormonaalsetest muutustest tulenevalt hilisem. Seega ka siis, kui noor hoidub nutiseadmete kasutamisest, võib ikka juhtuda, et ei õnnestu uinuda nii vara, kui sooviks.

Hilisemal koolipäeva algusel võib olla ka teisi positiivseid mõjusid meie laste tervisele ja heaolule. Teame ju, et hommikul on iga minut arvel ja nii võib juhtuda, et päeva tegusaks alustamiseks vajalik hommikusöök jääb söömata. 2015/2016 õppeaastal viidi sarnaselt paljude teiste riikidega ka Eestis läbi Euroopa laste rasvumise seireuuring (COSI), milles osales ligi 13 000 Eesti esimese klassi õpilast 381 koolist. Selle uuringu tulemused näitavad, et 26% meie esimese klassi õpilastest on rasvunud või ülekaalulised. Hommikusöögi söömine on üks oluline komponent, mis aitab ennetada ülekaalulisuse teket ning toetada head tervist. Tühi kõht mõjutab nii lapse üldist enesetunnet kui ka keskendumist õppetööle, lisaks kipume näljaga lihtsamini haarama ebatervislike vahepealade järgi.

Kui COSI uuringus osalenud esimese klassi lastest sõi uuringu läbiviimse päeval ligi 90% hommikusööki, siis vanuse kasvades koolipäevadel hommikusöögi söömine väheneb. HBSC uuringu andmetel sõi 13 aastastest noortes koolipäevadel iga päev hommikusööki vaid umbes 61%. Kuigi ka praegu pakuvad osad koolid sooja hommikusöögi söömise võimalust ning seda võimalust ka heal meelel kasutatakse, siis murekohaks on sageli siiski see, et lapsed ei jõua hommikul piisavalt aegsasti kooli, et pakutavast hommikupudrust osa saada. Selle koha pealt pakubki hiljem algav õppetöö võimalust lastel rahulikult kodus hommikusööki süüa, samal ajal on see ka heaks võimaluseks pakkuda neile lastele, kes kodus hommikusööki ei söö, seda koolis.

Ka laste vähesest kehalisest aktiivsusest on üsna palju räägitud ning järjest enam püütakse leida erinevaid võimalusi, kuidas saada lapsi rohkem liikuma. Mitmeid häid võimalusi koolipäeva aktiivseks sisustamiseks on pakkunud Liikuma Kutsuva kooli algatus. Aga ka kõnealune määrus võib anda oma panuse, sest hommikune lisaaeg võib olla heaks võimaluseks kehalise aktiivsuse suurendamiseks. Kui on rohkem aega, ei pea ehk last enam autoga kooli viima? Lapsel on võimalus minna kooli iseseisvalt, seda kas siis jalgsi, jalgrattaga või ühistranspordiga. Ja kui tõesti on perele parimaks lahenduseks autoga liikumine, jääb sellisel juhul siiski ehk veidi rohkem aega, et ei peaks sõitma autoga otse koolitreppi, vaid jõuaks peatuda eemal, pakkudes lapsele võimalust osa kooliteest jalgsi läbida?

On arusaadav, et iga uus algatus võib tekitada esialgu võõristust ning vahel ka vastuseisu ning võib tekkida tunne, et see ei ole tehtav või on mõttetu. Kindlasti ei tasuks sellest aga heituda, vaid pigem võiks püüda ühiselt arutada ja mõelda läbi, mis on just meie kogukonnas ja koolis see parim lahendus, kuidas muuta koolielu selliseks, et koolipere liikmete tervis ja heaolu oleksid toetatud ning kõigil oleks koolis hea ja mõnus õppida ning töötada. Hiljem algav koolipäev võib olla üheks toetavaks võimaluseks.