Töökeskkond peab olema ohutu ja töötaja tervist hoidev

Eesti tööealine elanikkond väheneb ja vananeb, mistõttu on üha suuremaks väljakutseks, kuidas hoida inimesi tervena võimalikult kaua tööturul. Kuigi väga paljud tööandjad on seadnud tööohutuse prioriteediks ja tegelevad sellega igapäevaselt, näitab tööõnnetuste ja tööga seotud haigestumiste statistika, et endiselt on töökeskkondi, mis kahjustavad töötaja tervist ja kus ohutus vajab parandamist, kirjutab tööelu arengu osakonna nõunik Eva Põldis.

Riigi kui terviku seisukohast on oluline tööealise elanikkonna tervise kaitse ja töövõime säilimine. 2018. aastal registreeriti tööinspektsioonis 5134 tööõnnetust, millest ligi veerand (22%) olid rasked õnnetused ehk mille tagajärjel sai töötaja raske kehavigastuse. Surmaga lõppenud tööõnnetusi juhtus üheksa. Võrreldes varasema aastaga vähenes tööõnnetuste arv 75 võrra. Tööõnnetuste tõttu oli igal tööpäeval töölt eemal 670 töötajat, mis tähendab kulu nii töötajale, tööandjale kui ka riigile. Tööõnnetused, millega kaasneb vähemalt ühe päevane töövõimetus, moodustavad kõikidest tööõnnetustest ligi 72%.

Tegevusvaldkondadest juhtub tööõnnetusi kõige enam metalli- ja puidutööstuses, ehituses ja kaubanduses. Sagedasemaks tööõnnetuse põhjusteks on kontrolli kaotamine masina või tööriista üle- 33% kõikidest tööõnnetustest ning töötaja libisemine, komistamine, kukkumine – 24% õnnetustest. Tööõnnetuste põhjused jagunevad suures pildis kaheks. Ühelt poolt on põhjuseks see, et tööandja ei ole taganud ega kontrollinud töökoha või töövahendi ohutust, teiselt poolt aga pole töötajad järginud ohutusreegleid ning on käitunud töökeskkonnas hooletult. Seega saab tööõnnetusi ennetada, kui nii tööandjad kui ka töötajad järgivad ohutusnõudeid. Selleks aga tuleb parandada ettevõtetes üldist ohutuskultuuri.

Lisaks tööõnnetustele, võib ohtlik töökeskkond tuua kaasa ka tööst põhjustatud haigusi või kutsehaigestumisi. 2018. aastal diagnoositi 55 tööst põhjustatud haigestumist ja 49 kutsehaigestumist. Enim põhjustab tööga seotud haigusi füsioloogiline ohutegur, näiteks suur füüsiline koormus, sundasendid või korduvad ühetaolised liigutused. Tööga seotud terviseprobleemid kujunevad välja sageli seetõttu, et töökeskkonna riske on alahinnatud, kasutusele ei ole võetud abinõusid riskide maandamiseks ning töötajaid pole saadetud õigeaegselt tervisekontrolli.

Millised on tegevused, millega saab tagada ohutu ja töötaja tervist hoidva töökeskkonna?

Ohutu töökeskkonna loomisesse peavad panustama nii tööandjad kui ka töötajad ning oluline on tööandja ja töötaja vaheline koostöö. Kui tööandja ülesanne on eeskätt luua töökeskkond, mis ei kahjustaks töötaja tervist, siis töötajad peavad töökeskkonnas ohutult käituma ja ohutusreegleid järgima.

Töökeskkonna ohutuse tagamiseks ja tööga seotud terviseprobleemide ennetamiseks on ennekõike oluline töökeskkonna riskide hindamine, töötajate juhendamine ja väljaõpe ning tervisekontrolli korraldamine töötajatele, kelle tervist võib mõni töökeskkonna ohutegur mõjutada. Tööinspektsiooni järelevalve tulemused näitavad, et suurimad rikkumised esinevad just nendes valdkondades. 2018. aastal oli probleeme riskianalüüsi ning töötajate juhendamise ja väljaõppe korraldamisega igas neljandas ettevõttes. Kõik ettevõtted ei korralda oma töötajatele ka tervisekontrolli.

Selleks, et tööandja saaks luua ohutu töökeskkonna, peaks ta alustama ettevõtte töökeskkonna riskide hindamisest. Tööandja peab hindama töökeskkonnas esinevaid ohtusid ja nende mõju töötaja tervisele. Näiteks peab tööandja hindama, kas töökeskkonnas on ebapiisav valgustus, kas töötajad töötavad sundasendis, puutuvad kokku kemikaalide või pideva müraga.

Järjest enam räägitakse töökeskkonna kontekstis ka töötaja vaimsest tervisest. Tööjõud on liikunud üha enam füüsiliselt töölt vaimsele ning muutunud on nii töö iseloom kui ka töö poolt esitatavad nõudmised. Tööandja peab hindama ka neid tegureid, mis võivad mõjutada töötaja vaimset ja seeläbi ka füüsilist tervist. Nendeks teguriteks on näiteks liiga suur või ka liiga väike töökoormus; ebamõistlikud tähtajad; segaselt püstitatud tööülesanded; tunnustuse puudumine; suur vastutus, kuid vähene otsustusõigus; eelarvamused tulenevalt töötaja east, soost, rassist, rahvusest või religioonist; vägivalla, hirmutamise või kiusamise võimalikkus tööl; ebameeldiv või ohtlik füüsiline töökeskkond jms. Kõik need tegurid sõltuvad enamasti ettevõtte juhtimisest ja suhtumisest töötajatesse ning seega saab tööandja väga palju ära teha, et hoida ja ka toetada töötajate vaimset tervist.

Sageli arvatakse, et riskianalüüsi läbiviimine on tööandja väga keeruline ja kulukas. See aga ei pea alati nii olema. Riskianalüüsi keerukus sõltub konkreetsest ettevõttest, tööprotsessidest ja töökeskkonnas olevatest ohuteguritest, näiteks kas tegemist on tootmisettevõttega, kus töökeskkonnast tulenevaid ja keeruliste tööprotsessidega kaasnevaid ohtusid on rohkem või raamatupidamisteenust osutava ettevõttega, kus peamiselt on tegemist kontoritöötajatega. Oluline on, et riskianalüüsis oleksid kaardistatud kõik töökeskkonna ohutegurid ja nende mõju töötajatele ning et riskianalüüsi hoitakse ajakohasena. Riskianalüüsi võib teha tööandja ise, näiteks ettevõttes töötav töökeskkonnaspetsialist või teenust võib sisse osta ka ettevõtteväliselt teenuseosutajalt.

Lähtuvalt riskide hindamise tulemustest, peab tööandja kasutusele võtma abinõud, et vähendada töökeskkonna ohutegurite negatiivset mõju töötaja tervisele ja ennetada tööga seotud terviseprobleeme. See, milliseid abinõusid rakendada, sõltub ettevõtte spetsiifikast ja töökeskkonna ohutegurist, näiteks kas on vaja kasutusele võtta erinevaid isikukaitsevahendeid, kujundada töökohad ergonoomiliseks või teha töökorralduslikke muudatusi. Lahendused võivad olla sageli ka väga lihtsad, kuid eeldavad avatud ja toetavat suhtumist töötaja ja tööandja vahel. Oluline on teadvustada, märgata ja kuulata töötajate muresid, et koostöös leida lahendus.

Teiseks, peab tööandja töötajat enne tööle asumist juhendama ja korraldama talle väljaõppe ohutute töövõtete omandamiseks. Tööõnnetuste statistika näitab, et ligi kolmandik tööõnnetustest toimub vähem kui aasta tööl olnud töötajatega ehk alles tööelu alustanud noortega ning ka nende töötajatega, kes on vahetanud töökohta ja kes pole veel uuel töökohal töövõtteid selgeks saanud. See näitab kui oluline on uute töötajate juhendamine ja väljaõpe, kuna selle abil saab ära hoida paljusid töökohal juhtuvaid õnnetusi.

Kolmandaks oluliseks meetmeks, kuidas säilitada töötajate töövõimet, on töötajate tervisekontroll. Tervisekontrolli abil on võimalik ennetada ja varakult avastada tööga seotud tervisprobleeme ja seeläbi hoida ära terviseprobleemide tõttu tööturult välja langemist. Tööandja peab saatma töötajad tervisekontrolli lähtuvalt töökeskkonnas esinevatest ohtudest ehk tervisekontroll tuleb korraldada nendele töötajatele, kelle tervist võib mõjutada mõni töökeskkonna ohutegur või töö laad. Seetõttu on oluline, et tööandja oleks eelnevalt hinnanud töökeskkonnas olevaid ohte ja seda, millised töötajad nende ohtudega kokku puutuvad. Töökeskkonna riskianalüüsi tulemustega peab tutvuma ka töötervishoiuarst enne tervisekontrolli läbiviimist. See on oluline, et töötervishoiuarst saaks selgitada välja töökeskkonna ohutegurite mõju konkreetsele töötajale, määrata selleks vajalikud uuringud ning hinnata töökeskkonna ja töötingimuste sobivusest töötajale. Töötervishoiuarst annab vajadusel ka tööandjale soovitusi töökeskkonna või töökorralduse parandamiseks. Selleks et tervisekontrollist saadav kasu oleks maksimaalne, peab töötervishoiuarstil olema väga hea ülevaade ettevõtte töökeskkonnast. Samuti on oluline, et tööandja ja töötervishoiuarst teeksid tihedat koostööd töötajate tervisekontrolli saatmisel ning ka tervisekontrolli järgselt töötervishoiuarsti ettepanekute rakendamisel töökeskkonna parandamiseks.

Töökeskkonda puudutavate küsimuste korral saab abi tööinspektsiooni nõustamistelefonilt 640 6000 ja e-kirja teel jurist@ti.ee. Palju kasulikku infot leiab ka tööelu portaalist www.tooelu.ee.
Täpsemalt saab töökeskkonna olukorra kohta Eestis lugeda tööinspektsiooni 2018. aasta töökeskkonna ülevaatest.

Allikas: sotsiaalministeeriumi blogi