Hoia tervist tööl: tubakavaba töökoha kujundamine

Tubakatarvitamine on seotud kümnete haiguste tekkega: kroonilised kopsuhaigused, pahaloomulised kasvajad, infarkt, insult jpm. Suitsetamine on üks suurimaid surmade ja invaliidsuse põhjustajaid maailmas. Sealjuures ei kahjusta tubakasuits mitte ainult suitsetaja enda, vaid ka teda ümbritsevate inimeste tervist. Kui mittesuitsetav inimene viibib tubakasuitsuga saastatud keskkonnas, nimetatakse seda passiivseks suitsetamiseks. 

Töökohal tubakasuitsus olemine väheneb Eestis aasta-aastalt. Täiskasvanud rahvastiku tervisekäitumise uuringu (TKU) andmetel viibis 2018. aastal töökohas tubakasuitsus 12% tööealisest inimestest.

Igapäevaseid suitsetajaid on Eestis kokku 17% - mehi 23% ja naisi 13% (TKU 2018). Suitsetajate hulk on samuti aasta-aastalt langenud. Seda nii suitsetamise mahajätjate, kui ka uute pealekasvavate põlvkondade väiksema suitsetamislevimuse tõttu.

Maailma Terviseorganisatsiooni tänavuse tubakavaba päeva teemaks on „Tubakas ja kopsude tervis“. See juhib tähelepanu tubakatarvitamisega seotud kroonilistele kopsuhaigustele. Sageli leiavad need südame-veresoonkonnaprobleemide ning kasvajate temaatika kõrval vähem käsitlemist.

Tubakatarvitamise levinud ning raske tagajärg on krooniline obstruktiivne kopsuhaigus (KOK, ingl k COPD). See on krooniline ja ajas süvenev pöördumatu haigus, mis väljendub hingamisraskustena. KOKi levimus suureneb vanusega, esinedes 40–50aastastel 2–3% ning üle 70aastastel üle 20% rahvastikust. Esimesed sümptomid on „suitsetaja köha“ ning hingeldus füüsilisel koormusel. Tekib pöördumatu hingamisteede ahenemine ning hilises faasis südamepuudulikkus. KOKi haiged vajavad lisahapnikku - nad ei suuda hapnikupuuduse tõttu enam teha igapäevaseid tegevusi.

Tubakavaba töökeskkonna loomine ja töötajate toetamine tubakast loobumisel on üks olulisemaid lähtepunkte töötajate tervise ja heaolu toetamisel. Suitsetamise vähendamisega mitte ainult ei pikene eluiga tervikuna, vaid suureneb ka tervena elatud aastate hulk. Töökohapõhised sekkumised vähendavad paralleelselt nii aktiivset kui ka passiivset suitsetamist.

Mida saab töökohal teha?

• Kaardistage olukord: suitsetajate hulk, suitsetamise ajad ja kohad. Valige vastutajad, kes tegelevad tubakavaba poliitika korraldamise ja järelevalvega.
• Teavitage töötajaid tubakatarvitamise kahjudest nende tervisele ja ettevõttele, asutuse tubakapoliitika eesmärkidest ja rakendamise ajakavast.
• Tähistage selgelt suitsetamiseks ettenähtud alad.
• Keelake suitsetamine tööruumides, töökoha territooriumil ja ametiautodes. Suitsetamiseks on ette nähtud eraldi alad. Täpsustage keeldu ka alternatiivsete toodete (e-sigarettide ja heat-not-burn toodete) osas)
• „Suitsunurgale“ peab olema alternatiiv – tubakavaba puhkenurk, kus on näiteks veeautomaat ja erinevad tegevusvõimalused.
• Olge ise eeskujuks ning viige läbi muid tervistedendavaid tegevusi.
• Toetage töötajaid, kes on otsustanud loobuda. Vajadusel suunake nad tubakast loobumise nõustamiskabinetti (http://www.tubakainfo.ee/kontakt/). Tunnustage edukalt loobunuid.
• Vaadake organisatsiooni tubakavaba poliitika üle regulaarselt ja vajadusel tehke täiendusi.

Olenemata sellest, kui pikk on olnud suitsetamiskogemus, hakkavad tervisenäitajad pärast suitsetamise lõpetamist küllalt kiiresti taastuma.

• 20 minutit pärast viimast suitsu hakkab vererõhk ning pulss normaliseeruma.
• 8 tundi hiljem hakkab vähenema südameinfarkti risk ja hapniku sisaldus veres normaliseerub.
• 1 ööpäeva möödudes on vingugaas kehast väljutatud. Kopsud hakkavad end puhastama rögast ja muudest jääkidest, mis suitsetamisel tekkisid.
• 2 ööpäeva möödudes on nikotiin kehast kadunud. Saad rohkem nautida lillelõhna ja hea toidu maitset, sest sinu haistmis- ja maitsmismeel on paranenud.
• 3 ööpäeva möödudes muutub hingamine kergemaks, sest bronhid laienevad. Ühtlasi on sul rohkem energiat ja tunned end elavamana. Esimese kolme tubakavaba päeva järel hakkavad vähenema võõrutusnähud nikotiinist ja sul läheb kergemaks.
• 2–12 nädala vältel paraneb vereringe kogu kehas.
• 3–9 kuu pärast paraneb kopsude töö kuni 10% võrra. See tähendab, et varasem köhimine ja hingeldamine väheneb märgatavalt või kaob sootuks.
• 1 aasta möödudes väheneb südameinfarkti risk 50% võrreldes inimesega, kes suitsetab.

Lisalugemist

• www.tubakainfo.ee 

Inglise keeles

• Supporting smoke-free workplaces – a policy implementation guide
• Smoke-free workplace policy guide
• Smoke-free workplaces. A guide for workplaces in South Australia