Kuidas leitakse kodu ja perekond lapsele, kes on eraldatud oma sünniperest? Pärnu linna praktika

Pärnu linn on märgiline selle poolest, et alates 2015. aastast ei viibi asenduskoduteenusel ühtegi Pärnu last. Kõigile, ka lastele, kes on sünniperest eraldatud ja kellel on erivajadus, on järjekindla töö tulemusena õnnestunud leida perepõhise hoolduse vorm.

Kuidas selleni on jõutud, milline näeb välja lastekaitsetöötaja igapäevatöö ning millistest põhimõtetest ja väärtustest oma töös lähtutakse? Vastab Pärnu linna lastekaitseteenistuse juhataja Irene Peterson.

Kuidas leitakse kodu lapsele, kes ei saa kasvada oma sünniperes?

Perede leidmisega oli eelmisel aastal ja on ka praegu veidi keeruline. 01.01.2018 jõustunud sotsiaalhoolekande seaduse muudatuse kohaselt saab lapsi suunata vaid Sotsiaalkindlustusameti poolt hinnatud ja vastavasse registrisse kantud hooldusperedesse. Paraku selles registris palju peresid praegu veel ei ole. Sellest hoolimata püüame teha kõik selleks, et lapsed saaksid vajadusel paigutatud hooldusperedesse. Nii näiteks õnnestus eelmisel aastal paigutada kaks last (üks teismeline ja üks vastsündinu) sellistesse hooldusperedesse, kes olid meile varem teada perekonnas hooldajatena ning kes olid teinud aasta jooksul vajalikud toimingud hooldusperede registrisse saamiseks.

Seega, kui asendushooldust vajavale lapsele on registrist võimalik pere leitud ja nende registris olevate andmetega tutvutud, siis luuakse vahetu kontakt perega ka linna lastekaitseametniku poolt. Tehakse pere juurde kodukülastus, vesteldakse pereliikmetega, antakse ülevaade asendushooldusele paigutatava lapse vajadustest ja eripäradest, olukorrast lapse bioloogiliste vanemate ja õdede-vendadega. Samuti selgitatakse asendushooldusteenuse osutamise korralduslikku poolt, sõlmitava lepingu sisu, hooldusperedele makstava toetuse taotlemist, teenuse osutamise ajal vajaliku nõustamise ja lisateenuste saamise võimalusi. Ehk et kui eelnevalt on potentsiaalne hoolduspere läbinud PRIDE-i koolituse ja pereuuringu ning tal on mingisugused kujutelmad perre hooldusele võetavast lapsest ja tema perre saabumisega kaasnevast, siis sellel kohtumisel saab hoolduspere üsna konkreetse pildi teda ees ootavast.

Reeglina jäetakse hooldusperele võimalus veelkord oma otsust kaaluda. Kui pere on valmis, siis on järgmiseks etapiks lapse ja hoolduspere kokkuviimine. Üldiselt on kõik olukorrad erinevad, seetõttu tahaks siinkohal välja tuua vaid selle põhimõtte, et lapse sobitamine perekonnaga, õigemini perekonna sobitamine lapsega käib lapse tempos ja tema vajaduse järgi. Näiteks kui tegemist on haigla sünnitus- või lasteosakonnas viibiva vastsündinuga ja meditsiinilise sekkumise vajadus on ära langenud, siis viib hoolduspere asendushooldust vajava lapse kohe oma koju, sest lapse vajadus on olla ühe-kahe turvalise isiku hoole all, kes tema nutule reageerivad ja temaga kontaktis on. Ideaaljuhul on hoolduspere vanema(te)l olnud ka valmisolek kohe lapse juurde haiglasse minna või vähemalt on püüdnud üks või teine vanem niipalju kui võimalik vastsündinu juures haiglas viibida ka enne lapse haiglast väljakirjutamist.

Kui laps on vähegi võimeline oma arvamust väljendama või avaldama, siis püütakse lapse ja hoolduspere vahelist kontakti luua järk-järgult. Kõigepealt toimub lühiajaline kokkusaamine hooldusperega lapsele tuttavas keskkonnas, seejärel küllaminek hoolduspere juurde koos lastekaitsetöötajaga, siis võib-olla mõni selline tegevus, kus laps viibib mõne tunni üksinda koos hooldusvanematega ja tuttav lastekaitsetöötaja viibib mõneminutilise teekonna kaugusel. Kui kohtumised on läinud ladusalt ja muljed lapse jaoks positiivsed, siis võib mõelda juba mõnepäevasest viibimisest hoolduspere juures. Kõik oleneb sellest, mida laps ise arvab, kuidas ta end hooldusperes tunneb, kuivõrd on ta valmis järgmiseks sammuks – hoolduspere juures püsivalt elamiseks.

Miks on Teie meelest laps hea paigutada perre, mitte asutusse?

Kohaliku omavalitsuse töötaja käes on see hoob, mis võimaldab lapse jaoks parima valiku tegemist.

Kui on kahtlusi valiku langetamisega, siis tuleks mõelda: mida ma tahaksin oma lapsele, mis oleks tema jaoks parim – kas saada täisealiseks pereringis või peresarnaste tingimustega keskkonnas viie erineva kasvataja käe all? Mida mina saan teha selle noore inimese suureks sirgumisel?

Mina mõtlen nii, et kui laps saab paigutatud perre, on minu süda rahul, sest laps saab maksimaalse tähelepanu ja tema vajadused saavad rahuldatud just tema eripärast lähtuvalt. Tema bioloogiliste vanemate hool on asendatud hoolduspere vanemate omaga. Hoolduspere vanemad pakuvad lapsele võimaluse kasvada ja areneda toetavas perekonnas ning kui vähegi võimalik, siis on ka sünnivanem(ad) edaspidi lapse elus osalised.

Kuidas leitakse pere Sotsiaalkindlustusameti registrist?

Eks ikka suheldakse omavahel! Kui asendushooldust vajava lapse kohta omab informatsiooni lastekaitsetöötaja ning hoolduspere kohta jällegi Sotsiaalkindlustusameti spetsialist, siis ainult koostöös saabki välja selgitada lapse jaoks sobivaima hoolduspere.

Kuidas jõustatakse ja toetatakse hooldusperet?

Pärnu linnas tegeleb asendushooldusele paigutatud lastega üks ametnik, kelle poole saavad hooldusperede vanemad ja muidugi ka hooldusperedes elavad lapsed alati pöörduda, kui on tekkinud mõni lahendamist vajav küsimus või toetuse vajadus. Ka lastekaitsespetsialist ise võtab sagedasti perede ja lastega ühendust, et lihtsalt uurida, kuidas läheb või kokku leppida kohtumine näiteks lapse bioloogilise vanemaga või lapse heaolu hindamise eesmärgil või lihtsalt mõne tähtsa asja arutamiseks koos lapsega. Meil on ka see tava, et lapse sünnipäeva ja jõulude paiku ametnik külastab last ning viib talle sünnipäevakingituse või jõulupaki. Samuti on tähtsad sündmused kooli lõpetamised, kuhu reeglina püüame kaasata ka lapse bioloogilise vanema.

Lisaks maksab Pärnu linn ühekordset lisatoetust asendushooldusel olevatele lastele kooli lõpetamise puhul. Toetust makstakse igakuiselt ka hooldusperede vanematele.

Millist tuge hoolduspere vanemad kõige rohkem vajavad?

Hoolduspere vanemad vajavad enim ikkagi sotsiaalnõustamist igapäevaelus ettetulevate küsimuste lahendamiseks. Tihti esineb ka vajadust teraapiate ja perenõustamise järele, samuti lisatoetuse vajadust asendushooldusel viibiva lapsele vajalike abivahendite soetamisel või tema teenuste eest tasumisel.

Mõnikord tekitab hoolduspere vanematele probleeme ka laste suhtlemine oma bioloogiliste vanematega, sest laste käitumine pärast vanemaga kohtumist on muutunud. Siis on taas lastekaitsespetsialist see, kes aitab suhteid normaliseerida ning selgitada, et lapse jaoks on parim, kui ta näeb, et hoolduspere vanemad ja bioloogiline vanem saavad omavahel hästi läbi ja annavad lapsele üheseid signaale. Sel juhul kogeb laps, et täiskasvanud on temaga seotud küsimuses ühte meelt ning tal kaob võimalus kahe osapoole vahel manipuleerida. Selleni jõudmine nõuab kõikide osapoolte koostööd ning siin on võtmeisikuks just kohaliku omavalitsuse lastekaitsetöötaja, kes tüliküsimuse tekkides saab osapooled kokku kutsuda ja neile selgitada, miks on lapse jaoks oluline suhelda oma bioloogilise vanemaga ning kuidas bioloogiline vanem saaks toetada lapse igapäevast kasvamist hoolduspere vanemate juures.

Kui kaua lapsed üldjuhul peres on?

Pikaajalise asendushoolduse puhul kuni selle kalendriaasta lõpuni, kui laps saab 18-aastaseks. Kui laps õpib, siis selle õppeaasta lõpuni, kui noor saab 19-aastaseks.

Lühiajalise asendushoolduse puhul on laps peres kuni 90 päeva või periooditi vastavalt vajadusele.

Kas ja kuidas toetatakse lapse bioloogilist perekonda?

Praktikas püüame bioloogilise pere toetamisel teha kõik mis vähegi võimalik, et ennetada lapse paigutamist asendushooldusele. Kui laps aga on juba pikaajalisele asendushooldusele paigutatud, siis tähendab see, et kahjuks ei kandnud pingutused bioloogilise pere toetamiseks vilja. Selles etapis saame teha kõik selleks, et säiliksid lapse suhted bioloogilise vanemaga.

Seega seisneb meie toetus bioloogilisele vanemale põhiliselt selles, et vaatamata senistele puudujääkidele lapse heaolu tagamisel on nad oma lapse jaoks olulised ja tähtsad inimesed ka lapsest lahuselu korral.

Lisafakte:

2015. aastal pälvis Irene Peterson Õiguskantsleri tunnustusauhinna „Lastega ja lastele“ kategoorias „Muutuste looja“ – aastatepikkuse töö eest laste õiguste edendamisel Pärnus ning pühendumuse eest asendushooldust vajavatele lastele asutuse asemel perede leidmisel.

26.04.2019 seisuga on Pärnu linna poolt asendushooldusele hooldusperedesse paigutatud 13 last, kes elavad üheksas peres.

Artikkel avaldati ajakirjas „Märka Last“ (mai 2019)