Kuidas hoida kaugtööd tegeva töötaja tervist?

Kas oled kunagi kaugtööd teinud või andnud juhina töötajale võimaluse kaugtööle minna? Kui oled, siis arvatavasti aimad kaugtööga kaasnevaid rõõme ja muresid. Juhina oled ehk tundnud, et kaugtööd lubades leiad töötajaid hõlpsamini ja suudad neid ka paremini motiveerida. Teisalt kahtled, kuidas suudad kontrollida töötaja ülesannete täitmist kaugtööl, säilitada meeskonnatunnet ning tagada töötaja ohutust. Ka töötaja mõtleb samade teemade peale ning tunneb muret, kuidas kaugtööl paremini ja tõhusamalt hakkama saada, kirjutab sotsiaalministeeriumi töö- ja pensionipoliitika osakonna töökeskkonna juht Seili Suder.

Kaugtööd kasutatakse erinevatel põhjustel ja aina sagedamini. Kaugtöö aitab töötajal mugavamalt ühildada töö- ja eraelu, näiteks tehakse kaugtööd selleks, et ei peaks oma kodust maapiirkonnas linna saginasse kolima, et jõuaks lapsele normaalsel ajal lasteaeda järgi, et saaks loobuda igahommikustest ummikutest või pikast rongisõidust töökohta jne. Just nendel ja teistelgi põhjustel on viimase viie aastaga (2014-2018) kaugtöö tegemine Eestis kahekordistunud. 2018. aastal tegi Eestis kaugtööd ligi 107 000 töötajat. Kaugtööd tehakse kodus, raamatukogus, kohvikus ja teinekord ka ühistranspordis. Täiesti tavapärased on näited pereisadest, kes vastavad töistele e-kirjadele lapsega kodus olles või noorukitest, kes teevad loengu vaheaegadel tööandjaga ärikohtumisi Skype vahendusel.

Algne rõõm, et suudetakse tööd ja eraelu ühitada, võib siiski peagi vaibuda. Kaugtööga kaasnevad ja sageli süvenevad samad mured, mis kontoris olles, kuid teinekord tekivad juurde ka täiesti uued probleemid.

Kaugtööd tegev töötaja võib avastada, et kodus või kohvikus ei olegi hea ega sobiv töötada. Vajadusest tööd ja pereelu ühitada töötatakse tegelikult olulisemalt halvemates tingimustes kui kontoris, unustatakse tähelepanu pöörata oma töökeskkonnale, tehakse tööd valedes asendites, halva valgustuse ja ilma puhkepausideta. Mõnikord võib kaugtöö tähendada pikaajalist üksinda töötamist ja sotsiaalset eraldatust, teinekord töö tegemist keset kärarikast kohvikut või kodus sagivaid lapsi. Kaugtööd võib iseloomustada ka suur tööintensiivus, töötamine õhtuti ja nädalavahetustel, senisest suurema vastutuse võtmine ning töö- ja eraelu segunemine viisil, mis häirib nii töö- kui elukorraldust.

Kõik need teemad on osa töötervishoiust- ja ohutusest, millega tuleks nii töötajal kui tööandjal teadlikult tegeleda enne kaugtöö kasutamist. Tööandjad peavad teadvustama, et nad vastutavad ka kaugtööle lubatud töötaja ohutuse ja tervise eest ja seda sõltumata asjaolust, et kaugtöö keskkond ei ole otseselt tööandja kontrolli all. Samas saab tööandja oma tööohutusalaseid kohustusi siiski täita teatud piirini ehk tehes enda poolt ära kõik mõistlikult võimaliku töötaja ohutuse tagamiseks, eelkõige selgitades koostöös töötajaga välja kaugtöökeskkonnas esinevad riskid ja juhendades töötajat, kuidas neid riske maandada.

Näiteks peaks tööandja juhendama töötajat töökoha kujundamisest, õigetest tööasenditest ja liikumispauside tegemise vajadusest. Kõige sagedamini tehakse kaugtööd arvuti või käsitöötarvetega ja sellisel juhul on peamiseks ohuks istuvast tööst tulenev sundasend, mille puhul on oluline töökoha endale sobivaks kujundamine – istumisasendi sobivaks kujundamine, regulaarsete puhke- ja liikumispauside tegemine, et ennetada luu- ja lihaskonna haigusi ja kuvari ning valgustuse reguleerimine, et ennetada nägemisteravuse vähenemist.

Pingelise õhustiku ning stressi vältimiseks peaks tööandja tagama kaugtööd tegevale töötajale mõistliku töökoormuse, kasutama sobivaid suhtlemisviise ja -vahendeid, hoidma töötajat kaugtööd mittetegevate töötajatega samas infoväljas ja toetama töötaja heaolu ja tööalast arengut läbi arenguvestluste, töötaja kaasamise ning ühisürituste korraldamise. Tööandja peab kaugtööl olevale töötajale tagama piisava ja ajakohase info andmise ning ligipääsu kogu vajalikule teabele, nt ligipääs ettevõtte sisevõrgule ja elektrooniliste vahenditega koosolekute korraldamise võimaldamine. Lisaks peab tööandja austama töötaja õigust mitte olla kättesaadav väljaspool tavapärast tööaega.

Tööandja ei ole kaugtöö korral siiski see, kes reaalset keskkonda alati mõjutada saab. Sageli ei mõista kaugtööl olevad töötajad, et neil on oluline roll oma ohutuse tagamisel. Töötaja peab tegema tööandjaga koostööd ohutu kaugtöökeskkonna loomiseks ja täitma tööandja antud juhiseid kaugtöökeskkonna ohutuks kujundamisel. Näiteks peab töötaja kohandama endale sobivaks tooli ja kuvari asetuse, tegema regulaarselt pause liikumiseks ja silmade puhkamiseks, vältima töötamist mürarikkas keskkonnas, valima või kohandama endale õige valgusega töötamiskoha jms.

Just eeltoodud teemade paremaks selgitamiseks on sotsiaalministeerium koostanud tööandjale ja töötajale juhise, kust leiab nõuandeid, kuidas tagada kaugtööd tegevale töötajale ohutud ja tervist hoidvad töötingimused. Juhend selgitab, milliseid kokkuleppeid võiks kaugtöötajaga sõlmida ja annab tööandjale suuniseid, kuidas hinnata kaugtöö korral töökeskkonna riske ja mida arvestada kaugtöötaja juhendamisel.

Juhendis on tööandjate jaoks koostatud näitlik kaugtöökeskkonna riskianalüüs, mida nad saavad soovi korral kasutada ja lähtuvalt kaugtöö eripäradest täiendada. Riskianalüüsi näidis annab soovitusi nii töötajale kui tööandjale, kuidas kaugtöö korral töökeskkonna riske maandada.

Allikas: sotsiaalministeeriumi blogi