Järjest rohkem noori valib suitsuvaba elustiili

Suitsetamise populaarsus noorte seas langeb, esimest sigaretti proovitakse järjest hiljem ning valdav enamus hiljutises kooliõpilaste tervisekäitumise* uuringus osalenud õpilastest on mittesuitsetajad. Ka e-sigareti suitsetamine on ilmselt pigem languses.

Samas on probleemiks huuletubakas. Nii huuletubaka kui ka e-sigareti tarvitajaid on ka nende noorte seas, kes traditsioonilisi sigarette ei suitseta ning mida noorem vanuserühm, seda suurem osa neist on suitsetanud e-sigaretti enne kui traditsioonilist sigaretti.

Esimese sigareti suitsetamine

Kooliõpilaste tervisekäitumise uuringus küsiti 13- ja 15-aastastelt noortelt „Kui vana sa olid, kui suitsetasid esimese sigareti?“. Selgus, et sigarette ei ole üldse proovinud 52% 15-aastastest ning 75% 13-aastastest ning et varasemate aastatega võrreldes on vähenenud sigarettide proovimine kõige nooremates vanuserühmades.

Väga noorelt ehk 11-aastaselt või nooremalt on esimese sigareti suitsetanuid praeguste 15-aastaste seas 13% ning praeguste 13-aastaste seas 8%. Lisaks sellele eri aastatel sündinud rühmade vahelisele erinevusele, on muutust esimese sigareti suitsetamise vanuses näha ka uuringuaastate vahel: näiteks 13. eluaastaks sigarette proovinud oli 15-aastaste seas 2010. aastal 55%, 2014. aastal 44% ning 2018. aastal 28%.

Millised on need lapsed, kes väga noorelt suitsetamise juurde jõuavad? Väga noorelt esimese sigareti suitsetamine on seotud madala tervisealase kirjaoskusega, kehvema õppeedukusega, mittejõuka perekonnaga ning eestikeelse (vs. muukeelse) perega. Seos puudus aga elukoha ja vanemate tööhõivega.

Joonis 1. Vanus esimese sigareti suitsetamisel soo ja vanusrühmade kaupa (HBSC 2017/2018).

Regulaarne suitsetamine

Mis on selles vanuses regulaarne suitsetamine? Kui lugeda regulaarseks suitsetamiseks vähemalt iganädalast (suitsetamise sagedus „iga päev“ ja „vähemalt kord nädalas“), suitsetab regulaarselt 1% 11-aastastest, ligi 5% 13-aastastest ning ligi 10% 15-aastastest. Mittesuitsetajate osakaal, mis siiani on aasta-aastalt kasvanud, on nüüd peatunud 91% peal (joonis 2). Elu jooksul kolmel ja enamal päeval sigarette suitsetanud 15-aastaste vastajate osakaal on võrreldes 2014. aastaga vähenenud 39% pealt 30% peale.

Mittesuitsetamine on uuringu andmetes seotud näiteks perekonna suurema toetusega, kooli meeldimise või pigem meeldimisega, hea õppeedukusega ning kõrge tervisealase kirjaoskusega. Suitsetamine on samas seotud ka teiste meelemürkide tarvitamisega (alkohol, kanep).

Joonis nr 2. Mittesuitsetajate osakaal uuringuaastate lõikes sugude kaupa.

 
E-sigareti suitsetamine

Elu jooksul on e-sigaretti proovinud 36% poistest ja 24% tüdrukutest, mis on veidi vähem, kui 2014. aastal (vastavalt 37% ja 28%). Vanuserühmade kaupa vaadates on e-sigaretti proovinud
9% 11-aastastest, 30% 13-aastastest ning 51% 15-aastastest.

Viimase 30 päeva jooksul on e-sigaretti korduvalt (vähemalt kolmel päeval) tarvitanud 1% 11-aastastest, 6% 13-aastastest ja 10% 15-aastastest. Neist 47% hetkel ei suitseta ning 53% tarbib paralleelselt ka tavalisi sigarette. Lisaks, korduvalt e-sigaretti tarvitanud poistest 22% ning tüdrukutest 10% ei ole kunagi sigaretti suitsetanud.

E-sigareti suitsetajate taustandmed erinevad veidi tavasigareti suitsetaja omast, kuid oluline seos esines endiselt madala perekonna toetusega, koolis käime mittemeeldivusega ja madala õppeedukusega. Esimese suitsetamisekogemuse liik – sigaret vs. e-sigaret – erineb sünnikohorditi (joonis 3). Mõlemat toodet tarbinud 11-aastastest proovis esimesena e-sigaretti 73%, 13-aastastest 61% ning 15-aastastest 42% (küsimus: „Kui oled suitsetanud nii tavalist kui ka e-sigaretti, siis kumba Sa hakkasid suitsetama varem?“).

Joonis 3. Nii tavalist kui ka e-sigaretti suitsetanute esimesena suitsetatud toode sugude ja vanusrühmade kaupa (HBSC 2017/2018).

Vesipiibu suitsetamine

Märkimisväärselt on vähenenud vesipiibu suitsetamine. Elu jooksul on vesipiipu suitsetanud 15% poistest ja 13% tüdrukutest (2014. aastal vastavalt 29% ja 27%, 2010. aastal 43% ja 39%). Viimase 30 päeva jooksul on vesipiipu suitsetanud umbes 2% nii poistest kui ka tüdrukutest. Neist 49% sigarette ei suitseta ja 51% suitsetab paralleelselt ka sigarette. Vesipiibu tarvitajad on eelkõige vanimas, 15-aastaste vanusegrupis.

Huuletubaka tarvitamine

Noortele pakuvad tihti huvi just uued ja alternatiivsed tooted. Nii ka näeme, et elu jooksul on huuletubakat proovinud 15% poistest ja 11% tüdrukutest. Aastal 2014 olid need numbrid aga 14% poistest ja 7% tüdrukutest, seega on huuletubakaga eksperimenteerimises väike tõus - seda eelkõige tüdrukute seas. Viimase 30 päeva jooksul on 15-aastaste seas korduvalt (vähemalt kolmel päeval) huuletubakat tarvitanud 8% poistest ja 2% tüdrukutest. Neist 38% ei suitseta ning 62% suitsetab paralleelselt ka sigarette. Huuletubaka tarvitamise levimus suitsetamisstaatuse lõikes on esitatud joonisel 4. Huuletubaka tarvitajaid on rohkem eestikeelsetes peredes (vs. muukeelsetes) ning nende seas, kellele koolis käimine ei meeldi või pigem ei meeldi ja kelle õppeedukus on madalam.

Joonis 4. Huuletubaka tarvitamine viimase 30 päeva jooksul ning suitsetamisstaatus (HBSC 2017/2018)

*Tekst põhineb kooliõpilaste tervisekäitumise uuringu (HBSC) 2017/2018. a tulemustel. Tegemist on osaga WHO egiidi all läbiviidavast rahvusvahelisest uuringust, mis toimub iga nelja aasta järel. Rahvusvahelises võrgustikus osaleb 49 riiki/piirkonda WHO Euroopa regioonis ja Põhja-Ameerikas. Eestis toimus HBSC uuring 2018. aasta kevadel juba seitsmendat korda. Seekordses uuringus osales 4727 viienda, seitsmenda ja üheksanda klassi õpilast üle Eesti, kes andsid ise hinnanguid oma tervise ja käitumise kohta. Uuringu tulemused on avaldatud tervisestatistika ja terviseuuringute andmebaasis ning tabeliraamatuna, peagi valmib ka raport.

Üks käsitletud teemadest oli suitsetamine ja tubakatarvitamine. Varasemast on teada, et Eesti noored hakkavad teiste Euroopa riikide noortega võrreldes suitsetamisega eksperimenteerima noores vanuses ning et suitsetamine käib sageli koos madalama haridustasemega.