Puugid karantiinis ei ole

Kevade edenedes ja soojemate ilmade toel on looduses jälle rohkem liikumas puugid. Ehkki pisikesed ja märkamatud, kannavad nad mitmeid ohtlikke haigustekitajaid.

Levinumad puukidega edasi kanduvad haigused Eestis ja ka maailmas on Lyme´i tõbi ehk puukborrelioos ning puukentsefaliit. Mõlema haiguse osas on Eestis haigestumus üks kõrgemaid Euroopas – üle 100 juhtumi 100 000 elaniku kohta puukborrelioosi osas ning keskmiselt 10 juhtumit 100 000 elaniku kohta puukentsefaliidi osas. Kui puukentsefaliiti on võimalik vaktsineerimise abil ennetada ja selle põdemine annab eluaegse immuunsuse, siis puukborrelioosi haigestumist kahjuks ennetada ei saa ning ka põdemise kordumine on võimalik. Aitab vaid tähelepanelikkus ja hoidumine kokkupuutest.

Lisaks võib puugihammustusega nakatuda veel mitmetesse, peamiselt bakteriaalsetesse haigustesse – anaplasmoosi, neorlihhioosi, Borrelia miyamotoi haigusesse, riketsioosi. Et neid haigusi Eestis ei registreerita, on haigestumistase teadmata.

Haigestumise tunnused

Puukborrelioos

Peamiseks ja esimeseks tunnuseks on hammustuskohal tekkiv punetav, suurenev laik. Kaasneda võivad pea- ja lihasvalu, hiljem ka nahakahjustused, liigesevalu, südame ja koljunärvide kahjustused. Haigus allub enamasti antibiootikumravile.

Puukentsefaliit

Puukentsefaliit hakkab endast märku andma reeglina 1–2 nädalat pärast nakkuse saamist. Väga iseloomulik on haigusele kahefaasiline kulg. Esimeses faasis võivad ilmneda gripitaolised haigusnähud: 38-kraadine palavik, pea- ja lihasvalud. Need haigusnähud mööduvad tavaliselt nädala jooksul. Sellele järgneb periood, mil inimene tunneb end täiesti tervena. Ligikaudu igal kolmandal nakatunul tekib umbes nädala möödudes haiguse teine faas: kõrge palavik, tugev peavalu, iiveldus, oksendamine, esineda võib tasakaaluhäireid, nägemis- ja kõnehäireid. Paralleelselt on puukentsefaliidil ka kergemaid vorme, kus haiguse teist faasi ei teki ning haigus piirdub ainult mõnepäevase palaviku ja kehva enesetundega.

Haiguse põdemine annab eluaegse immuunsuse. Lisaks puugihammustusele on võimalik puukentsefaliiti nakatuda töötlemata kitsepiima ning toorpiimal põhinevate piimatoodete tarvitamisel.

Mida saab teha tööandja?

• Teavitage töötajaid puukide vahendusel levivatest haigustest ja ennetusvõimalustest.

• Varustage töökoha esmaabikapid desinfitseerimisvahendite ja repellentidega (putukate tõrjevahendid), samuti võiks esmaabikapis olla vahendid puugi eemaldamiseks (puugitangid, -pintsetid vms).

• Kui teie töötajate seas on neid, kelle tööülesannete täitmine toob kaasa nakatumisohu (ohustatute nimekiri allpool), on hea, kui saate pidada nn vaktsineerimisgraafikut. Vaktsineerimiste määramise aluseks on töökeskkonna riskianalüüs ja töötervishoiuarsti ettepanek. Arvestage, et lisaks riskirühma kuuluvatele töötajatele laieneb tööandja kohustus tasuta vaktsineerimiseks ka õppepraktika ning välismissioonide korral. Töötajale on vaktsineerimine vabatahtlik. Vaktsineerimisgraafiku alusel saab töökeskkonna spetsialist jälgida, et vajalikud süstid saaksid õigel ajal tehtud. Praeguses eriolukorras toimuvad vaktsineerimised tervishoiuasutustes ainult eelregistreerimisega. Täpsem info eelregistreerimise võimaluste kohta kättesaadav tervishoiuasutuste infotelefonidelt või kodulehtedelt.

Vaktsineerimisel on kaks põhilist skeemi: n.ö. tavaline ja kiire. Mõlema skeemi puhul on vaja kolme vaktsiinidoosi, erinevus on perioodide pikkuses süstide vahel.

• Tavalise vaktsineerimisskeemi puhul on esimese ja teise doosi vahe 1-3 kuud ning teise ja kolmanda doosi vahe 9-12 kuud. Järgmine kordusvaktsiin tehakse 3 aasta pärast ning sellele järgnevad re-vaktsineerimised iga 5 aasta järel (v.a. üle 60 aasta vanused inimesed, kes peavad tegema re-vaktsineerimist iga 3 aasta järel). Pärast teist doosi toimib vaktsiin juba päris hästi, ehk kui tahta järgmiseks hooajaks valmis olla, siis tasub esimene süst teha hiljemalt veebruaris. Parem on aga aasta varem ehk eelneval hooajal.

• Kiiret vaktsineerimist tehakse tavaliselt vahetult enne hooaega. Lisandub täiendav doos. Dooside vaheline aeg on lühem: esimese ja teise doosi vahele jääb 1 nädal, teise ja kolmanda vahele 3 nädalat. Seejärel tehakse aasta pärast neljas süst. Korduv vaktsineerimine toimub samuti 5 aasta pärast nagu ka järgmised re-vaktsineerimised (erandiks taas üle 60-aastased inimesed, neil on mõlemad 3 aasta pärast).

Mida saab teha igaüks ise?

Puuke esineb kõikjal looduses ja seetõttu ei ole ettevaatus kunagi liiast. Puugihammustuse vältimiseks pea silmas kolme aspekti:

• KOHT: Võimalusel väldi kõrgema taimestikuga kohti (põõsastikud, metsa- ja põlluäärsed kõrgemate taimedega alad, niitmata muru jms)

• RIIETUS: Vali looduses liikumiseks sobiv, võimalikult kinnine riietus – võimalusel heledast liibuvast kangast, pikemate säärte ja varrukatega. Saapad peaksid olema kõrgema sääreosaga, pane püksid sokkide sisse, kanna kaela- ja peakatteid.

• VAATLUS: Pärast looduses käimist vaata end ja ka kaaslasi hoolikalt üle. Kui oled viibinud nn „puugikohtades“, mine kindlasti duši alla ja kammi juuksed läbi. Kuna puuk liigub nahal üsna märkamatult, vaata pärast seda ennast veel kord üle. Kui märkad endal ronivat puuki, eemalda ta riietelt/kehalt.

Mida teha pärast hammustust:

• Kui puuk on juba hammustanud, ära suru puugi keha. Ära vala talle peale piiritust, õli ega seepi. Puugi eemaldamiseks sobivad peenikeste otstega pintsetid või tangid. Apteekides on saadaval spetsiaalsed puugi eemaldamise vahendid, aga asja ajab ära ka tavaline pikem niit.
• Puugi eemaldamiseks tuleb temast haarata võimalikult naha ja hammustuskoha lähedalt. Eemalda puuk kas lihtsalt tõmmates või vastupäeva pöörates. Seda tehes pea kindlasti meeles, et puugi keha ei tohi seejuures suruda!
• Ära hõõru, pigista, kriimusta ega ime hammustuskohta.
• Pärast hammustust võid hammustuskohta töödelda desinfitseerimislahusega.
• Pea meeles, et mida varem märkad kinnitunud puuki ja ta eemaldad, seda parem. Kui puuk on nakatunud, siis on ka paar tundi olulised.

Pöördu arsti poole, kui:

• enesetunne halveneb, tunned nõrkust, oled valgusetundlik ja/või on tekkinud palavik, pea-, selja- või lihasvalu,
• hammustuskoht punetab, on paistes ja /või on tekkinud laienev punetav laik,
• sul on pärast puugihammustust ilmnenud muud tervisehäired.

Kes kuuluvad riskirühma?

Inimesed, kelle igapäevane töö- või igapäevaelu on seotud õues viibimisega:

• nt. metsa- ja põllutöötajad, postiljonid, veokijuhid, politseinikud, päästjad, sõjaväelased, tervishoiutöötajad jpt
• ohualade piirkondades elavad inimesed*
• matkajad (sh automatkajad, kes teevad tee ääres puhkepause)
• seenelised ja marjulised, jahimehed
• pered, kes käivad tihti looduses
• sportlased, kes treenivad metsas või mujal hooldamata radadel
• koeraomanikud, kes jalutavad lemmikutega hooldamata pargi- või metsaradadel
• looduseuurijad, kelle uurimistöö nõuab näiteks proovide võtmist, taimede korjamist või metsloomade jälgimist loodustingimustes
• loodusfotograafid

Eelinfo

Maikuu keskpaigas alustab tööd TAI uus veebikeskkond puugiinfo.ee, mille peamiseks eesmärgiks on kaardistada Eesti puugirikkamad kohad ja koostada sel moel Eesti puugihammustuse „riskikaart.“ Kaardi sisustamine toimub reaalajas kasutajate poolt. Samuti leiab puugiveebist üldist teavet puukide kohta: kus ja millal neid leida võib, milliseid nakkushaiguseid nad kannavad, kuidas neid eemaldada jne. Täpsem info edaspidi.

*Eesti keskmisest kõrgema puukentsefaliiti haigestumisega piirkonnad on Saaremaa, Hiiumaa ja Läänemaa. Puukborrelioosi oli kõige rohkem Saaremaal, Hiiumaal ja Pärnumaal (Terviseamet , 2018).

Lisalugemist:

• Puukidega levivate nakkushaiguste vältimine
• Puukidega levivate nakkushaiguste vältimine (eestikeelne video)
• Puukidega levivate nakkushaiguste vältimine (venekeelne video)
• Puukborrelioos
• Puukentsefaliit
• Vaktsiinid ja vaktsineerimine: vaktsineerija käsiraamat
• Immuniseerimiskava välised vaktsiinid