Taastumise ja puhkamise vajalikkusest

Kui me mõtleme puhkamise teemadel üldiselt, siis kõigepealt tuleks enda jaoks lahti mõtestada, mida me puhkamise all mõtleme? Kas see on aeg tööst eemal? Millisest tööst sellisel juhul, kas palgatööst või ka kodutöödest? Mida puhkuseaeg meile peaks pakkuma, kas võimalust tegeleda muude kohustustega või tegelikku taastumist?

Üks reegel, mida võiks jälgida on see, et kui me soovime puhkust ja puhkepause kasutada taastumiseks, siis need peaks sisaldama lõõgastavaid ja taastavaid tegevusi ning ei tohiks olla ka muul moel tervist kahjustavad. Näiteks ei ole tööl taastumiseks õiged suitsupausid või istumine nutiseadmes või konfliktsed olukorrad mingi teise osapoolega kas tööl või kodus (nt. pausi ajal koduste konfliktide või laste kooliprobleemide lahendamine telefoni teel).

Teiseks reegliks võib võtta teadmise, et taastav tegevus peaks olema võimalikult erinev tööst või pinget tekitavast tegevusest. Sundasendite puhul tuleks teha näiteks venitus- ja lõdvestusharjutusi. Peale rasket füüsilist tööd aitab puhata organismile rahu andmine, näiteks võib lugeda raamatut, teha käsitööd, joonistada vms. Peale rasket vaimset pingutust on aga sageli puhkuseks just keskmise raskusega füüsiline koormus nagu aiatööd, sportimine vms.

Puhkama peab iga päev

Puhkama peab iga päev, mitte ainult nädalavahetusel või puhkuse ajal! Meie kõigi ööpäevas on 24h ja see võiks jaguneda umbkaudu selliselt, et 8-9 tundi tehakse tööd, 7-8 tundi magatakse ning 8 tundi jäetakse nendeks tegevusteks, miks me üldse tööle oleme läinud ehk siis see, mille nimel me vaeva näeme ning millesse oma teenitud palga investeerime. Selle 8 tunni sisse peavad lisaks nagunii mahtuma igapäevatoimingud (tööle-koju sõit, toidu valmistamine, poes käimine jms) aga kindlasti ja igapäevaselt tuleks sinna planeerida ka meeldivad tegevused nagu pere ja sõpradega aja veetmine, hobidega tegelemine, enesearendamine või uute oskuste omandamine aga vahel ka näiteks laisklemine ja mitte millegi tegemine.

Puhkepausid tööpäeva jooksul

Lõõgastav paus töö juures ei pruugi alati olla töövaba! Füüsiline taastumine võib tulla hoopis ka sellest kui oskame erinevaid liigutusi vaheldada ning võimalusel ka nutikalt vähendada. Vaimsele tööle annavad aga vaheldust väikesed füüsilised tegevused, võib ju kontoris näiteks lilled ära kasta, korrastada oma töölaud või sättida kööginurk korda. Alati on vajadus mingeid dokumente või kaustu korrastada, sellise tegevuse võikski väikeste osadena pikkida arvuti ja mõtte töö vahele, et saada piisavalt vaheldust. Arvutiga töötaja peab meeles pidama, et tema tööajast 10% peab olema arvutitööst vaba ning võimaldama pausi ajal silmi puhata ja lihaseid sirutada/venitada.

Planeerima peab

Kes on natuke säästmise kohta uurinud need teavad, et kõigepealt tuleb säästa ja siis ülejäänuga nö toime tulla ehk oma palgast tuleks kõigepealt kõrvale panna säästmisele minev osa ning alles siis jaotada ülejäänud raha laiali vajalikeks kulutusteks. Kui me teeme vastupidi ning lubame, et säästukontole või sukasäärde jõuab see summa, mis enne järgmist palgapäeva veel kontole on jäänud siis enamasti ei jäägi säästmiseks midagi või kui jääb siis on see naeruväärselt väikene summa. Sama juhtub meiega ka töö ja puhkamise situatsioonis, ikka mõtleme, et teeme veel selle töö, projekti või ülesande ära ja siis puhkame. Mis aga juhtub on see, et peale tuleb uus töö, projekt või ülesanne ning lõõgastav puhkus või isegi väiksem töövaheline paus nihkub taas teadmatusse. Nii liigume sujuvalt otse orav rattas tsüklisse, mis peagi hakkab oma lõivu küsima väsimuse, kurnatuse ja frustratsiooni näol. Need kolm omakorda aga röövivad produktiivsuse ja pikendavad tööle kuluvat aega veelgi. Seepärast tuleks esmalt panna paika pauside ja puhkuste aeg ning alles siis mahutada tööülesanded pauside vahelisele tööajale.

Mõned põhjused, miks tasub tööandjal soosida puhkuste ja puhkusepäevade andmist ning töötajal puhkamise ajal tööst päriselt eemale jääda.

• Tööst puhkamine suurendab immuunsust - krooniline stress pärsib immuunsüsteemi ning muudab organismis viirustele ja haigustele vastuvõtlikuks. On oluline, et loome enda jaoks ka stressivabasid perioode, kas siis puhkuse, vabade päevade või pauside võtmisega tööpäeva jooksul.
• Vabal ajal on lihtsam harjutada häid uinumis ja magamisharjumusi - näiteks ei ole vaja enne magamaminekut nutiseadet kontrollida, et näha, kas seal on uusi tööalaseis sõnumeid või kirju. Mõistlik on peale tööpäeva lõppu vaigistada tööga seotud märguanded või võimalusel mitte kasutada isiklikus nutiseadmes tööga seotud äppe ja programme.
• Aktiivne vaba aeg lisab teie elule aastaid - uuringute tulemused viitavad sellele, et suurem päevane istuv aeg on seotud mitmete surmapõhjustega, eriti passiivsete täiskasvanute seas. Puhkus või vaba päev annab võimaluse rohkem liikuda ja looduses viibida, külastada lähedasi või tegeleda kodu- ja aiatöödega.
• Regulaarne töölt eemalolek aitab taastada vaimset energiat - inimesed, kes ei oska vabal ajal (peale tööpäeva lõppu) tööst lahti lasta, kogevad sageli suuremat kurnatust ja on hiljem stressirohketes töötingimustes vähem vastupidavad. Oluline on mõista, et võimaldades endale väikseid pause töötamise ajal ennetame me vajadust ühel hetkel võtta tööst pikem paus kas haiguslehe, läbipõlemise või suisa töölt lahkumise tõttu.
• Mitte lasta tööl muutuda koormavaks ja tüütuks – siis võib isegi juhtuda, et töö hakkab teile hoopis rohkem meeldima, meeldivat tööd on aga alati lihtsam teha ning ka energiat kulub sellele vähem. On ju hea tunne kui puhkuse teisel nädalal mõistate, et igatsete kolleege ja ühiseid saavutusi ning tegemisi. See omakorda aga tagab motiveerituse ja head tulemused.

Rohkem lugemist samal teemal:

• 7 põhjust, miks puhkamine tõstab töötulemuslikkust
• Seadusest. Puhkuse ajakava ja kestvus
• Seadusest. Tööaeg
• 4 soovitust, kuidas hästi puhata
• Kiirlõõgastumise võtted