Vähi varajane avastamine ja sõeluuringud

Igal aastal diagnoositakse Eestis vähk enam kui 8000 inimesel. Nii haigestus 2018. aastal vähki 8783 inimest, neist enam kui 3000 tööealised (vanuses 15-64). Surma põhjuste registri andmetel registreeriti samal aastal tööealistel üle 800 vähisurma, mis moodustas ligi 30 protsenti kõigist surmadest selles vanusrühmas. 

Loomisel olevas vähitõrje tegevuskavas aastateks 2021-2030 tõdetakse, et lisaks positiivsetele suundumustele (enneaegse vähisuremuse vähenemine, suitsetamisega seotud haigestumuse püsiv vähenemine meeste seas ning vähielulemuse* kasv) vähijuhtude absoluutarv siiski suureneb ning jätkuvalt diagnoositakse palju uusi vähijuhte alles hilises staadiumis. Vähi areng on pikaajaline protsess, mistõttu on kasvaja varajase diagnoosimise ja õigeaegse raviga võimalik suurendada tervenevate inimeste hulka. Eestis toimub regulaarselt kolm rahvastikupõhist sõeluuringut – emakakaela-, rinna- ja soolevähi sõeluuring.

Emakakaelavähi sõeluuringus inimese papilloomiviiruse (HPV) määramiseks kasutatava HPV-NAT esmastesti ja lisauuringute abil on võimalik tuvastada vähieelseid seisundeid, mille õigeaegse ravi korral vähki ei tekigi. Emakakaelavähi sõeluuringutele kutsutakse 30–65-aastaseid naisi iga viie aasta järel. 2021. aastal on sõeluuringule oodatud naised sünniaastatega 1956, 1961, 1966, 1971, 1976, 1981, 1986 ja 1991.

Rinnavähi sõeluuringule oodatakse 2021. aastal mammograafiauuringule naisi sünniaastatega 1955, 1957, 1959, 1961, 1963, 1965, 1967, 1969 ja 1971.

Jämesoolevähi sõeluuringul osalemiseks on 60–68 aastased mehed ja naised iga kahe aasta tagant oodatud külastama oma perearsti. 2021. aastal on kutsutud mehed ja naised sünniaastatega 1953, 1955, 1957, 1959 ja 1961.

Sünniaasta järgi sõeluuringu sihtrühma kuuluv inimene ei pea jääma kutset ootama. Saatekirjad sõeluuringutele kuvatakse sihtrühmadele patsiendiportaalis digilugu.ee kehtivate saatekirjade rubriigis. Uuringud on sihtrühma kuuluvatele inimestele tasuta nii ravikindlustuse olemasolul kui ka ilma selleta. Uuringule minnes peab kaasa võtma isikut tõendava dokumendi.

Sõeluuringute kohta on võimalik lähemalt lugeda siit. 

Mida saab teha tööandja?

• Teavitage töötajaid sõeluuringute võimalustest, näiteks paigutage avalikesse ruumidesse vastavasisulisi teabematerjale. 
• Korraldage töö selliselt, et võimalikult paljud sihtrühma kuuluvad töötajad saaksid uuringutes osaleda.
• Võimaldage töötamist jätkata soovivatele vähipatsientidele ravi ajal vajalikke kohandusi töökeskkonnas ning paindlikku tööle naasmist ravi järel.
• Kõigi sõeluuringuid tegevate tervishoiuasutuste kontaktandmed leiate Eesti Haigekassa kodulehelt.

Mida saab teha igaüks ise?

Vähki haigestumise riski saate oluliselt vähendada, kui:

• loobute tubaka tarvitamisest ja väldite passiivset suitsetamist,
• piirate alkoholi tarvitamist,
• väldite ülemäärast päevitamist,
• väldite seksuaalsel teel levivaid infektsioone,
• toitute tasakaalustatult ja liigute piisavalt, et säilitada normaalne kehakaal.

Hooli oma tervisest!

• Igaüks, kes on saanud kutse sõeluuringule, peaks selles kindlasti osalema.
• Oluline on enda tervises toimuvate muutuste jälgimine ja õigeaegne arsti poole pöördumine.
• Kui perekonnas või suguvõsas on varasemalt esinenud pahaloomulisi kasvajaid, siis on inimestel eriti soovitav end regulaarselt ja ennetavalt kontrollida.

Lisainfot leiab http://kasvaja.net/, http://cancer.ee/ 

Lisalugemist:

• Jämesoolevähi sõeluuring
• Kuidas ennetada nahavähki?
• Jälgi oma nahka, eesti keeles
• Jälgi oma nahka, vene keeles.
• „Töökeskkonna kantserogeenid“, eesti keeles
• Vähiliidu voldik „Mehe teine süda“, eesti keeles
• Mehe teine süda“, vene keeles

* Elulemus – tõenäosus olla elus teatud arv aastaid pärast diagnoosimist. Enim kasutatav näitaja on viie aasta suhteline elulemus, mis on tõlgendatav kui patsientide protsent, kes on elus viis aastat pärast diagnoosimist. 

Foto: Eesti Haigekassa