Kaasava hariduse rakendamisest Norras

Norrat nimetatakse sageli ühe esimese riigina, kus hakati rakendama kaasavat haridust. Seal õpivad vaid üksikud hariduslike erivajadustega õpilased teistest eraldi, nagu selgub Euroopa eriõppe ja kaasava hariduse agentuuri kogutud statistikast. Kaasamise teema on aga aastakümneid olnud täis vastuolusid.

Mitme teise riigiga võrreldes õpivad vähesed Norra lapsed tavaharidusest erinevas keskkonnas. Teisest küljest ei ole aga kaasava hariduse ideaal veel kaugeltki saavutatud. Erikoole on vähe, kuid alates 2003. aastast hakkasid tavalisemaks muutuma eriklassid.

Eriklassid ja -koolid ei ole Norra koolides ainuke mittekaasav õpetamisviis. Osa hariduslike erivajadustega lapsi, kes ametlikult käivad tavaklassis, on eriõppel väljaspool klassi. Mitu tundi eriõppel olevatele lastele tähendab see klassist eraldi olemist suure osa päevast. Näib, nagu oleks piiratud ulatuses eriõpe ette nähtud kaasavas keskkonnas, kuid pigem eemaldatakse õpilane klassiruumist. See võib viidata asjaolule, et koolide võimekus rahuldada erinevaid vajadusi kaasavas keskkonnas on piiratud. Sama ilmneb ka järjest suuremast eriõppel olevate laste arvust.

Praegu Norras toimuvate arutelude kese on järk-järgult nihkumas kogu kooli hõlmavatele muudatustele, et vähendada vajadust erihariduse järele. Oluline on võimaldada individuaalselt kohandatud haridus igale inimesele.

Teekonda integratsiooni poole on mõjutanud arengupsühholoogia seisukohad ja ideoloogilised argumendid segregatsiooni negatiivse sotsiaalse tähenduse kohta. Selliseid põhjendusi toetasid majanduslike küsimustega seotud puhtpraktilised asjaolud ja erisüsteem, mis hakkas oma aega ära elama. Praegune olukord on tolleaegsega mõnevõrra sarnane. Liiga palju lapsi on eriõppel ja kool ei ole piisavalt kaasav. Vaja on reforme, milles võib abiks olla kaasatuse taaselustamine ja rangem kinni pidamine selle tähendusest: kogu kooli hõlmav programm.

Norra teadus- ja tehnoloogiaülikooli sotsiaaltöö professor Jan Tøssebro pikemat arutelu sel teemal saab lugeda ajakirjast Sotsiaaltöö.