Raskuste teisaldamine käsitsi

Tööandja ülesanne on teha raskuste teisaldamine töötajate jaoks võimalikult ohutuks, kuid sageli võib olla keeruline hinnata ohutust õigesti.

Piret Kaljula
Tööinspektsiooni töökeskkonna konsultant

Paljudel töötajatel tuleb tööl aegajalt ette olukordi, mil on vaja tõsta midagi raskemat või seda teise kohta paigutada. Sotsiaalministri määruses käsitletakse raskustena esemeid kaaluga alates viiest kilost ning teisaldamise all peetakse silmas erisuguseid toiminguid: tõstmist, langetamist, käes hoidmist, kandmist või tõmbamist-lükkamist kas ühe või üheaegselt mitme töötaja poolt.

Tervisekahjustus, mille tõttu viibis töötaja töövõimetuslehel 117 päeva

Kuu aja eest tööle asunud töötaja tõstis päev otsa tooteid, mis kaalusid 21 kilogrammi. Tervisekahjustuse saamise põhjuseks oli tõenäoliselt ülepinge – korduv pingutus ilma vajalike pausideta ning võib-olla oli roll ka varasemal õlavigastusel. Oma seletuses ütles töötaja, et tundis õlas valu, aga otsustas sellele mitte tähelepanu pöörata ning tööd jätkata. Uurimise tulemusel leidis tööandja, et 21-kilogrammiste toodete tõstmine ei tohiks füüsiliselt tervel inimesel tervisekahjustusi põhjustada. Selleks, et rohkem selliseid õnnetusi ei juhtuks, palub tööandja töötajatel edaspidi hoolsamalt oma keha kuulata ja enesetunnet jälgida.

Tervisekahjustus (lülisamba nimmeosa vigastus), mille tõttu viibis töötaja töövõimetuslehel 12 päeva

Töötaja tõstis 15 kilogrammi kaaluvat toodet, ning pööras kauba paigutamiseks end kehast, selle asemel, et teha väike lisasamm. Alaselg ei pidanud ootamatule koormusele vastu, tulemuseks oli lülisamba nimmeosa vigastus ja tugev valu.

Sellistes näidetes ei ole paraku midagi erakordset – neid juhtub meie töökohtadel iga päev. 2020. aastal juhtus kõikidest tööõnnetustest 19% füüsilise pingutuse tõttu (inimene ise tõstab, tõmbab). Kokku registreeriti 3622 tööõnnetust, 688 nendest juhtus just raskuse valesti käsitlemise tõttu.Tõenäoliselt jäi aga enamik kangeid selgasid või valusaid lihaseid registreerimata.

Kahjuks jõuavad paljud tööandjad õnnetuste ja tervisehädade uurimisel järeldusele, et töötaja oli ise hooletu või lihtsalt nõrk. Pärast sellisele järeldusele jõudmist ei võeta paraku kasutusele ka meetmeid töö kergendamiseks, sest justkui ei olegi midagi teha – töötaja on ikka enamasti ise süüdi.

Tegelikult tuleks mõelda, milline on töötaja summaarne töökoormus ja seda mitte ühe päeva lõikes, vaid just pikema perioodi jooksul. Selleks, et hinnata, kas raskuste käsitsi teisaldamise koormus on sobiv või liiga kõrge, saab kasutada lihtsat metoodikat.

Metoodika on hea, sest võtab arvesse nii tõstetava raskuse massi kui ka töötaja kehaasendit, milles raskust tõstetakse ning töökoha üldisi tingimusi (näiteks liigutamiseks vajaliku ruumi olemasolu). Kõige viimase ja olulisema tegurina võetakse arvesse teisalduste korduste arvu. Hindamiseks liidetakse massi hinnangule asendi hinnang ja tingimuste hinnang ning korrutatakse teisaldustöö korduste (aja) hinnanguga. Ehk kõige suurema kaaluga on hindamisel just korduste (aja) hinnang.

Tähelepanu tuleb pöörata hindamise õigsusele – hindamisel peab olema aus ja võtma arvesse raskuse tegelikku kaalu ning korduste (aja) hinnangut. Just viimane, ehk korduste (aja) hinnang on see, mida tihti alahinnatakse. Ilmselt alati mitte pahatahtlikult, tööandja lihtsalt ei kujuta ette, kui palju töötaja päeva jooksul peab tegelikult tõstetööd tegema. Näiteks ei osata arvesse võtta, et töötaja peab toodet tõstma kaks korda (kõigepealt alusele ja seejärel virna), arvesse võetakse aga üks kord. Nii selgub hindamise tulemusena, et koormus on sobiv, kuid tegelik koormus on kaks korda suurem. Sellise hindamise tulemusel meetmeid kasutusele ei võeta, sest probleemi justkui ei ole. Seetõttu ongi tähis välja uurida, milles probleem seisneb ning hakata lahendusi otsima.

Meetod on lihtne ja eespool toodud lingilt leiab ka selgitused, kuidas hindamist teha ja mida saadud tulemused tähendavad. Kui tundub, et töökoormus on liiga suur, saab iga töötaja teha hindamise ise.

Näiteks tööl, kus naistöötaja teisaldab 10-kilogrammist raskust 8 tundi kestva vahetuse jooksul üle 500 korra, tehes seda ettekallutatud asendis (kuni 30°), toetades raskust vastu keha, istudes, seistes või pikemalt kõndides, hea valgustusega töökohas, kus põrand ei ole libe, riskihinne 32. Kui aga raskus on üle 10 kilogrammi, on riskihinne juba 48.

Riskihinnang 25–50 tähendab, et tegu on suure koormusega ning füüsilise ülekoormuse tekkimine on võimalik ka füüsiliselt tugeval töötajal. Seega on vaja muuta töökorraldust ja töökoht ergonoomiliselt ümber kujundada.

Riskihinnang üle 50 tähendab, et koormus on liiga suur, füüsiline koormus on ilmne, töökorralduse muutmine ja töökoha ergonoomiline ümberkujundamine on hädavajalik ning töö tuleb lõpetada kuni ümberkorralduste tegemiseni. Kui riskihinnang on 48, tasub arvesse võtta, et see võib juba olla töötaja jaoks liiga suur koormus ja meetmed tuleb kasutusele võtta kiiresti.

Kui riskihinne on üle 50, tuleb töö lõpetada kohe ja seda saab edasi teha alles pärast töö ümberkorraldamist. Näiteks, kui on kasutusele võetud tehnilised abivahendid (tõstukid, kärud jm) või vähendatud teisaldatava raskuse kaalu või kordusi.

Peale selle, et tööandja peab looma ohutu ja tervist hoidva töökeskkonna, peab ka töötaja ise enda tervise säilimise eest hoolt kandma. Nagu esimeses näites toodud, oli töötaja varasemalt oma õlga vigastanud, mis ei tarvitsegi tavaelus endast märku anda, aga võib ülekoormuse tõttu põhjustada uue vigastuse. Kindlasti tuleb pingutamine lõpetada, kui valu endast märku annab. Ilmselgelt on siis midagi juba valesti ja jätkates töö tegemist, läheb võimalik tervisekahjustus ainult hullemaks. Näite puhul kestis töövõimetus neli kuud, mis on väga pikk aeg. Alati tasub arvesse võtta, et enamiku töövõimetuse ajast võivad olla häiritud ka ülejäänud elu ja tegevused.

Kokkuvõtvalt võib öelda, et ohutu ja tervist hoidev töökeskkond ja töö saab sündida ainult tööandja ja töötaja koostöös. Mõlemal on hea töökeskkonna loomisel ja hoidmisel oma roll. Kui üks või mõlemad pooled asja tõsiselt ei võta, ei ole paraku küsimus, kas õnnetus juhtub, vaid millal see juhtub. Hea töökeskkond ei teki iseenesest, see on pidev töö, millesse peavad panustama kõik.

Allikad:
Raskuste teisaldamine. Tööelu.ee
Kampaania „Tervislikud töökohad vähendavad koormust" 2020-2023. Tööelu.ee
Tööfüsioteraapia