Noortegarantii tugisüsteem aitab noored taas kooli või tööle

Sotsiaalkindlustusamet toetab noortegarantii tugisüsteemi kaudu kohalikke omavalitsusi, et üles leida noored, kes on töölt või haridusest kõrvale jäänud. 2018. aastal alguse saanud ennetav lähenemisviis võimaldab kohalikul omavalitsusel saada infot piirkonna 16–26-aastastest noortest, kes ei õpi ega tööta. Kohalikud omavalitsused saavad omakorda abi soovivat noort toetada tema oma eesmärkidest lähtuvalt, näiteks naasmises haridusteele ja/või jõudmiseks tööturule.

Süsteemi eesmärk on olla kursis praeguse olukorraga ja anda noortele juba ennetavalt teada piirkonna võimalustest. See loob eelduse ühisele koostööle praegu või tulevikus, kus noor tunneb ise ära, kas mõni võimalustest teda enda eesmärkide saavutamisel ka kõnetab.

Sügisel algas omavalitsuste jaoks kaheksas noortegarantii tugisüsteemi seire. Seekord liitus Eesti 79 omavalitsusest 55, kes said uut infot noorte praeguse olukorra kohta oma piirkonnas.

Süsteemi katsetavate omavalitsustega suheldes on üles kerkinud ka mitmeid hirme või küsimusi. Need omakorda võivad takistada süsteemiga liitumist või noorteni jõudmist ja nende toetamist.

Peamiste takistustena on välja toodud järgmisi asjaolusid:

1. Number on liiga suur, kõiki ei jõua toetada

Omavalitsuste suurusest olenevalt on tõesti nimekirjades olevate noorte arv vahemikus 4–5000. Seires tulevad välja kõik noored, kes ei ole märtsi või oktoobri keskel üheski ametlikus andmebaasis. See tähendab, et nad ei õpi, tööta, hoolitse alla 1,5-aastase lapse eest, pole ennast töötuks registreerinud ega ole ajateenistuses. Nimekiri nendest noortest esitatakse kohalikule omavalitsusele.

Kuna seire toimub ühe nädala jooksul, on võimalik, et mitmed noored selles nimekirjas võisid sinna sattuda, sest nende üks töökoht näiteks lõppes või uus kooliaasta pole veel alanud. Lisaks on seal noori, kes õpivad välismaal, hoolitsevad kodus vanema kui 1,5-aastase lapse eest või on teinud teadliku valiku aeg maha võtta. Seega ei pruugi kõik nimekirjas olevad noored tuge vajada, kuid noortegarantii tugisüsteemi eesmärk ongi see välja selgitada.

Kohalik omavalitsus saab noorele saadetava kirjaga teada anda abistamise võimalustest ja küsida noore hetkevajaduste kohta. Erinevaid seireid ja omavalitsusi vaadates võib öelda, et 5–8% noortest on toevajaduse selgelt välja toonud. Üha enam ilmneb ka trend, et noor võtab toe vastu alles pärast mitmendat seiret. Osad noored püüavad ise lahendusi leida, teised tunnevad ühel hetkel, et nüüd oleks hea kellegagi mõtteid jagada.

2. Noored peavad jõudma kiirelt haridusse või tööturule

Tugisüsteem on üks osa laiemast noortegarantiist, mille eesmärk on luua Eestis üleriigiline süsteem, et noored saaksid võimalikult kiiresti, sujuvalt ja toetatult naasta või siseneda haridusse ja/või tööturule. Sarnased nimetused on tekitanud segadust.

Kitsamalt tugisüsteemi vaates nähakse haridusse või tööturule jõudmist pigem kaugema eesmärgina. Esmalt tuleb tegeleda põhjuste või takistustega, sest muidu pole saavutus püsiv. Seetõttu on noorte toetamine üles ehitatud nii, et esimesena antakse noorele võimalusest teada. Nooreni jõudmiseks või tema toetamiseks kasutatakse eelkõige noore individuaalsetest vajadustest lähtuvaid tööpõhimõtteid.

Praktikast on selgunud, et noore toetamise teekond võib kesta temaga usaldusliku kontakti saavutamise hetkest alates kuu kuni poolteist aastat. Oluline on, et pärast eesmärgi saavutamist hoitakse noorega kontakti veel vähemalt kuni kuus kuud, et hinnata ühiselt noorega eesmärgi jõukohasust.

3. Tugisüsteem on noorele kohustuslik ega ole paindlik

Alates noortegarantii tugisüsteemi loomisest on kokkulepe, et võimaluste kasutamine on noorele vabatahtlik. Igaüks saab omavalitsuse töötajatega suhelda siis, kui tal on selleks tahe ning talle sobivaimal viisil – vahetul kohtumisel, veebivestlusel või telefoni teel. Töös on ka ühise broneerimissüsteemi loomine.

Teavituskirja saavad ka välismaal elavad noored, kes ei pruugi praegu tuge vajada, kuid saavad ülevaate võimalustest. Sagenenud on olukorrad, kus Eestisse tagasi tulles või lapsepuhkuselt tööle naastes vajatakse väikest julgustust.

Arvesse tuleb aga võtta, et kirja saatmine ei pruugi kõikide noorte puhul olla piisav. Seega sõltub palju noorest endast, kes ja kuidas peaks temani esmalt jõudma või kas kohtumine toimub vallahoones, pargipingil või noortekeskuses. Üks osa süsteemist on luua noorele turvaline keskkond, mis võimaldab end avada ja oma lugu jutustada.

Just noorte erisuguse tausta ja ootuste tõttu on vaja süsteem üles ehitada valdkonnaüleselt, kus igal osalisel on oma roll ja potentsiaal – näiteks nooreni jõudes või noorele turvalist toetavat ruumi luues.

Tuleb arvesse võtta, et olenemata sellest, kui väga soovime noort toetada, peab talle jääma õigus otsustada, millise suuna ta valib. Ise otsustamisega võtab ta ka vastutuse selle suunas liikuda. Mida noortekesksem ja suurem on võimalus noorel ise oma lugu uueks luua, seda mõjusam on tema õpikogemus.

4. Noortegarantii tugisüsteem on lisatöö

Mõeldes omavalitsuse toimimisele, on iga uue tegevuse lõimimine süsteemi aeganõudev tegevus lisades ülesandeid, mida varem ei olnud vaja teha. Samas võib muutus tuua hoopis selgust juurde. Olukorra lahendamisel aitab ilmselt kaasa, kui mõelda valdkonnaüleselt, milline osakond või valdkond peaks arendustöö eest seisma ning kuhu see süsteem istutada? Kas sinna, kus meil on selleks olemas rohkem vahendeid? Või on otsustamise aluseks olemasolevad ressursid või tugisüsteemist saadud teave?

Kui arendustööd tehes astuda noorte kingadesse mõeldes, mida selle piirkonna noored vajavad, tagab see selgema arusaama, kuidas üles ehitada tänapäeva noortele sobiv tugi.

Juba praegu on suuremas osas omavalitsustes olemas erinevad võrgustikud, teenused või tegevused, mille kese on noored. Hea oleks analüüsida, millist tuge olemasolevad võimalused pakuvad ja kas mingi noortele oluline tugi on veel puudu.

Järgmisena saabki otsustada, mida on võimalik teha protsesside eest vastutaval spetsialistil, mida delegeerida kokkulepitult valdkonna allasutustele ning mida koostööpartneritega ühiselt ellu viia. Selline lähenemine võimaldab liita erinevaid võrgustikke, juhtumikorraldusi ja ressursse ning neid strateegilisest jaotada.

Noortele tugisüsteemi üles ehitades on oluline mõelda ka laiemalt noortele, kes seiresse sattunud ei ole. Oluline on, et tugi oleks ka sel juhul kättesaadav näiteks neile, kes tunnevad, et soovivad oma plaane kellegagi arutada. Seega tasub süsteemi luues olla avatud ja näha arendustööd pigem võimalusena toetada kõiki noori, kes selleks tahet väljendavad. Kindlasti kaasneb sellega ühel hetkel vajadus hinnata, paljusid noori omavalitsus toetada suudab.

Heidi Paaboti postituse kogu teksti saab lugeda Sotsiaalkindlustusameti ajaveebist.

Järgmine võimalus kohalikul omavalitsusel noortegarantii tugisüsteemiga liitumiseks on 2022. aasta märtsis. Noortegarantii tugisüsteemi üldise info leiab Sotsiaalkindlustusameti veebilehelt.