Blogi / Pandeemia mõju laste vaimsele tervisele ja kuidas neid toetada

Pandeemia mõju laste vaimsele tervisele ja kuidas neid toetada

  • Autor:Tervise Arengu Instituut
  • 28. Veebruar 2022

Hirm, üksildus, lein, igavus, frustratsioon – need emotsioonid on viimastel aastatel mõjutanud paljude laste elu. Teadlased arvavad, et läheb aastaid, enne kui suudame paremini mõista ja hinnata pandeemia mõju laste vaimsele tervisele.

Kuidas saab tulevikus hakkama laps, kelle kodu muutus sõjatandriks? Või hoopis laps, kes lasteaiaelus osalemise ja eakaaslastega suhtlemise asemel on olnud suurema osa ajast koduseinte vahel, muretsedes pereliikmete tervise pärast? Kuidas tuleb toime laps, kes oli algklassides või hoopis põhikooli lõpus kaugõppel, kaotas õpihuvi või tundis end äreva ja üksildasena? Millist pikaajalist mõju kogevad lapsed, kes on pandeemia ajal olnud oluliselt kauem ekraani ees ja liikunud vähem? Millist mõju avaldab kriisiaeg laste unistustele, tervisele, võimele ühiskonnas aktiivselt osaleda?

Pandeemia mõju laste vaimsele tervisele on keeruline hinnata, sest lastel ei pruugi praegu esineda vaimse tervise probleeme või ei pruugi nad kohe välja näidata, et neil on raske. See aga ei tähenda, et raskused ei võiks hiljem tekkida. Seetõttu tuleb just praegu toetada kõigi laste ja noorte vaimset tervist, aidata neil realiseerida oma võimeid ja tulla toime igapäevaelu pingetega. Vaimne tervis on enam kui haiguse või probleemi puudumine: see sisaldab ka vaimse heaolu aspekte, nagu psühholoogiline, emotsionaalne ja sotsiaalne heaolu. Hea vaimne tervis väljendub seega suhtlus-, mängu- ja õpivõimes, loomingulisuses ning enda olulisena tundmises. Selle eeldus on turvaline, arengut ja sotsialiseerumist toetav keskkond, kus laps tunneb end armastatuna.

Kuidas lapsi ja peresid toetada?

Pandeemia on avaldanud nii positiivset kui ka negatiivset mõju laste ja lastevanemate vaimsele tervisele: mõnel lapsel on kodused suhted muutunud lähedasemaks, teised kogevad aga endiselt stressi. Kõigil täiskasvanutel laste ja perede ümber on võimalik toetada laste ja perede heaolu, kasutades universaalseid meetmeid ja mõeldes näiteks järgmistele küsimustele.

  • Kuidas jälgitakse lapseootuse ajal ja pärast lapse sündi lapsevanemate vaimset tervist ning toimetulekut? Kuidas toetatakse vastsündinuga perede kohanemist uue olukorraga?
  • Millised tugirühmad kogukonnas tegutsevad? Millised tugirühmad toetaksid kogukonna lastevanemaid?
  • Milline ühistegevus on lastevanematele kättesaadav ja ligipääsetav? Millised beebikoolid, laulu-, mängu-, võimlemis- ja loovusringid tegutsevad ning regulaarsed mänguhommikud toimuvad?
  • Milliseid vanemlikke oskusi toetavaid sekkumisi kogukonnas rakendatakse?
  • Kust saab vanem kiiresti ja tasuta nõu ning abi (nt pereterapeut, paariterapeut, psühholoogiline nõustamine), kui ta tunneb, et ei oska lapse või iseendaga hakkama saada?
  • Kuidas toetatakse vanemate puhkamist ja taastumist (nt kas väikelaste vanematel on võimalik saada hoidjateenust või kas täiskasvanute huviringide juures pakutakse tasuta lapsehoidu)?
  • Kui suured rühmad tegutsevad lastehoiuasutuses või lasteaias? Millised on suhted rühmades? Kui kättesaadavad on tugiteenused lasteaias?
  • Kuidas toetatakse lasteaedade, koolide ja lastevanemate koostööd?
  • Kuidas arendatakse lasteaedades ja koolides eluks vajalikke oskusi, sh sotsiaalseid, emotsionaalseid ja enesejuhtimisoskusi?
  • Millised on laste võimalused eakaaslastega mängida, sõprussuhteid luua ja hoida?
  • Kuidas ennetatakse lasteaedades ja koolides kiusamist ning luuakse turvaline hooliv õhkkond?
  • Kuidas vähendatakse ettearvamatust laste elus ja toetatakse lastevanemaid aimatavate rutiinide kujundamisel ja jõustamisel?
  • Kuidas toetatakse laste ja peredega tegelevate spetsialistide vaimset heaolu ja enesehoidmist (nt õpetajad, tugispetsialistid, lastekaitsetöötajad)? Kuidas arendatakse nende pädevust laste vaimse tervise toetamiseks?

Tervise Arengu Instituudi nooremteadur Karin Streimann kirjutas ajakirjas Sotsiaaltöö mahuka ülevaate laste vaimse tervise olukorrast ja seda mõjutavatest teguritest ning toetusvõimalustest, tuginedes pandeemiaeelsetele ja -aegsetele uuringutele.