Kriisi ületamine aitab saada tugevamaks üheskoos

Viimastel aastatel on tööandjad puutunud kokku ja pidanud toime tulema erisuguste keeruliste olukordade ja kriisidega. Tööandja saab keerulistes olukordades oma inimesi aidata, pakkudes neile abi ja toetust. 

Mida saab tööandja teha?

• Toetage pädevat ja ajakohast teabevahetust ja kolleegide omavahelist suhtlust. Asutuses on kokku lepitud info jagamise kord, et kõik töötajad teaksid, kelle poole raskel ajal pöörduda. Ka siis, kui tundub, et terviklikku infovälja ei ole, on parem anda vähem ja kvaliteetset infot kui üldse mitte. 
• Psühhosotsiaalsed ohud on praeguses maailmas paratamatud, nendega on vaja õppida toime tulema. Julgustage ja toetage töötajate varajast ning ennetavat pöördumist psühholoogilise nõustaja või tööpsühholoogi poole. Igasugune töötajale pakutav nõustamine peab olema konfidentsiaalne ja töötajale turvaline.

• Ühistegevused hea eesmärgi nimel annavad uut hoogu ja motivatsiooni igapäevatöö tegemisel. Pange kolleegidega pead kokku, mida saab teie organisatsioon või ettevõte pakkuda heategevuseks abivajajate suunal. Kampaania „Ukraina toetuseks“ kutsub üles Eesti ettevõtteid Ukrainat toetama. 

• Tööandja saab toetada töötajate vabatahtlikku tegevust, seda võimalusel ka tööajast, kokkulepitud mahus ja regulaarsusega. Vabatahtlike infovärav koondab erisuguseid võimalusi olla kaasatud vabatahtlikuna.
• Igapäevasel liikumisel on stressi maandamisel oluline roll. Leidke meeskonnaga võimalusi, kuidas töötajad saaksid päeva jooksul rohkem väljas liikuda, näiteks teha lühemaid töökäike auto asemel jalgsi, jalgratta või tõukerattaga. Kui seda veel pole tehtud, siis ehk on võimalik soetada ka n-ö tööratas.

Foto: Erlend Štaub

Mida saab teha kolleegina?

Vaimset tasakaalu aitavad hästi hoida kuuluvustunne ja kolleegide toetus ning teadmine, et selles olukorras ei olda üksi. Turvalises keskkonnas julgetakse probleemidest rääkida ning leitakse lahendusi üheskoos.

• Märgake muutust kolleegide käitumises, harjumustes, suhtlemises. Uurige töökaaslaselt, kuidas tal tegelikult läheb. 
• Hoidke meeskonna vaimu ja leidke koos positiivsust! Hommikustel kohvinurga kogunemistel või töökoosolekutel, kas kohapeal või online, jagage lõbusad lugusid, märkamisi ning nippe, mis tõstavad tuju ja hoiavad meeskonna ühtsena.

• Üldiselt suudab psühholoogilist esmaabi pakkuda iga inimene, kellel on piisavalt empaatiat ning siiras soov aidata. Oluline on aga meeles pidada, et abivajaja käe hoidmisel ei jäädaks üksi. Abi osutades peaks kindlasti ka endalt küsima, kas ollakse see kõige õigem inimene tuge pakkuma? Kui selles kindel ei olda, tasub püüda leida keegi, kes on lähedasem või pädevam, ja suunata abivajaja edasi.

• Raskused liidavad ja koos toimetamine loob positiivse õhkkonna. Praegu on hea aeg plaanida ühisüritusi, leida kolleegidega võimalusi osaleda vabatahtlikena organisatsioonides, kes vajavad abi või hoopis võtta osa ja algatada ise mõni toetuskampaania. Kui kollektiivil on soov aidata Eestisse jõudnud sõjapõgenikke, siis MTÜ Eesti Pagulasabi koordineerib abipakkumisi ning hoiab sidet riigiasutustega.

Mida saab teha igaüks ise?

Ehkki senine teadmine organisatsioonipsühholoogia vallas näitab, et töökoha tasandil tehtud muudatused on pikemaajalisemad ja püsivamad, jääb suurem vastutus toimetuleku eest siiski inimese enda kanda. Üldist hakkamasaamist suurendab hea teadlikkus toimuvast olukorrast ja varasem kogemus mugavustsoonist väljas olevate olukordade lahendamisel. Mõelda tasub järgmisele.

• Töö on tähtis, aga pere on väga tähtis – kui on olemas lähedaste toetus, suudetakse ka tööl paremini hakkama saada.
• Senine töörütm ei pruugi enam toimida. Kui see nii on, olge ise tööandjaga avatud, rääkige murest, tehke ettepanekuid, leidke õige aeg töötamiseks ning sobiv aeg pere ja muude kohustuste jaoks. Näiteks kasutage ilusat ilma, et perega väljas jalutada ja sombusemaid päevi või pimedaid õhtuid (arvuti taga) töötamiseks.
• Peaasi.ee pakub märtsis vaimse tervise vitamiinikuuri. Psühholoogid soovitavad üle vaadata oma igapäevaelu olulised aspektid, mis tasakaalus olles inimese head vaimset tervist toetavad: piisav uni, mitmekülgne toitumine, head suhted ja suhtlemine, aktiivne liikumine ning positiivsed tunded. 
• Rõõmustamisoskus on raskel ajal eriti vajalik ja pea igal inimesel on kindlasti midagi, mille eest tasub olla tänulik. Tuletage endale päeva jooksul mitmel korral meelde, mis tekitab rõõmu või tänutunnet ning püüdke tajuda seda head tunnet kogu kehaga.
• Stressirohkel ajal on abi aktiivsest tegutsemisest. Kui võimalik, liikuge kodust tööle jalgsi või rattaga, tuulutades pead, tundes samal ajal rõõmu kevade tuleku märkidest.
• Kui siiski tunnete ise või on teie lähedastel sõjasündmuste kogemus, surm või muu sündmus tekitanud püsiva ärevuse või emotsionaalse trauma, siis emotsionaalset tuge pakub ohvriabi kriisitelefon 116006. Abi saab ka vaimse tervise tugiliinilt 660 4500. 
• Olge ka ise kriisideks valmis ja tutvuge Päästeameti hädaolukorraks valmisoleku juhistega.

Katrin Kärner-Rebane
Külli Luuk
Tervise Arengu Instituudi vanemspetsialistid

Kasulikud lingid:

• Kas tööandja peab sekkuma, kui töökollektiivis halvustatakse teist rahvust? – Võrdsete võimaluste volinik
• Kuidas äreval ajal vaimset vastupanuvõimet tugevdada? – Peaasi.ee
• Ohvriabi ja ennetusteenused | Sotsiaalkindlustusamet
• Paku abi! | Eesti Pagulasabi
• Ukraina toetuseks: kutsume üles ettevõtteid liituma toetuskampaaniaga – Tööandjate Keskliit (employers.ee)
• Ukraina toetuseks
• PPA infotelefon 1247 seoses Ukraina kriisiga 
• Eluliin: eesti keeles 655 8088, vene keeles 655 5688 (iga päev kell 19.00–07.00)
• Julgeolekuolukord Euroopas: KKK | Kriis
• Nõuandeid valeinfos orienteerumiseks – Planeet Maa – Ypsilon
• Infosõjas osalemise ABC (Maria Murumaa-Mengel, Tuuli Velling, Piret Rospu, Diana Poudel, Simmo Saar ja Pille Runnel)