Kroonilised haigused ja töötamine

2021. aastal avaldatud üle-euroopalise terviseuuringu Eesti tulemuste andmeil tunnistab 65% meie täiskasvanud elanikkonnast enda puhul mõnd kroonilist haigust või pikaajalist terviseprobleemi. Vähemalt üht tervisest tingitud piirangut igapäevategevuste elluviimisel on täheldanud 9% naistest ja 15% meestest.

Enim vaevab inimesi seljavalu või siis kõrge vererõhk (mõlema puhul naistest iga neljas ja meestest iga viies). Pikaajaliste terviseprobleemide nimekirjas järgnevad eelnimetatutele allergia ja kaelavalud (enam kui 10% rahvastikust), samuti ärevus või depressioon, mida tajusid 11% naistest ja 7% meestest.

Foto: Canva.com

2021. aastal avaldatud Tartu Ülikooli teadlaste uuring (Eesti Haigekassa andmete põhjal) näitab, et nii krooniliste haiguste kui ka hulgihaigestumuse levimus on Eestis suhteliselt suur. Ka selles uuringus tõdetakse, et kõige sagedasem on siinmail kõrgvererõhktõbi. Uuringus määratleti hulgihaigestumust kui vähemalt kahe kroonilise haiguse esinemist. Hulgihaigestumisega kaasnevad halvem elukvaliteet, psühholoogiline stress, pikemad haiglaravi perioodid, rohkem operatsioonijärgseid tüsistusi, suuremad raviarved ja ka suremus.

Enamik krooniliste haiguste all kannatanutest kuulub vanematesse earühmadesse. Eesti inimesed elavad keskmiselt 57,5 aastat tervena, enne kui igapäevasele elule hakkavad piiranguid seadma mingid tervisemured. Kui 25–34-aastaste vanuserühmas esineb piirangu tunnetamist vaid kolmel protsendil inimestest, siis 75-aastaste ja vanemate seas tajub terviseseisundist tingitud raskusi igapäevategevuste sooritamisel koguni 44%.

Mida saab teha tööandja?

Sobiva töökeskkonna kujundamine

• Järgige töökeskkonna ja töökohtade kujundamisel häid ergonoomilisi põhimõtteid, mis arvestaksid inimeste erinevate vajadustega ja kohandage sobivamaks nii tööruumide kui -vahendite paigutust. Nutikas ja hästi läbi mõeldud ruumide ja töökohtade planeering vähendab liigseid liigutusi ja seeläbi luu- ja lihaskonna vaevusi. Kui teil on vähenenud töövõimega töötajaid, võite kaaluda nt uksepakkude eemaldamist, täiendavate kaldteede rajamist vms.
• Võimaldage ja toetage füüsilist aktiivsust töökohal. Planeerige ruumidesse või territooriumile harjutuste tegemise, spordivahendite kasutamise võimalusi, võimaldage treeninguid, nt lõunapausil või enne/peale tööd.
• Pakkuge tasuta kasutamiseks töötamiseks vajalikke tehnilisi abivahendeid, nt liikumis-, nägemis- või kuulmispuudega töötajale.

Toetav psühhosotsiaalne keskkond ja töökorraldus

• Võimaldage paindlikku töötamise aega (libisev graafik; erineva intensiivsusega tööperioodide kasutamine; kaugtöö).
• Teavitage töötajaid töökorralduse kujundamise võimalustest pidevalt.
• Võimestage kroonilise haigusega töötajate toimetulekut, pakkudes eneseabi oskuste arendamiseks vajalikke täiendkoolitusi, teabematerjale vms.
• Pakkuge haigestunud töötajale nõustamise ja tugiteenuste võimalusi.

Toetage töötajat tööle naasmisel

• Pakkuge viga saanud või haigestunud töötajale võimalust konsultatsiooniks juba enne haiguspuhkuselt naasmist ning lisatoe võimalust töö taasalustamisel. Arutlege töötaja koduse olukorra ning tööd mõjutada võivate tegurite üle, et kaaluda kaugtööosakaalu võimalusi vms.
• Võimaldage tööle naasmist võimalikult ruttu pärast haiguspuhkust.
• Keskenduge tööle naasmise tegevustes vastavalt töökoha olemusele: tehke õigustatud kohandused.
• Vajadusel tehke ka teistel töökohtadel vajalikud kohandused, et ennetada edasisi võimalikke kahjustusi.

Vajadusel saate kasutada kuuest sammust koosnevat näidistegevuskava:

I: Tehke kindlaks töötajad, kes abi vajavad.

II: Võtke nende inimestega ühendust.

III: Korraldage esmased kohtumised.

IV: Vaadake juhtumid üle.

V: Töötage välja toetavad tööle naasmise programmid.

VI: Jälgige plaanide ellurakendamist tähelepanelikult.

Mida saab igaüks ise enda jaoks teha?

Tervise säilitamiseks ja kauem ilma krooniliste haigusteta elamiseks on inimesel endal võimalik väga palju ära teha. Suur osa kroonilistest haigustest, nagu südame-veresoonkonnahaigused või luu- ja lihaskonda mõjutavad haigused kujunevad välja pikema aja jooksul ebapiisava liikumise ja vale toitumise tagajärjel.

Igapäevane ja mitmekesisem liikumine ning tasakaalustatud toitumine aitavad langetada kehakaalu. Vähemalt 30 minutit igapäevast mõõduka koormusega liikumist on jõukohane enamikule inimestest ja sellega alustamiseks pole kunagi liiga hilja. Liikumine leevendab lihaspingeid, ennetab liigesehaigusi ja hoiab kehakaalu kontrolli all.

Samuti on tähtis piisav vedeliku tarbimine. 2-3 klaasi joogivett päevas aitab tõhusalt kaasa paremale enesetundele, säästab liigeseid, toetab tegutsemise ja töövõimet.

Külli Luuk, Tervise Arengu Instituudi vanemspetsialist

Allikad:

Terviseuuring: 65 protsendil täiskasvanutest on krooniline haigus või pikaajaline terviseprobleem | Tervise Arengu Instituut

Kolmandikul eesti inimestest on vähemalt kaks kroonilist haigust |  Novaator.err.ee

Tervena elada jäänud aastad | Statistikaamet

Promoting healthy work for workers with chronic illness: A guide to good practice | European Network for Workplace Health Promotion (ENWHP)