Noorte vaimse tervise olukorrast, vaimset tervist mõjutavatest teguritest ja toetusvõimalustest pandeemia ajal

Eesti õppuritest tundis end kaugõppe ajal paremini kui tavakoolis ligikaudu iga kolmas ja kehvemini kui tavakoolis samuti iga kolmas 11–16-aastastest õppuritest. Kõige halvemini tundsid end just varajases murdeeas (11–13) lapsed. Heaolu muutus olenes elukorraldusest (nt kodune rutiin ja lähisuhete kvaliteet, õppetöö stressirohkus, sõprussuhete kvaliteet ja kvantiteet, liikumisvõimalused) ja ka noore huvist pidada piirangutest kinni (sh füüsiline ja sotsiaalne eraldatus). Mõned noored tundsid, et kodus oli rahulikum õppida kui koolis; teised jälle tõid välja, et kaugõpe oli nende jaoks raske, õpetajad polnud mõistvad ja piirangud ajasid vihale. Mõni noor oli väga üksildane, teine aga ei hoolinud piirangutest eriti.

Murdeiga toob kaasa väljakutseid. Soov olla täiskasvanu ja saavutada suurem iseseisvus tekitab soodsa pinnase läbimõtlemata otsusteks ja riskide võtmiseks. Seetõttu võib ka käitumine muutuda ohtlikumaks ja hakatakse uimasteid proovima. Ka isolatsiooniperioodidel oli piirangutest hoolimata mõnes riigis näha noorte suurt uimastitarvitamist (peamiselt kanep ja alkohol), peaaegu pooled noored tarvitasid uimasteid üksi olles.

Murdeealistele on pandeemiaga toimetulek olnud katsumus, sest nad on eriti tundlikus arenguetapis ja nende psühholoogilised ning sotsiaalsed võimed, et kohaneda keeruliste olukordadega ning tulla toime oma tunnete ja käitumisega, pole veel välja arenenud.

Noorte üksildustunne on pandeemia ajal suurenenud. Eestis tunneb iga kümnes murdeealine end koolis sageli üksildasena. Õpilaste hinnangud kooliskäimise meeldivusele on madalad: vaid kümnendikule Eesti kooliõpilastest meeldib väga koolis käia. Õpilased tajuvad vähe kaasõpilaste ja õpetajate hoolimist ning tuge: iga kolmas (38%) 12-aastane on täiesti nõus, et mure korral õpetaja aitaks teda, iga neljas (24%) nõustub, et õpetaja hoolib temast ja iga viies (21%) nõustub, et mure korral teised lapsed aitaksid. Koolidele on murdeealiste vaimse tervise toetamisel ja hoolivate suhete kujundamisel abiks sekkumised, nt programm Hooliv Klass, tugiõpilasliikumine TORE, Vaikuseminutite noortekursus OMA ja KiVa programmi raames klassijuhatajate korraldatud KiVa-tunnid.

Vähese koolimeeldivuse üks põhjus võib olla koolistress ja pingeline õppetöö. Seda peab pingeliseks 11-­aastastest iga kolmas, 15-aastastest juba pooled. Koolistressi kogevad õpilased kalduvad sagedamini riskikäitumisele ja kogevad enam masendust, kurbust ning depressioonisümptomeid. Tuginedes uurimusele, mis korraldati 6.–12. klassi õpilaste seas, on veerandil neist kooliga seotud läbipõlemise tase kõrge või väga kõrge, mis selgelt viitab muudatuste vajadusele Eesti hariduspoliitikas.

Kehva vaimse tervise kõige äärmuslikum väljendus on suitsiidikäitumine, mis hõlmab nii suitsiidimõtteid, -katseid kui ka suitsiidi. Aja jooksul on Eesti noorte seas suitsiidimõtete levimus suurenenud: 13–15-aastastest tüdrukutest 26% ja poistest 13% on mõelnud tõsiselt enesetapule. Aastail 2016–2018 ei kaotanud ükski 10–14-aastane elu suitsiidi tõttu, kuid 2019. aastal kaotas suitsiidi tõttu elu 10-aastane laps. Aastal 2020 kaotas elu kolm 12–14-aastast. Samal aastal tegi suitsiidi seitse 15–17-aastast last, mis on viimase viie aasta suurim arv kõnealuses vanuserühmas. Murdeealiste vaimse tervise probleemide suurenemist on märganud ka koolide tugispetsialistid, kes toovad välja, et suunavad aina rohkem lapsi koolist välja spetsialistide juurde ja paljud lapsed tulevad toime nõustamise ning ravimite toel.

Murdeealiste laste vanematel aga on Eestis praegu vähe võimalusi abi ja tuge leida, ka koolides kaasatakse vanemaid tegevusse pigem nooremates vanuseastmetes. Teismelisi saab toetada nii kodus, koolis kui ka noorsootöös omavahel kogemusi jagades ja normaliseerides, et suurendada usku: keegi pole üksi ja paljudel eakaaslastel on samuti raske. Leitud on, et murdeealised soovivad osaleda enda ja eakaaslaste vaimse tervise toetamises, nende kaasamine koolikeskkonna kujundamisse ning pere, kooli ja kogukonna otsustusprotsessi võib toetada nii nende endi kui ka eakaaslaste vaimset heaolu.

Hoolivate ja soojade suhete kujundamisele koolis on vaja keskenduda ka hilisemas eas. Toetav koolikeskkond ja piisavad suhtlemisvõimalused aitavad ennetada vaimse tervise probleeme ning toetavad haridustee jätkamist, sh kutseõppeasutuses ja ülikoolis. Eestis on üliõpilaste vaimse tervise uurimisel leitud, et probleemidele viidata võivaid emotsionaalseid seisundeid esineb kõige sagedamini bakalaureuseõppes ning nooremate õppijate, erivajaduse või pikaajalise terviseprobleemiga tudengite ja madalamates sissetulekugruppides olevate üliõpilaste seas

Kuidas lapsi ja noori toetada? Kõigil lapsi ja peresid ümbritsevatel täiskasvanutel on võimalik toetada laste ning perede heaolu. Peamised võimalused, millele keskenduda: tugevdada suhteid; toetada üksteist; luua kuuluvus- ja turvalisusetunnet; tekitada rutiine, tavasid ja kokkuleppeid; arendada vaimset tervist toetavaid oskusi jpm.

Põhjalikku ülevaadet sellest, kuidas mõjutas pandeemia noorte vaimset tervist ja kuidas saaks noori toetada, saab lugeda Tervise Arengu Instituudi teadur Karin Streimanni artiklist ajakirjas Sotsiaaltöö.