Uimastitarvitamise märkamine ja probleemiga tegelemine töökohal

Tänapäeval otsivad inimesed aina enam võimalusi, et tulla toime töö ja eraelu pingetega. Üheks selliseks viisiks on ka uimastite tarvitamine.

Uimastite alla kuuluvad:

• alkohol ja tubakas ehk seaduslikud uimastid;
• narkootikumid ja psühhotroopsed ained ehk ebaseaduslikud uimastid, sh ravimid, kui neid tarvitatakse arsti ettekirjutuseta.

Uuringute alusel on hinnanguliselt 5–20% töötavast elanikkonnast kas alkoholist sõltuvuses või ohustab neid sõltuvus. 2021. a Eestis korraldatud narkootikumide tarvitamise veebiküsitlusele vastanuist tunnistas 15%, et tarvitab narkootikume ka töökohal (võrdluseks: Euroopa keskmine on 12%). Viimastel aastatel on piir töö- ja puhkeaja vahel sageli hägustunud seoses kodus töötamise võimalusega, mistõttu on üha keerulisem teha vahet, kas ja kui palju uimasteid tarvitatakse tööajal. Kõige sagedamaks tarvitamise kohaks oli märgitud kodu (87%, n=1143). Uuringule vastanuist 59% moodustasid mehed, keskmine vanus oli 26 eluaastat ning 80% vastanuist elas linnas.

Veebiküsitlusele vastanuist 97% oli tarvitanud elu jooksul kanepit, nendest üle poolte (59%) oli viimase 12 kuu jooksul tarvitanud ka teisi narkootikume. Millised tunnused võivad viidata uimastite tarvitamisele töökohal, saab lugeda terviseinfo.ee lehel avaldatud artiklist. Üha enam populaarsust koguvad uimastid, mida tarvitaja tajub sooritusvõimet parandavana. Näiteks väikeses koguses hallutsinogeeni LSD-d võidakse tajuda kui loomingulisuse ergutajat. Mitmeid aktiivsus- ja tähelepanuhäire ning teiste häirete korral kasutatavaid ravimeid tajutakse sageli ekslikult keskendumisvõimet ja kognitiivset võimekust parandavana ning tarvitatakse arsti ettekirjutuseta või arsti soovitusi eirates. Valel eesmärgil ja koguses tarvitatuna võivad need ravimid mõjuda hoopis töötulemusi kahjustavalt.

Uimastite tarvitamine võib kahjustada tervist ja ei ole kunagi täiesti ohutu, kuid töökohal võib see kujutada endast veelgi suuremat kahju. Sellisteks töövaldkondadeks on nt transport, ehitus, energeetika ja infotehnoloogia.

Kuidas tegutseda töökohal olukorras, kus on ühekorraga nii seadusest tulenevad kohustused aga ka eetilisus ning soov aidata töötajat, kes on ehk sattunud raskustesse tööl või isiklikus elus ning üritab eluga toimetulekuks otsida abi uimastitest? Uimastite tarvitamisel on alati mingi põhjus ja sellele jälile saades aitame nii inimest, asutust kui ka ühiskonda laiemalt. Olgugi, et seadustel, reeglitel ja normidel on oma roll, ei tasu unustada, et inimlik märkamine, kuulamine ja abistamine individuaalsel tasandil aitavad jõuda inimesele jõukohase eesmärgini uimastite tarvitamise vähendamise või sellest loobumise teekonnal kõige paremini.

Ennetamise ja probleemi avastamise võimalused töökohal

Töökoht on väga hea paik, kus parandada inimeste teadlikkust uimastite mõjust, leida üles abivajajad ning pakkuda neile tuge, kaasates vajaduse korral nende pereliikmeid või suunates spetsialisti juurde. Euroopa 33 riigis EU-OSHA eestvedamisel ellu viidud uuringus selgus, et Eestis on töötajate teadlikkust parandav teave uimastite tarvitamise ja selle ennetamise kohta töökohtadel kättesaadav vaid 20,9% vastanute arvates ning selle tulemusega paigutusime Euroopa riikide vahelises võrdluses viimasele kohale.

Uimastipoliitika kujundamine organisatsioonis on võimalus uimastite tarvitamise tagajärjel tekkinud tervise ja sotsiaalsete kahjude vähendamiseks. Selle tuleb:

• identifitseerida uimastiprobleem, millega hakatakse tegelema;
• valida välja potentsiaalselt tõhusad tegevused;
• viia tegevused ellu, jälgida ja hinnata nende mõju.

Töökoha uimastipoliitika fookuses võiksid olla eelkõige tegevused ja normid, mille abil töökohal uimastite tarvitamist ennetatakse. Lepitakse kokku, kuidas käitutakse uimastitarvitamise kahtluse korral. Poliitika kujundamisse on soovitatav kaasata võimalikult palju töötajaid. Uimastite tarvitamisega seotud probleeme töökohal tuleks käsitleda sarnaselt kõigi teiste tervisega seotud probleemidega.

Ennetamine info jagamise ja koolitusprogrammide kaudu. Juhtide ja töötajate teadlikkuse parandamine uimastite mõjust, vältides sealjuures nende atraktiivsuse suurendamist või hirmutamist, on kindlasti üks olulisemaid samme, mida tööandja saab teha.

Töötajate testimine ja selle tõhusus töökohtadel on küsitav, sest sellega on seotud nii eetilisi, korralduslikke ja ka seadusest tulenevaid takistusi. Piir seaduslike ja ebaseaduslike uimastite vahel on väga hägune. Sama ainet võib inimene tarvitada täiesti seaduslikult ravimina arsti näidustusel, aga ka mitte (nt mitmed opioidid), mistõttu tööandja reageerimine positiivse testi korral peab olema läbi mõeldud ja põhjendatud. Testimist ei saa siiski välistada töökohtadel, kus selleks on olemas seaduslik alus.

Probleemide tuvastamine individuaalsel tasandil. Uimastite tarvitamine töökohal võib tulla ilmsiks näiteks mõne tööülesande ebaõnnestumise tõttu tõstatunud kõnelusel tööandjaga. Sel juhul saab tööandja valida sekkumisviiside hulgast sobivaima.

• Nõustamine töökohal või väljaspool töökohta spetsialisti juures. Eesmärk on pakkuda töötajale võimalusi, mis teda toetavad ning vältida väärtusliku töötaja töölt vabastamist probleemide ilmsiks tulekul. Töötajaga teemat arutades tuleb võtta arvesse kõiki konfidentsiaalsuse nõudeid, nii nagu seda tehakse alati terviseandmeid käsitledes. 
• Töökoha säilitamine töötaja eemalolekut nõudva ravi perioodil võib mängida töötaja tervenemisel võtmerolli, sest tagab inimesele stabiilsuse ja tunde, et teda oodatakse ja ta on vajalik.

Probleemide väljaselgitamine organisatsiooni tasandil. Koostöös kollektiiviga tuleks läbi mõelda ja kirja panna:

• millised asutusesisesed asjaolud võivad viidata probleemidele uimastitarvitamisega;
• kuidas nendele üheskoos reageerida. Meeles tuleb pidada, et kehtestatud reeglid kehtivad nii juhtkonnale kui ka töötajatele võrdselt;
• milline on koosviibimiste kultuur kolleegide ja klientidega. Soosides tegevusi, kus ei tarvitata alkoholi ega teisi uimasteid, on hea algus, et muuta koosviibimised tervislikeks ning näidata sellega head eeskuju.

Sekkumised uimastite tarvitamise puhul. Sekkumised võivad tähendada nõustamisi ja ravile suunamist. Vajaduse ja võimaluse korral rahastab neid tööandja. Millist abi on asutusel võimalik töötajale osutada, oleneb loomulikult iga asutuse suurusest ja võimalustest ning kohalikul tasandil kättesaadavatest teenustest. Vähim, mida tööandja saab teha, on hoida ennast kursis olemasolevate sekkumisvõimalustega ning jagada nende kohta teavet. Lisainfot ja abi leiab veebilehtedelt: wwww.narko.ee; www.alkoinfo.ee; www.tubakainfo.ee

Kindlasti saab tööandja olla heaks eeskujuks, kui värbab tööle endisi uimastitarvitajaid, aidates nii võidelda levinud stigmaga, mis kahjuks sageli uimastite tarvitamise kogemusega inimesi saadab ning võib saada takistuseks tööle asumisel.

Vaata ka TAI Youtube'i kanalist 31. mail toimunud seminari „Mida ütlevad meile andmed narkootikumide leviku kohta Eestis?“

Marin Vaher, Katri Abel-Ollo, Aljona Kurbatova

Allikad:

Workplaces and drugs: health and social responses. European Monitoring Centre for Drugs and Drug Addiction

EMCCDA Euroopa narkootikumide tarvitamise veebiküsitlus.

European Web Survey on Drugs 2021: top level findings, 21 EU countries and Switzerland

Lisalugemist:

Trükised narkomaania teemal

Eesti täiskasvanud rahvastiku tervisekäitumise uuring (TKU) 2022

Siit saad abi - Narko.ee