Isikukeskse erihoolekande mudeli rakendamisest Kohila valla näitel

Isikukeskse erihoolekande teenusmudeli projekt annab omavalitsusele võimaluse olla millegi uue loomise juures, selles kaasa teha ja kaasa rääkida. Toetus kujundatakse iga kliendi eripäradest ja vajadustest lähtudes, kaasata saab väga laia kliendirühma. Projekt pakub häid võimalusi ja motiveerib arendama teenuseid ning leidma uusi võimalusi kogukonnas.

Kohila liitus isikukeskse erihoolekande teenusmudeli (ISTE) projektiga esimeses taotlusvoorus 2019. aasta sügisel. Esimese kliendi hindamine toimus novembris 2019 ja esimesi teenusekomponente hakati pakkuma klientidele 2020. aasta jaanuaris.

Projektiga liitumiseks oli mitu põhjust. Esiteks pakub projekt omavalitsusele võimaluse olla millegi uue loomise juures, selles reaalselt kaasa teha ning kaasa rääkida. Samuti oli oluline, et teenusemudel tundus pakkuvat just seda, mida tööpraktika on aina rohkem näidanud: toetus kujundatakse iga kliendi eripäradest ja vajadustest lähtudes, mitte ei sobitata klienti olemasoleva ja kindlalt piiritletud teenusega.

Teiseks jäi projekti kirjeldusest silma, et kaasata on võimalik väga laia klientide gruppi. Igapäevane töö omavalitsuses näitab, et psüühikahäiretega inimeste hulgas on üsna palju neid, kes justkui ei ole senini sobinud riigi või omavalituse ühegi teenusega, kuid kes vajavad igapäevase eluga toimetulekuks regulaarselt kõrvalabi ja tuge. Näiteks pikaajalise depressiooni või ärevushäiretega inimesed, keda siiani võib-olla polegi väga sotsiaaltöö klientideks peetud, kuid kellele oleks just väga oluline saada toetust ja tuge kodupiirkonnas sellisel kujul ning vormis, mida on sel hetkel kõige rohkem vaja.

Kohila asub Tallinna lähedal ja pealinn on sageli olnud lähim koht, kus saab erinevaid teenuseid, näiteks teraapiat. Ärevushäirega inimesele võib aga rongisõit Tallinna osutuda ületamatuks takistuseks, kuid koduvalla tervisekeskusesse kohtuma minek terapeudi või tegevusjuhendajaga on turvaline ja jõukohane.

Projekt on sotsiaaltöötajale toeks

Klienditöö on suurel määral sama nagu tavapärane igapäevane tegevus. ISTE-projektiga liitujad on nagunii sotsiaaltöötaja kliendid, kelle abivajadust on vaja hinnata ja talle sobivad teenused leida. Pigem on ISTE-projekt seda lihtsustanud, sest on selge ja mugav hindamisvahend, samuti on konkreetse tegevuskava koostamine ning komponentide planeerimine juba baastoetuse osutaja ülesanne. Lisaks on ISTE baastoetuse osutaja kohapeal ning temaga on lihtne ja mugav suhelda. Seega on ISTE-projekt sotsiaaltöötajale igapäevatöös pigem igati toeks.

Suur tugi peredele

Kogemuse põhjal on projekt olnud suureks toeks ka peredele, kust lapsed on eraldatud ja viibivad asendushooldusteenusel. Projektiga on aja jooksul liitunud kliente, kelle hooldusõigust on piiratud veidi varem või ISTE-ga liitumise alguses. Sellistel juhtudel on arusaadavalt palju emotsioone ega soovita omavalitsusega suhelda või koostööd teha. Paaril kliendil on just ISTE baastoetuse osutaja olnud turvaline ja neutraalne osaline, kes on toetanud laste eraldamisega toimetulekut ja oma emotsioonide väljendamist.

ISTE kaudu ei aita ükski spetsialist hooldusõigust tagasi saada, KOV lastekaitse vastu „võidelda“ vms, kuid vanemal on võimalik saada tuge iseenda ja oma tunnetega ning oma psüühikahäirega paremal toimetulekul. Näiteks on mõnel kliendil suur hirm selle ees, kui keegi peaks uurima, kus tema lapsed on või mis juhtus, et lapsed enam kodus ei ole. ISTE teenuskomponentide kaudu saab selliseid küsimusi arutada, lahendusi otsida ja inimest toetada. Nii on vanemad hakanud ka omavalitsusega uuesti suhtlema.

ISTE-projektis osalemine on olnud kasulik nii kohaliku omavalitsuse ja kogukonna arengu kui ka klientide vaates. Projekt on toonud kogukonda uusi spetsialiste, tekitanud uue koostöövõrgustiku, mingis mõttes toonud veelgi rohkem nähtavale ja aidanud lahti mõtestada psüühikahäiretega inimeste vajadusi. Kindlasti mõistetakse paremini klientide vajadusi, abi saab kiiremini ja kohapeal ning just sellisena, nagu sel hetkel vaja. ISTE põhiidee on meie jaoks liikuda koos kliendiga tema tempos, tema suutlikkust arvestades ja tunnustada iga edusammu tema eesmärkide suunas.

Kogu artiklit koos projekti edulooga saab lugeda ajakirjast Sotsiaaltöö.

Artikli autor on Triin Voodla, Kohila vallavalitsuse sotsiaaltöö spetsialist.