Avalik sektor saab olla ligipääsetavuse tagamisel eeskujuks

Eestis on umbes 10%-le rahvastikust määratud puue, mis aga ei tähenda, et ligipääsetavusest oleks kasu vaid puuetega inimestele. Ligipääsetavus on kaasavate keskkondade loomise vahend, mida saavad kasutada nii kehalise või meelelise funktsiooni piirangu või kõrvalekaldega inimesed kui ka kõik teised, kel võib seal toimetamine olla muul põhjusel keeruline, näiteks esmakordne külastaja, võõrkeelne turist või vähese keeleoskusega inimene.

Ligipääsetavusest on kasu ka eakatele ja lastele, aga neilegi, kel mingil põhjusel on tähelepanu hajunud, otsitakse midagi või vajatakse abi. Näiteks aitavad asutuse läbimõeldud viidad ja piktogrammid orienteerumisel, ise avanev ja kõrge lävepakuta uks sisenemisel, kirjeldustõlge, kui inimene ei näe, kirjutustõlge seal, kus ei kuule. Lisaks on muid pisidetaile, mis aitavad ligipääsetavust parandada.

Põhimõtteliselt tähendab ligipääsetavus, et erinevate vahenditega aidatakse kõrvaldada või vähendada igapäevaelu takistusi. Ligipääsetavad lahendused on abiks paljudele, kuid puuetega inimestele on need hädavajalikud. Miks? Sest ligipääsetavus võtab arvesse inimese lisavajadust ja muudab keskkonna, toote või teenuse tarbitavaks kasutaja võimetest olenemata. Ligipääsetavus aitabki kujundada olukorra, kus puudega inimesel on võimalik ühiskonnaelus osaleda nii abivahenditega kui ka ilma, universaalse disaini põhimõtetel üles ehitatud keskkonnalahenduste või ka suhtumise muutuse abil.

Ligipääsetavusele tuleb mõelda kohe

Ligipääsetav lahendus ei ole oluliselt kulukam, eriti juhul, kui ligipääsetavus mõeldakse läbi kohe alguses, veebilehe loomisel juba projekti algstaadiumis, füüsilise keskkonna kujundamisel eelprojekti ajal või enne eskiisi esitamist. Hilisemad muudatused ei suuda pakkuda lahendusi nii, nagu kohe loodud ligipääsetav lahendus. Ligipääsetavaid lahendusi on ühtlasi vaja selleks, et väheneks riigi kulu ligipääsmatute lahenduste kompenseerimisel. Näiteks peab ligipääsmatut veebipoodi või pakiautomaati kompenseerima nii, et inimest abistab nende kasutamisel sotsiaaltöötaja.

Lahendused sünnivad koostöös

Ligipääsetavuse rakkerühma moodustamine Riigikantselei juurde tulenes valitsuse tegevusprogrammist. Kaheaastase töö tulemusena selgitati välja peamised ligipääsetavuse mured Eestis. Rakkerühma lõpparuanne piiritleb selgelt probleemid ja annab täpsed soovitused, kuidas parandada ligipääsetavust valdkondadeüleselt. Nüüd tuleb rakkerühma tehtu ühiskonnas ellu viia. Siin on endiselt palju ära teha toodete ja teenuste väljatöötajatel, avaliku linnaruumi planeerijatel, arhitektidel, disaineritel, kuraatoritel, samuti paljudel teistel, kes teevad midagi, mis on suunatud konkreetselt inimestele ja tehtud nende jaoks.

Avalik sektor on eeskujuks

Ligipääsetavuse peale peab mõtlema iga asutuse juhtkond või selle eest vastutav töötaja, et tagada see nii külastajatele kui ka oma töötajatele. Koostöös loodud ja erinevaid vajadusi arvestav keskkond on just see, mille poole püüelda. Avaliku sektori teenuste kohta on juba tuua väga häid näiteid, nagu 2021. aastal avatud sotsiaalkindlustusameti Tartu esindus.

Toodete ja teenuste ligipääsetavuse seadus jõustus tänavu 28. juunil, kuid näiteks veebikeskkondade ligipääsetavus on avalikus sektoris kohustuslik juba aastast 2018. Uus seadus aitab kaasa, et tooted ja teenused ning teave nende kohta oleksid kõigile ligipääsetavad, toetades ja lihtsustades inimeste iseseisvat toimetulekut. Seadusega reguleeritakse peamiselt siiski tehnilisi detaile, nagu arvutite riistvara- ja operatsioonisüsteemide, makseterminalide, iseteenindusterminalide jm ligipääsetavust, aga ka näiteks hädaabiühenduse teenusele paremat ligipääsu.

Avaliku sektori veebilehed peavad vastama WCAG 2.0 juurdepääsetavuse suunistele, mis põhinevad Euroopa Liidu direktiivil (EL 2016/2102). See aitab tagada veebilehtede ja mobiilirakenduste kasutajasõbralikkuse, et need oleksid arusaadavad ja neid oleks lihtne kasutada. Heast ligipääsetavast veebilehest saab osa mitme meele kaudu. E-keskkondade levinumad vead on ebaloogiline ülesehitus, tekstilise alternatiivi puudumine linkidel, piltidele, logodele kirjelduse või nime lisamata jätmine, probleemid kontrastsusega jne. Kuid pelgalt seadused ei taga ligipääsetavust. Oluline on kaasata, standardid välja töötada ja ka kasutajakogemus ning kasutaja teekond läbi mõelda, võttes arvesse väga erinevaid ja teinekord isegi vastuolulisi vajadusi.

Suured muutused algavad pisikestest asjadest

Avaliku või erateenuse osutaja ja meelelahutusvaldkonnas tegutseja võiks mõelda, et kõik inimesed soovivad käia mänguväljakul, rannas, jõusaalis ja saada teatri- või kinoelamusi.

Kuulmispuudega inimestele mõeldud silmusvõimendus on kasutusel vaid üksikutes kohtades Tallinnas, kuigi seda oleks vaja asutuste infolettides, üritustel saalides või siis, kui keskkonna müra on suur, heliallikas kaugel või on ruumis kaja. Tallinna ligipääsetavuse infosüsteem annab ülevaate puuetega inimeste erivajadust arvestavatest kohtadest pealinnas. Tänapäeval juhtub sedagi, et inimene ei saa oma kodust mingil põhjusel välja, näiteks puudub kortermajal lift. Hoonetele ligipääsuvõimalusi lisada on oluliselt kulukam, kui kohe ligipääsetavusele mõelda.

Ka ürituste, projektide, eskiiside juures tuleb välja tuua konkreetsed lahendused, kuidas on tagatud ligipääsetavus. Ligipääsetavate kultuurielamuste pakkumisel paistavad juba silma muuseumid, kes teevad koostööd puuetega inimeste organisatsioonidega. Tihti võib olla keeruline muuta näituse või ekspositsiooni sisu, kuid paranda saab ka väikeseid, ent olulisi asju.

Artikli autor on Mari Puuram, Eesti Puuetega Inimeste Koja nõunik

Artikli täisversiooni saab lugeda ajakirjast Sotsiaaltöö.