Tervisenõukoguga väljakutsetele vastu

Oleme Eestis jõudnud ühiskondlikus arengus tasemele, kus pöörame üha enam tähelepanu oma vaimsele ja sotsiaalsele heaolule. On võimatu mööda vaadata vaimse tervise probleemidest ja teistest murekohtadest, kui teame, et need mõjutavad igapäevaseid tegevusi ning põhjustavad takistusi ka  õppetöös.

Koolides on nii praegu kui ka tulevikus palju väljakutseid, mis on põhjustatud ühiskonnas levivatest trendidest, olgu selleks hiljuti tormina saabunud veipimise laine, ohtlikud mängud sotsiaalmeedias või ikka veel murettekitav liigne suhkru tarbimine. Paljud põhimõtted ning lähtekohad probleemide ennetamiseks ning õpilaste toetamiseks on sarnased. Arusaam, et hea tervis ja koolirõõm aitavad saavutada paremaid õpitulemusi ning tagavad parema hakkama saamise elus, ajendas Kiviõli I Keskkooli kooliperet tervise- ja heaolu teemade üle mõtlema ning lahendusi leidma – kuidas luua keskkonda, kus on toetatud nii sotsiaalne, vaimne kui füüsiline heaolu.

Nagu haridusasutustes ikka, oleme tervise teemadega tegelenud alati ning seda  valdavalt läbi ainetundide. Mõned olulised küsimused, murekohad ja  ühiskonnas aktuaalsed teemad oleme tõstnud fookusesse ja korraldanud eraldi sündmuseid kas koolikiusamise vähendamiseks, tervisliku toitumise propageerimiseks või liikumise edendamiseks. Parasjagu tähelepanu keskmes olevaid teemasid käsitletakse  teinekord justkui hoogtöö korras ning seetõttu on nende tegevuste mõju hoiakute ja käitumise muutmise osas raske mõõta.

Oleme jõudnud taipamisele, et tähtis on hästi läbimõeldud plaan, mis aitab mitmekülgselt ja kaasavalt arendada pädevusi,  kujundada hoiakuid ja  oskuseid  ning niimoodi astuda vastu väljakutsetele, mis on meie igapäevaelu osaks. Ja kõige selle juures on oluline määrata ka mõõdikud, mis aitavad märgata muutuseid, teha analüüse ning tegeleda teemaga teaduspõhiselt.

Taipamine ja suur plaan sündis tänu sellele, et osalesime  Politsei- ja Piirivalveameti ning Ida-Virumaa Omavalitsuste Liidu projektis “Ohuteadlik kool”. Koolitusel mõtestasime tervise ja heaolu teemasid, arutasime riskikäitumise teemadel ning lahkasime, millised ennetustöövormid toimivad, millised mitte. Koolitusel toodi välja, et ühekordsed loengud ja kogemuslood, mida on kutsutud ka šokiloenguteks, võivad soovitud kasu asemel teha kahju, ning üldiselt peaks ennetustegevus olema pikaajaline, järjepidev ning hõlmama koolis kehtivaid kokkuleppeid ning positiivset koolikeskkonda.

Õpilaste hoiakute ja harjumuste kujundamine on pikk protsess, ei piisa vaid teadmiste jagamisest, oluline on järjepidav oskuste õppimine ja harjutamine, situatsioonide analüüsimine. Koolituspäeva lõpus kokkuvõtteid tehes mõistsime, et muutuste loomiseks vajame hetkeolukorra kaardistust, motiveeritud meeskonda ja head tegevusplaani.

Sai moodustatud esialgne kooli tervisenõukogu, kuhu kuulusid õppearendusjuht, inimeseõpetuse õpetaja, huvijuht, sotsiaalpedagoog ning kehalise kasvatuse õpetajad. Esimesteks sammudeks oli eesmärgi sõnastamine ja esialgse tegevusplaani koostamine. Kuna on teada, et õppimine saab toimuda vaid siis, kui puudub stress, kui on hoitud vaimne, füüsiline ja sotsiaalne keskkond, seadsime sihiks õnnelikud ja ennastjuhtivad õppijaid ning toetatud keskkond.

Tervisenõukogu töösse kaasati ka kooli õpilasesinduse liikmed, kellega koostöös toimus esimene olulisem tegevus, mille käigus kaardistati õpilaste hoiakud, käitumistavad ja ootused. Kooliastmeti joonistusid välja erinevad fookusteemad, tänu millele sai planeerida tegevusi vastavalt vajadusele. Kuigi teemad olid erinevad, siis ühise olulise nimetajana tuli välja sotsiaalsete oskuste arendamise vajadus.

Protsessi jooksul on ilmnenud ka väga selge teadmine, et kooli  ja tervisenõukogu  olulisteks partneriteks tulemuste saavutamisel on lapsevanemad. Tervisenõukoguga liitusid lapsevanemate esindajad, kelle innukus ja panustamise soov ning perspektiiv on äärmiselt rikastav ning vajalik.  Ka lapsevanemad vajavad tuge, et osata pakkuda oma järeltulijale toetust. Noore jaoks on oluline, et kool ja kodu jagavad samu väärtuseid. Ühtsed sõnumid nii koolist kui kodust  aitavad kaasa soovitud mõtteviisi ja käitumise kujunemisele. Meie soov on jõuda võimalikult paljude lastevanemateni, sest muutuseid saavutame vaid siis, kui  kaasame ja oleme koostöised oma kooli kogukonnaga.

Meie kooli üheks tugevuseks on see, et oleme liitunud VEPA programmiga ja juba mõned aastad on metoodikat rakendatud. Koolitatud on õpetajaid ja kooli juhtkonda ning on usk ja teadmine, et VEPA tööriistakastist saab abi. Tugevusena võib esile tõsta ka motiveeritud õpetajad ja lapsevanemad, kes ühe aasta jagu meeskonnana tegutsenud ja üksteist innustades otsinud parimaid võimalusi ja lahendusi arendustöös.

Väga palju abi on olnud  mentorkohtumistest, mida pakuti tervisenõukogu tiimile peale koolitust, ja seda terve aasta vältel. Mentori peegeldused ja küsimused oli abiks mõtete korrastamisel. Peame väga väärtuslikuks koostööd oma ala spetsialistidega ning julgustame ka teisi koole võimaluse korral majavälist tuge kasutama. Meie kogemusel on soovituslik teha esialgu ressursside analüüs ja pigem seada vähem eesmärke ning leida head näitajad ja mõõdikud, et tulemusi oleks võimalik analüüsida.

Soovitud eesmärkideni jõudmine võib võtta aega, mistõttu on oluline aja- ja inimressursi mõistlik planeerimine. Jõudsime ka järeldusele, et peame suutma tervisenõukogus tekkinud ideed ja tegevused integreerida kooli üldtööplaani, et  luua ühtne tervik, vältida killustatust ja dubleerimist. Tervise ja heaolu teemad on läbivad ja tervisenõukogu ülesanne on teha need kõigi jaoks nähtavaks. 

Oleme teekonna alguses, soovime luua mõtteviisi muutust ja panustada tugevale  ennetustööle, et ei oleks vaja tegeleda tagajärgedega, mille hind on kordades kallim, kui ennetamisele kulutatud ressurss. Kogemuse käigus oleme õppinud, et ühtne visioon, motiveeritud meeskond ning kaasatud kooli kogukond, loovad meile head võimalused hakkama saamiseks ka olukordades, mis vajavad kiiret tegutsemist. Kutsume üles kõiki käesoleva õppeaasta lõpusirgel mõtlema ning analüüsima,  kuidas uuel õppeaastal rohkem toetada õpilaste, töötajate ning lastevanemate koostööd ja heaolu.  

Autorid: Pilvi Kuurmann ja Helena Paist, Kiviõli I Keskkooli tervisenõukogu liikmed

Brith Kupper, projekti „Ohuteadlik kool“ koolitaja:

Teaduskirjandusele tuginedes on teada, et koolipersonali valmisolek tervise ja heaolu toetamiseks saab tekkida kui teema suhtes on positiivne hoiak, piisavalt teadmisi ning tajutakse, et ollakse protsessis ka toetatud. Sageli mõistetakse tervist ja heaolu pehmete väärtustena, mis õppetöö ning koolikorra kõrval jäävad tähelepanuta, kuid Kiviõli I Keskkooli puhul jäi juba koolituspäeval silma ühine arusaam ning jagatud mõtteviis õpilaste tervise toetamiseks. Soodne pinnas, mis on tekkinud tänu sellele, et meeskonnaliikmed mõistavad kooli väärtuseid ja visiooni ühtselt. Positiivne hoiak ning hea läbisaamine ja toetus kolleegide vahel olid Kiviõli I Keskkoolis täidetud eeldused, et olemasolevatele parenduskohtadele ausalt otsa vaadata, koolituselt ja nõustamistelt uusi teadmisi omandada ning neid praktikasse kanda.

Projekti „Ohuteadlik kool“ meeskonna soovitused koolidele tervise- ja heaolu toetamisega alustamiseks:

•   Kutsuge kokku teemast huvitatud koolipere liikmed ning moodustage meeskond – näiteks juhtkonna liige, sotsiaalpedagoog, huvijuht, kooliõde ja õpetajate, õpilaste, lapsevanemate esindajad.
•  Pange paika ühine eesmärk, meeskonnaliikmete rollid ning hinnake ressursse – ehk on vaja alustada esialgu hoopis koolipersonali heaolu toetamisest?
•    Vajadusel leidke mõttekaaslasi ja tuge – kooliväline mentor, partnerkool, juhendmaterjalid jms.
•  Kaardistage hetkeolukord – põhjalike küsimustike läbiviimise asemel uurige, millised on riiklikud või maakonna noorte tervisenäitajad ning suhelge enda kooli õpilastega.
•    Püüdke käitumist mõista – tasub uurida, millised põhjused on õpilaste käitumise taga või millistest soovidest lähtuvalt noored enda valikuid teevad.
•    Koostage tegevuskava – valige fookusteemad, seadke eesmärgid, sõnastage  tegevused ning määrake ajaline raam, vastutajad ja hindamiseks sobilikud mõõdikud.
•    Viige tegevuskava ellu ja hinnake saadud tulemusi – mida saaks järgmisel korral paremini ning mille üle rõõmustada, määrake uued sihid.
•    Ja mis kõige tähtsam – ärge unustage meeskonda motiveerimast ning ühiselt väikseid võite tähistamast!

Artikkel ilmus ajalehes Õpetajate Leht

Lisalugemist: E-sigarettide tarvitamise pidurdamine ja ennetamine koolis