E-sigaretid ja passiivne veipimine

Passiivseks suitsetamiseks peetakse olukorda, kus mittesuitsetav inimene viibib kellegi teise tubaka tarvitamise tõttu tubakasuitsuga saastatud keskkonnas. Tänapäeval ei saa passiivsest suitsetamisest aga rääkida ainult tubakasuitsu kontekstis. Tavasigarettide kõrvale on kasutusele tulnud e-sigaretid, millest väljuv aerosool ei ole küll tubakasuits, kuid sisaldab sellegi poolest keemilisi ühendeid, mis ohustavad nii tarvitaja kui ka kõrvalseisja tervist. Selle tõttu on uute toodete turule tulek nõudnud ka seadusemuudatusi.

Alates aastast 2018 on e-sigarettide suitsetamine ehk veipimine keelatud samades kohtades, kus on keelatud ka tavasigarettide tarvitamine [1]. See piirang on eelkõige mõeldud mittesuitsetajate ja mitte veipivate inimeste tervise kaitseks, aga ka sotsiaalse normi hoidmiseks ja selle kujundamiseks, et tubaka-ja nikotiinitoodete tarvitamine ei oleks noorte ega ka täiskasvanute hulgas normaalseks peetud tegevus.

Paraku näitab aga reaalsus, et seda seadust kiputakse eirama. Üks põhjus võib olla selles, et inimesed lihtsalt ei tea seadust. Teisalt võib põhjuseks olla e-sigaretil puuduv ebameeldiv lõhn ja maitse, mistõttu tajutakse veipimist vähem ohtlikuna nii iseendale kui ka kõrvalseisjatele.

Uuringuandmeid, mis hindavad e-sigareti aerosooli mõju kõrvalseisjale, koguneb aina juurde

Hinnangud näitavad, et enam kui 70% sisse hingatavast e-sigareti aerosoolist hingatakse lõpuks ka välja, levides seejärel kõrvalseisjateni või teiste samas ruumis viibijateni [2].

Hetkel ei ole veel piisavalt uuringuid, et öelda, mil määral e-sigareti passiivne suitsetamine võrreldes tavasigaretiga tervist pikaajaliselt mõjutab, sest tervisekahjude väljakujunemine ja seoste uurimine võtab aega. Sellegi poolest on teada, et e-sigaretid sisaldavad mitmeid organismile mürgiseid aineid ning on leitud, et e-sigareti aerosool võib olla ohtlik ka kõrvalseisjatele või samas ruumis viibijatele, eriti neile, kes ise ei ole suitsetajad ega e-sigareti tarvitajad. 

On leitud, et aerosool, mida hingab otse sisse e-sigareti tarvitaja ja aerosool, mida hingab sisse passiivne suitsetaja, on sarnase keemilise koostisega [3]. Seega võib arvata, et selle tervist kahjustav mõju on nii tarvitajale kui ka kõrvalseisjale sarnane. Erinevus on vaid sisse hingatavas koguses ja ainete kontsentratsioonis – tarvitaja hingab sisse palju suuremaid koguseid. Võrreldes tavasigaretiga on e-sigareti keemiliste ühendite kontsentratsioonid üldiselt madalamad, kuid erisugused uuringud on leidnud, et e-sigareti aerosoolides on märkimisväärses koguses aurustunud propüleenglükooli, taimset glütseriini, nikotiini ja mürgiseid aineid nagu aldehüüdid ja raskemetallid, mis võivad sattuda ka mittesuitsetajate hingamisteedesse. 2022. aastal avaldatud uuringus leiti, et kokkupuude e-sigareti aerosooliga on seotud nii bronhiidi sümptomite kui ka õhupuuduse tekkega noorte täiskasvanute hulgas, sealjuures eriti nende hulgas, kes ise ei suitseta ega veibi [4].

E-sigaret ja õhukvaliteet siseruumis

E-sigareti aerosool mõjutab siseruumis suitsetades tugevalt ruumi õhukvaliteeti. 2021. aastal avaldatud uuringus leiti, et e-sigareti suitsetamine siseruumis suurendas ohtlike peenosakeste arvu ümbritsevas ruumis [5]. Samuti, sarnaselt tavasigaretist tuleneva tubakasuitsuga, ladestuvad ka e-sigareti aerosooli jäägid pindadele, mis omakord võivad mõjutada nendega kokkupuutuvate inimeste tervist. 2019. aasta uuringus tehti katseid, mil määral kandub e-sigaretipoes väljahingatav aerosool edasi samas hoones asuvatesse teistesse jaemüügiasutustesse ja mil määral ladestub see pindadele. Tulemustest selgus, et üks päev pärast kokkupuudet leiti teistest samas ärihoones paiknevatest ruumidest nikotiini ja teiste alkaloidide jääke.

Pindadelt leiti teisigi e-sigareti vedelikus sisalduvaid kantserogeenseid aineid ja seda nii lühikese kui ka pikema kokkupuute aja jooksul [6]. Seega võib arvata, et väljahingatav e-sigareti aersool ei mõjuta vaid samas ruumis viibivaid inimesi, vaid see võib potentsiaalselt läbi kütte ja ventilatsiooniseadmete liikuda edasi ka teistesse ruumidesse ning ladestuda sealsetele pindadele. Nikotiini ladestumist pindadele peale e-sigareti suitsetamist on leitud ka teistes uuringutes [7]. Neid teadmisi arvesse võttes tuleb eriti ettevaatlik olla keskkonnas, kus viibivad või liiguvad väikesed lapsed, lapseootel naised või kaasuvate haigustega inimesed.

Passiivsest veipimisest ei tohiks saada norm

Avalikus ruumis kehtivad reeglid aitasid kujundada ühiskonna suhtumist suitsetamisse ja see on kindlasti abiks ka veipimise ohjeldamisel eri keskkondades. Tubakaseadus annab selleks aluse juba praegu. Eelkõige on oluline, et inimesed järgiksid neile seadusega kehtestatud reegleid, kuid suur potentsiaal on ka ettevõtetel, kes saavad kujundavad oma tubaka- ja nikotiinivaba poliitikat.

Leitud on, et töökohal veipimine võib mõjuda halvasti nende inimestele pingutustele, kes üritavad suitsetamisest loobuda ning suurendab taas suitsetamisega alustamise riski nende hulgas, kes juba on loobunud [8]. Seega tasub tööandjatel üle vaadata ja vajaduse korral uuendada suitsetamist ja e-sigareti tarvitamist puudutavad reeglid. Ettevõtete sisekorra eeskirjad võiksid olla seadusega kooskõlas ja tähelepanu tuleks pöörata ka kohtadele, kus suitsetamine ja veipimine on keelatud – seal peaks olema kasutusel mõlemale tegevusele viitavad keelumärgid. Sageli kasutatakse siiani vaid suitsetamist keelavaid silte.

Lõpetuseks, kuid sugugi mitte vähem oluline, on ka mittetarvitajate suhtumine sellesse teemasse, sest e-sigarette kasutab tegelikult ainult väike osa meie ühiskonnast. 2022. aasta täiskasvanud rahvastiku tervisekäitumise uuringu andmetel tarvitas iga päev e-sigaretti 4,4% elanikkonnast [9]. Tähtis on, et mittetarvitajad seisaksid ka ise oma õiguse eest hingata saastumata õhku. Veipijatele tuleb anda julgelt ja sõbralikult märku, et nad läheksid eemale ja austaksid teiste inimeste õigust puhtale õhule. Enamik veipijaid on kindlasti mõistvad ja saavad sellest aru.  

Kasutatud kirjandus

Goniewicz, M. L., and L. Lee. Electronic Cigarettes Are a Source of Thirdhand Exposure to Nicotine. Nicotine & Tobacco Research 17, no. 2 (February 1, 2015): 256–58.

Jonas, Andrea. Impact of Vaping on Respiratory Health. BMJ, July 18, 2022, e065997.

Li, Liqiao, Yan Lin, Tian Xia, and Yifang Zhu. Effects of Electronic Cigarettes on Indoor Air Quality and Health. Annual Review of Public Health 41, no. 1 (April 2, 2020): 363–80.

Reile R, Veideman T. Eesti täiskasvanud rahvastiku tervisekäitumise uuring 2022. Tallinn: Tervise Arengu Instituut; 2023.

Shearston, Jenni A, James Eazor, Lily Lee, M J Ruzmyn Vilcassim, Taylor A Reed, Deborah Ort, Michael Weitzman, and Terry Gordon. Effects of Electronic Cigarettes and Hookah (Waterpipe) Use on Home Air Quality. Tobacco Control 32, no. 1 (January 2023): 36–41.

Talat Islam, Jessica Braymiller, Sandrah P Eckel, Feifei Liu, Alayna P Tackett, Meghan E Rebuli, Jessica Barrington-Trimis, and Rob McConnell. Secondhand Nicotine Vaping at Home and Respiratory Symptoms in Young Adults. Thorax 77, no. 7 (July 1, 2022): 663.

Tubakaseadus (04.05.2005). RT I, 07.03.2023, 19