Saaremaa vallavalitsuse tellimusel tegi Mõttekoda Praxis 2023. aasta alguses Saare maakonna elanike seas liikumisuuringu, mis selgitas välja aktiivsema liikumise teel seisvaid takistavaid ja toetavaid tegureid ning kohaliku omavalitsuse (KOV) võimalikke sekkumiskohti.
Mitmed uuringud on näidanud, et Saare maakonnas on Eesti keskmisest rohkem ülekaalulisi elanikke ning vähem neid, kes harrastavad tervisesporti. Aktiivsete argiliikumiste kohta Eestiga võrreldavad andmed puuduvad.
Saaremaa abivallavanem Liis Lepik: „Olukorra põhjuste välja selgitamiseks ja võimalike lahenduste leidmiseks otsustas vallavalitsus tellida elanike liikumisuuringu. Uuringu üks eesmärke oli pakkuda instrumente, mida kohalik omavalitsus saaks kasutada, et esmalt liikumise olulisust elanikkonna seas teadvustada ja mitte vähem olulisena, et ärgitada meie elanikke rohkem liikuma.“
Praxis uuris Saare maakonna elanike liikumisega seotud motivatsiooni, võimekusi ja liikumisharjumusi ning viis ellu fookusrühma intervjuud 12–86-aastaste Saare maakonna elanikega eri piirkondadest. Samuti andis mõttekoda teaduskirjanduse ning teiste allikate põhjal ülevaate, mis soodustab ja mis takistab nii laste ja noorte, kui ka töö- ning vanemaealiste liikumisharjumusi.
„Eri allikate põhjal mõjutavad laste ja noorte liikumisharjumusi erisugused tegurid, sealhulgas sotsiaalne keskkond, ajapuudus, majanduslik taust, koolis liikumisharrastuste edendamine. Takistavad tegurid on laste ja noorte puhul nt tõrjuv hoiak aktiivsesse argiliikumisse, autoga liikumise eelistamine. Ka tööealised eelistasid autoga liikumist aktiivsetele liikumisviisidele. Lisaks takistavad veel taristu puudused ja puudulik liikumisalaste teadmiste omandamine nooremas eas. Vanemaealiste puhul on suur takistus tervislik seisund ja vähene huvi, lisaks takistavad veel sobiva seltskonna puudumine ning võimekusele vastava treeningvõimaluse puudumine,“ selgitas Praxise analüütik Maali Käbin.
„Mida enam on maainimestel istuvat tööd ning mida vähem tänapäeval olmega seotud liikumist, seda enam on oluline ka maapiirkondadesse luua aktiivset liikumist toetavat taristut ja tuua koju kätte trennivõimalusi. Hästi välja arendatud ja aastaringselt hooldatud kergliiklusteed puhkevõimaluste ja WC-dega ning liikumisjuhendajate arvu suurendamine toetaksid regulaarsemate liikumisharjumuste kujunemist,“ lisas Käbin. „Kasu on ka üritustest, kus saaks proovida erinevaid juhendatud trenne ja liikumisviise, näiteks talvesõitu jalgrattaga, ning kogukonnaliikmete toetamisest ja julgustamisest, et kujundada uusi aktiivsemaid harjumusi. Positiivne on see, et Saare maakonna liikumisuuringus osalenud tööealistel on endi sõnul motivatsiooni, et ka teisi liikuma utsitada ning liikumisüritusi korraldada.“
Uuringu tulemusena valmis analüüs ning soovitused liikumisaktiivsuse parandamiseks Saare maakonnas. Uuringuraport on avaldatud Praxise kodulehel.
Artikkel ilmus Praxise kodulehel.
