Nooresõbralik ja kogukonnateadlik „Ringist välja“ võrgustikutöö

Alaealiste kuritegelikule teele sattumise ärahoidmisel ja ohustatud laste varajasel tuvastamisel on kohalikel omavalitsustel oluline roll. Valdkondadevahelise võrgustikutöö mudel „Ringist välja“ võimaldab lapsi tulemuslikult abistada.

Riigikogus 2020. aastal heaks kiidetud dokumendi „Kriminaalpoliitika põhialused aastani 2030“ järgi on lähiaastate üks olulisemaid ülesandeid saada lapsed ja noored välja kuritegevuse spiraalist ning kujundada tõhus ohvrikeskne kriminaaljustiitssüsteem koos karistusalternatiividega. Selleks on vaja teha ennetustööd, aga ka kohelda kriminaaljustiitssüsteemi sattunud noori nende vajadusi arvestades. Alaealiste õigusrikkujate juhtumite menetlemine soovitakse muuta koostööl põhinevaks, samuti rakendada noortele karistussüsteemiväliseid lahendusi ja tõenduspõhiseid, eelkõige perekeskseid programme.

Soome Aseman Lapset RY praktikute „Pasila-toiminta“ mudeli kogemusele tuginedes alustati Eestis „Ringist välja“ mudeli juurutamist (loe arendusprojektist lähemalt). Nii Soome kui ka Eesti mudel tugineb erialade võrgustikutööl, kus noorega juba tegelevad eri valdkondade spetsialistid, näiteks lastekaitsetöötaja, piirkonnapolitseinik, noorsootöötaja, psühholoog jt tulevad kokku ja töötavad välja juhtumile sobiva terviklahenduse.

Erinevused tavapärase võrgustikutööga võrreldes

Meie käest on palju küsitud, mille poolest erineb „Ringist välja“ (RV) mudel tavapärasest võrgustikutööst. Mudeli lühitutvustust kuulates võib nii mõnelgi huvilisel tekkida tunne, et seda kõike iga päev juba tehaksegi: kohalik lastekaitsespetsialist kui juhtumikorraldaja kaasab spetsialistid, korraldatakse võrgustikukohtumisi ja noore juhtumi ümarlaudu, kavandatakse tegevust ning otsitakse sobivaid programme ja teenuseid, mis noore olukorda muutusi tooks. Noore enda, aga ka tema vanemate või hooldajate kaasamine oleneb aga eelkõige spetsialistide valmisolekust ja põhimõtetest.

Siiski on RV-mudelil mitu erisust. Tavapärasele võrgustikutööle lisandub hulk toetavaid elemente, mis lisavad kõigile osalistele turvalisust, annavad kindla struktuuri, ühise rõhuasetuse ja võrdse kaasatuse. Õpitakse justkui selgeks ühine keel ja hakatakse seda kasutama. Mudeli rakendamine kohaliku omavalitsuse võrgustikutöös toetub sellistele väärtustele nagu süsteemsus, konfidentsiaalsus, traumateadlikkus, noorekesksus ja taastava õiguse mõtteviis.

Võiks öelda, et tegemist on nii võrgustiku kui ka noore jaoks ideaalse ühe-ukse-teenusega. Nagu ütles üks kohaliku omavalitsuse (KOV) juhtumikorraldaja: „See on nii vajalik, et saime kõik ühte ruumi. Ma näen, et ei olegi selle juhtumiga üksi!“

Juhtumikorraldajat, võrgustikuliikmeid ja ka noort abistavad teekonnal RV tiimi, partnerite ja praktikute koostatud töölehed, vormid ning materjalid.

Juhtumeid, kus mudelit rakendatakse, iseloomustab probleemide pikaajalisus ja keerukus, kaasatavate osaliste ja järeleproovitud teenuste rohkus. Mudeli rakendamisest võib kasu olla riskikäitumise ennetamisel, sest see aitab kindlaks teha, kui suur on tõenäosus, et noore olukord intensiivse sekkumiseta halveneb.

Noore ja tema pere või hooldaja kaasamine

Viimastel aastatel räägitakse kogu maailmas üha enam vajadusest kaasata noor lastekaitsesüsteemi: kui noorele ei anta tema enda juhtumis sõnaõigust ega võimalust mõjutada mure lahenduskäike, ei pruugi abi korraldus sobituda lapse vajadustega. Liefaard jt (2016) nendivad, et kui noor saab otsustes kaasa rääkida, on pakutav abi tulemuslik ja kandev. Omal ajal lastekaitses levinud mõtteviis, mille kohaselt peeti vajalikuks lapsi osalemise eest kaitsta, et teda mitte kahjustada, on ekslik. Sotsiaalteenused ja pakutav tugi tuleb muuta lapsekeskseks süsteemiks, kus osalemine on noorele turvaline ja traumateadlikkusest lähtudes antakse talle võimalus tema elu mõjutavates otsustes kaasa rääkida.

Tõhusaks suhtlemiseks ja kaasamiseks tuleb võrgustikul luua noorega usalduslik kontakt. See nõuab spetsialistidelt suurt pingutust, sest keerulise traumataustaga noored ei usalda täiskasvanuid ega avane kergesti. Kui spetsialistid loovad usaldusliku kontakti ja küsivad noore enese käest siira huviga, milleks ta on valmis, siis võib see osutuda tõeliseks koodimurdjaks: ühtäkki hakkab noor koostööd tegema, hoiab kokkulepetest kinni, võtab vastu teenuseid ja hakkab oma elu eest vastutama. „Ringist välja“ mudel näeb ette, et ka juhtumiplaan koostatakse koos noorega. See kannabki nime „Minu plaan“, et noor tunneks, et see on tema enda plaan.

Kogukonna turvalisusesse panustamine

Lapsesõbralik sekkumine eeldab individuaalsust, konstruktiivsust, turvalisust ja arengut toetavaid võimalusi. Erilist tähelepanu tasub pöörata kogukonna heaolu soodustavatele ja toetavatele meetmetele. (Gornischeff jt 2018). Riskikäitumisega noored seisavad silmitsi mitmesuguste probleemidega, mis võivad mõjutada kogukonna üleüldist turvalisust, aga ka seda, kui turvaliselt noor ise ennast seal tunneb. Platt jt (2015) rõhutavad asutuste ja inimeste hästi korraldatud suhtluse vajadust, et kaasa aidata noore kogukonda lõimimisele. Kogukonna täiskasvanud liikmete toetusel ja mentorlusel on positiivne pikaajaline mõju noore arengule ja samal ajal vähendab see korduvkuritegevuse tõenäosust.

Töötame iga päev selle nimel, jõudmaks tulevikus niikaugele, et „Ringist välja“ oleks iga juhtumikorraldaja üks tööriist ja igal noorel, kellel on selle järele vajadus, on võimalik saada selle kaudu tuge. Mudeli laiem kasutuselevõtt võrgustiku tööriistana toetab kohalikke omavalitsusi erialateadmistega, võrgustikutöö pädevuse suurendamisel ja koostöösüsteemi kujundamisel. Kõigile juba tegutsevatele võrgustikele pakume ka edaspidi rakendustuge ja mentorlust ning toetame protsessijuhtimist eriti keeruliste juhtumitega tegelemisel.

Loe kogu artiklit ajakirjast Sotsiaaltöö

Annely Reile
sotsiaalkindlustusameti „Ringist välja“ projektijuht

Kersti Kruus
sotsiaalkindlustusameti „Ringist välja“ koordinaator