Annika Veimer: terved inimesed on meie kollektiivne tervisevaru

27. oktoobril toimus teadusseminar „Terve elu algus“. Seminari juhatas sisse Tervise Arengu Instituudi direktor Annika Veimer allpool järgnevate mõtetega.

Täna räägime tervisest. Sõjauudised, teravnevad konfliktid meie lähedal ja kaugemal on pannud ilmselt meid kõiki ümber hindama, mis oluline ja pannud meid mõtlema, kuidas olla ohtudeks ja kriisideks valmis – nii indiviididena kui ka organisatsioonidena ja riigina tervikuna. Elanikkonnakaitse ja riigikaitse arendamine on kahtlemata riikliku eritähelepanu all ning põhjusega.  

Selle kõrval võiks ju tunduda, et tänane päevateema on kuidagi „pehme“. Tervisteemad, ei tervishoid ega ka tervise edendamine, pole aga pehmed teemad. Iga riik koosneb ju inimestest. Riigi kaitsevõimet arendavad, hoiavad ja neid võimeid ka vajadusel kasutavad ikka needsamad inimesed. 

Riiklikult rõhutatakse, kui oluline on kriisi ajal võimalikult hea iseseisvalt hakkama saamine. See, millise füüsilise ja vaimse tervisega meie inimesed on, mängib suurt rolli meie kaitsevõimes ning toimetulekus kriiside ajal. Terved inimesed on meie  kollektiivne tervisevaru, mida Eesti püsimiseks vajame.

Usun, et me kõik soovime, et Eestis elaksid terved inimesed. Et Eesti lapsed oleks hea tervisega ning neil oleksid olemas kõik võimalused selle hoidmiseks. Tugeva tervise vundamenti laotakse elu alguses. Korduvalt on ju tõendatud, et just lastele ja noortele suunatud kvaliteetsed ennetustegevused ning tervist toetava kasvukeskkonna tagamine on kõige tõhusam ning ka kulutulusam lähenemine. Meie lapsed ja noored väärivad parimaid võimalusi tervena elatud eluks. Teisalt on see ka parim investeering riikliku tervisevaru kasvatamisesse.

Tänase seminari ettekanded keskenduvadki elu algusele – eluetapile, mil luuakse alus järgnevateks aastateks. Kuigi kunagi pole hilja teha oma elus muudatusi, siis küllap igaüks meist on kogenud, kui raske on väljakujunenud harjumusi muuta. Lihtsam on alustada õigesti. Lapsi tuleb sel teel toetada, kujundades nende ümber keskkonda, kus tervisliku valiku tegemine oleks lihtne, isegi automaatne. See võib tähendada täisväärtusliku toidu pakkumist koolides, uimastite kättesaadavuse vähendamist, liikumisharjumuse välja kujunemise igakülgset toetamist või näiteks heade sotsiaalsete oskuste kujundamist.  

TAI teadlased on uurinud ajateenistuses olevate noorte meeste tervist ning tulemused olid selged. Noored mehed, kes enne ajateenistuse algust olid füüsiliselt aktiivsed, tegelesid spordiga, toitusid tervislikumalt ning ei suitsetanud, näitasid kogu ajateenistuses osalemise vältel füüsilise võimekuse testides paremaid tulemusi.  

Ühelt poolt tundub see lihtne ja loogiline. Teisalt ei saa alahinnata tervist toetava eluviisi kujundamise keerukust. Täpselt nagu riigi head kaitsevõimet ei taga üksainus tegur, siis ka head tervist ning tervist toetavat käitumist ei taga üks ja ainus võluvits. Pole ka ühte ja ainust osapoolt, kes kõigi tervist mõjutavate tegurite eest vastutaks. Rahvastiku tervise kujundamine on meeskonnatöö ja 80% edendustööst toimub väljaspool tervisesektorit.  

Seda enam on mul hea meel tervitada kõiki tänasel seminaril osalejaid – tervishoiutöötajaid, tervisedendajaid, lastega töötavaid eksperte, ministeeriumide ametnikke, teadureid, haridusametnikke, riigikogu liikmeid ning kõiki teisi spetsialiste ning otsustajaid, kes te otsesemalt või kaudsemalt oma töös tervise teemaga kokku puutute. Te kõik olete olulised lülid meeskonnas, kes meie rahvastiku tervist kujundab ja hoiab.

TAI pakub täna, nagu lubatud, killukesi teadusest. Minu head kolleegid toovad teieni värskeid teadustulemusi ja andmeid, mille toel on võimalik meie rahvastiku tervist parandada, meie tervisevaru suurendada ning samas mõista, kuhu osa meie rahvastiku tervisest ja tervisepotentsiaalist kaob.  

Teadustöö tulemused ja andmed ei ole asi iseeneses – neid tuleb luua, jagada, mõtestada, seostada ja sealjuures teha seda omavahel arutades. Ükski number ega teadustöö tulemus ei paranda ise rahvastiku tervist, küll aga annab see meile aluse tegemaks paremaid otsuseid, seada sihte, jälgida, kas oleme õigel teel.  

Rahvatervishoid vajab head planeerimist – täpselt nagu riigikaitses jälgitakse ümbritsevat keskkonda ja kohandatakse tegevust vastavalt ohuhinnangule, tuleb samuti teha tervisevaldkonnas. Kvaliteetne rahvastiku tervise jälgimine ning teadustegevus on rahvatervishoiu valdkonna alustaladeks. TAI kui riiklik rahvatervishoiu instituut aitab neid alustalasid luua, hoida ja arendada.

Tänast seminaripäeva alustame täiesti elu algusest, astume lapseeast veel sammu ettepoole ning avame, kuidas COVID-19-sse haigestumine mõjutas Eestis rasedustulemust. Siis kuuleme, kui paljud Eesti lapsed peavad võitlust vähiga ning kuidas kulgeb nende elu pärast diagnoosi. COVID-19 ja lapseea kasvajad – need on haigused, mille ennetamine on olnud keeruline või suisa võimatu, kuid mille osas saime ja saame jätkuvalt palju ära teha, et nende põhjustatud kahju oleks võimalikult väike.

Väga paljusid haigusi on aga võimalik ennetada. Tegelikult on tore tõdeda, et suuremat osa meie päeva ettekannetest ühendabki asjaolu, et kuigi me avame mitmeid probleemkohti, siis need on siiski teemad ja väljakutsed, mille osas on võimalik meeskonnatöös palju ära teha.  

Aga muresid on ka. Näeme oma uuringute andmetest, et noorte vaimne heaolu on languses, taustal on ka noorte üksindustunne, kiusamine on kolinud küberruumi ja peresuhted halvenevad. Meie laste ja noorte vigastussuremus on selgelt liiga kõrge – paraku moodustavad selles olulise osa suitsiidid. See viitab meie noorte õigel ajal abita jäämisele ning sellele, et me ei ole laste ja noorte vaimse tervise probleemide ennetamisel teinud piisavalt.

80% südame- ja veresoonkonnahaigustest ning 40% vähkidest on ennetatavad ja seotud eluviisiga. Need on eestlaste peamised surmapõhjused. Ülekaalulisus, vähene füüsiline aktiivsus, tasakaalustamata toitumine, alkoholi, tubaka ja teiste uimastite tarvitamine – need on tegurid, mis põhjustavad suure osa tervisekaost. Nende tegurite tõttu kaotame liiga suure osa tervena elatud aastatest.  

Ka tänaseid lapsi ja noori ähvardavad praeguste trendide jätkudes need samad haigused. Samal ajal teame kui suur väljakutse on tervishoiusüsteemi jätkusuutlikkuse tagamine. See kokku on murettekitav perspektiiv.

Kriisid on viinud Eesti keerulisse majanduslikku olukorda. Ka kärbete tingimustes ei tohi me aga endale lubada kärpeid inimeste tervise arvelt – see oleks lühinägelik. Kuigi ennetus ei too riigikassasse tulu kohe, siis pikemas perspektiivis on ennetus siiski alati odavam kui tagajärgedega tegelemine.

Head kuulajad, tänan, et olete leidnud selle aja, et tänane päev meiega veeta ja kaasa mõelda. Soovin väga, et igaüks saab siit täna mõne uue teadmise, mille toel osaleda rahvatervishoiu meeskonnatöös ja mis aitaks riigi tervisevaru suurendada!
 

Annika Veimer
Tervise Arengu Instituudi direktor