Ülekaalulisi noori on kolm korda rohkem kui kahe aastakümne eest

Hommikusöögi vahele jätmine, liigne maiustamine ning karastusjookide tarbimine, kordades väiksem liikumisaktiivsus kui soovitused ette näevad – kahjuks iseloomustavad need märksõnad liigagi paljude Eesti noorte harjumusi.

Eesti kooliõpilaste tervisekäitumise uuringu 2022. aasta andmed näitavad, et viiendik õpilastest on ülekaalulised ning viimase kahekümne aastaga on ülemäärase kehakaaluga 11−15-aastaste noorte osatähtsus kasvanud kolm korda.

Noorte toidulaud ja -harjumused ei näita paranemise märke

Ülekaalulisus ja rasvumine on üha suurenev probleem nii laste, noorte kui ka täiskasvanute seas. Ülemäärane kehakaal võib viia terviseprobleemide, näiteks südame-veresoonkonnahaiguste, 2. tüüpi diabeedi, kasvajate, liigesehaiguste avaldumiseni, mis omakorda halvendavad inimese elukvaliteeti. Ülekaalu väljakujunemise põhjuseid on mitmeid, kuid enim mõjutavad kehakaalu toitumis- ja liikumisharjumused.

Toituda tuleks tasakaalustatult ja mitmekesiselt ning samuti on oluline toidukordade regulaarsus. Loobuma ei pea millestki, aga võimalikult harva ja väikestes kogustes võiks tarbida toite ja jooke, kus on palju suhkrut, soola, rasva ja lisaaineid, nagu soolased näksid, maiustused, karastusjoogid. Küll aga peaks teismelise igapäevases menüüs olema 7‒8 portsjonit puu- ja köögivilju. Eesti kooliõpilaste tervisekäitumise uuringu andmetel sööb igapäevaselt puuvilju vaid 37% ning köögivilju 32% õpilastest.

Hommikusöögi söömine peaks olema iga päeva alustamise osa, kuna see annab päevatoimetusteks vajalikku stardienergiat. On teada, et regulaarne hommikusöögi söömine on seotud üldise heaoluga, sealhulgas väiksema riskiga olla ülekaaluline. Viiendik 11−15-aastastest õpilastest jätab aga hommikusöögi vahele.

Noored tarbivad energiajooke, füüsilisest aktiivsusest jääb aga vajaka

Energiajoogid ja energiaveed ei ole sobilikud lastele ja noortele, sest nendes jookides ei ole midagi sellist, mida noored vajaksid ja ei saaks toidust. Nendes toodetes võib aga olla aineid, mis suures koguses võivad tekitada terviseprobleeme. Kahjuks tarbib energiajooke iganädalaselt viiendik 11−15-aastastest noortest. Karastusjooke tarbib aga igal nädalal 60% õpilastest, poisid sealjuures sagedamini kui tüdrukud.

Maailma Terviseorganisatsiooni 2020. aastal avaldatud uute kehalise aktiivsuse soovituste kohaselt peaksid 5−17-aastased lapsed ja noored kogu nädala jooksul iga päev keskmiselt vähemalt 60 minutit aktiivselt liikuma. See tähendab mõõduka kuni tugeva intensiivsusega kehalist aktiivsust. TAI läbiviidud uuringu andmetel liigub vastavalt soovitustele vaid 16% 11−15-aastastest Eesti noortest. Trennis käijaid on uuringu andmetel küll palju rohkem, 62%, kuid järelikult on muud igapäevast liikumist väga vähe.

Pere majanduslik olukord mõjutab noorte toidulauda ja liikumisvõimalusi

Hommikusöögi ning puu- ja köögiviljade söömine ning trennis käimine on seotud pere majandusliku olukorraga. Halvema majandusliku olukorraga peredest pärit noorte hulgas on vähem neid, kes söövad koolipäevadel hommikusööki, söövad igapäevaselt puu- ja köögivilju ning samuti on nende hulgas vähem trennis käijaid.

Toitumis- ja liikumisharjumused saavad alguse juba lapseeas. Selleks, need kujuneksid tervist toetavaks tuleks olla eeskujuks, luua vastavad tingimused ja toetav keskkond. Järjepidevalt tuleks pöörata tähelepanu mitmekesisele ja tasakaalustatud toitumisele ning anda õpilastele teadmised ja oskused, kuidas oma toiduvalikuid kujundada ja kuidas süüa valmistada.

Riiklikult tuleb pingutada selle nimel, et pere majanduslik olukord mõjutaks noorte võimalusi tervena elatud eluks võimalikult vähe. Selleks tuleks tagada kõigile õpilastele täisväärtuslik hommikusöök koolis ja leida täiendavad ressursid köögi- ja puuviljade pakkumiseks vahepaladena. Aktiivseks liikumiseks vabas õhus tuleks luua enam võimalusi, näiteks tagada ohutu kooliminek jala või rattaga, ligipääs spordirajatistele ka väljaspool kooliaega ning võimaldada noortel osaleda huvihariduses olemata pere majanduslikest võimalustest. Oluline oleks ka vanemahariduse laialdasem pakkumine, et lapsevanemad oskaksid piisavalt laste toitumis- ja liikumisharjumustele tähelepanu pöörata.

Artikkel põhineb 27.10.2023 toimunud TAI teadusseminari „Terve elu algus“ Marge Saameli ettekandel „Millised on Eesti kooliõpilaste toitumis- ja liikumisharjumused?“