Tervise- ja heaoluprofiil on tervisedendaja töö alus. Pärast 2017. aasta haldusreformi aga ei ole kohalikes omavalitsustes profiile kuigi aktiivselt koostatud ega uuendatud. Teadmiste ja oskuste puudumisele lisaks on ka teisi takistusi, mida tuleb täiendavalt uurida.

Tallinna tervishoiu kõrgkool ja tervise arengu instituut (TAI) korraldasid kvalitatiivse rakendusuuringu, mille laiem eesmärk oli välja selgitada kohalike omavalitsuse (KOV) juhtide ja spetsialistide teadlikkus, hoiakud, vajadused ja võimalused tervisedenduse pädevuse suurendamisel, aga ka tervise- ja heaoluprofiili koostamisel ning sihipärasel kasutamisel. Uuringu tulemused annavad ülevaate, millised takistused on omavalitsustes rahvatervishoiu võimekuse arendamisel.

Tervise- ja heaoluprofiil on üks tõenduspõhise planeerimise tööriist, mille abil kirjeldada ja analüüsida kindla territooriumi elanike terviseseisundit ning selle mõjureid.

Artikkel keskendub uuringule ühele osale ehk tervise- ja heaoluprofiili (THP) koostamise ning rakendamise asjaoludele ja võimalikele takistustele omavalitsuste kui rahvatervishoiu edendajate võimekuse arendamisel.

Kellele ja miks on THP-d vaja?

Tervise- ja heaoluprofiil on üks tõenduspõhise planeerimise tööriist, mille abil kirjeldada ja analüüsida kindla territooriumi elanike terviseseisundit ning selle mõjureid. Tõenduspõhist planeerimist kirjeldavad Brownson jt (2018) kui protsessi, kus on oluline andmete ja info süsteemne kasutamine, kogukonna kaasamine hindamisse ja otsustamisse ning andmetele tuginevad otsused.

Aastal 2009 alustati TAI eestvedamisel teistes riikides kasutusel olevate tervise- ja heaoluprofiliide kohandamist Eesti oludele. Üks THP rakendamise eesmärk oli toona ja on siiani suurendada andmetel tuginevat otsustamist ja tõenduspõhisust rahvatervishoiu igal tasandil, sh kohalike omavalitsuste võimekust selles valdkonnas (Sotsiaalministeerium 2021).

Praegune THP hõlmab mitut olulist teemat haridusest turvalisuseni, selle osa on ka sotsiaalkindlustusameti 2016. aastal välja arendatud laste ja perede heaoluprofiil, mis võimaldab üksikasjalikumalt analüüsida selle sihtrühma olukorda ja sotsiaalteenuste korraldust (loe lähemalt Kerge ja Haage 2020).

Profiili koostamise teeb keerukaks ajapuudus ja motivatsiooni langus, kuid toetavana nimetati head omavahelist kommunikatsiooni.

Esmajärjekorras pakubki profiil andmete koondamise ja analüüsimise võimalust, kuid selle lahutamatu osa on ka tegevuskava, mille raames koostatakse vähemalt järgmise nelja aasta tööplaan andmete alusel esile kerkinud oluliste küsimustega tegelemiseks.

THP koostamine on rahvatervise seaduse (1995) § 10 tulenevalt kohaliku omavalitsuse kohustus, profiili saab koostada nii maakonnaüleselt kui ka kindlale kohalikule omavalitsusele. Praktikas on viimase 15 aasta jooksul korrakindlalt (iga nelja aasta tagant) koostatud maakondlikke tervise- ja heaoluprofiile (Terviseinfo 2023), omavalitsuse tasandi profiil on ligikaudu 20% omavalitsustest. Üks võimalik põhjus võib olla see, et KOV-ide juhid peavad rahvatervishoiu spetsialisti ametikohta küll oluliseks, kuid sellegipoolest täidetakse asjaomaseid tööülesandeid osakoormusega ja paljudel neid ülesandeid täitvatel inimestel puuduvad vähesemal või rohkemal määral erialateadmised ning -oskused (Purru ja Seema 2021).

Uuringu korraldus

Uuringu eesmärk oli välja selgitada omavalitsusjuhtide ja spetsialistide hoiakud, vajadused ja võimalused THP koostamisel ning sihipärasel kasutamisel. Osa uurimisküsimusi keskendus ka tervisedenduse kompetentsuse arendamisele, mis hõlbustab THP koostamist.

Uuringu raames tehti 19 poolstruktureeritud süvaintervjuud, neist kümme omavalitsusjuhtide ja üheksa omavalitsuses töötavate ning rahvatervishoiu eest vastutavate spetsialistidega. Uuringus kasutati eesmärgipärast valimit. Rahvatervishoiu või tervisedenduse haridusega spetsialiste ja vastavaid ametikohti on omavalitsustes vähe, seetõttu seati siht täita järgmised kriteeriumid:

• intervjueerida vähemalt kolme juhti omavalitsusest, kus tervisedendaja või rahvatervishoiu spetsialisti ametikoht on täidetud;
• intervjueerida vähemalt kolme omavalitsuses töötavat spetsialisti, kellel on rahvatervishoiu või tervisedenduse eriharidus.

Uuringu valimisse kaasati kogu Eesti kohalikke omavalitsusi ja jälgiti ka nende suurust: esindatud olid suured (vähemalt 20 000 elanikku), keskmise elanike arvuga (10 000 ‒ 20 000 elanikku) ja ka kuni 10 000 elanikuga omavalitsused.

Intervjuude analüüsimisel kasutati kvalitatiivset sisuanalüüsi. Omavalitsuste kohta saadud andmeid analüüsiti kolmes osas.

• Omavalitsused, kus on THP-d koostatud või hiljuti uuendatud (kaheksa KOV-i, intervjueeriti nelja juhti ja nelja spetsialisti).
• Omavalitused, kus THP koostamine või selle alusel tegevuskava kokkupanek on pooleli (kolm KOV-i, intervjueeriti kaht juhti ja üht spetsialisti).
• Omavalitused, kus THP-d ei ole koostatud või see on uuendamata (kaheksa KOV-i, intervjueeriti nelja juhti ja nelja spetsialisti).

Tulemuste ülevaade

Omavalitsustes, kus THP on koostatud või hiljuti uuendatud (grupp A), tõid juhid toetavate teguritena välja THP koostamise kohustuslikkust, tegevusi elluviivaid aktiivseid ja motiveerituid töötajaid ning läbimõeldud ja efektiivset tööplaani. Nad kirjeldasid ka, et tegemist on protsessiga, mille abil saab kohalik omavalitsus kitsaskohti välja selgitada ja nendega edasi tegeleda. Mainiti ka TAI tuge profiili koostamisel. Takistavaid tegureid juhid välja ei toonud.

Spetsialistid tõid seevastu välja, et pigem ei kasutata profiili praegu sihipäraselt ja seda saaks paremini rakendada. Profiili koostamise teeb nende hinnangul keerukaks ajapuudus ja motivatsiooni langus, kuid toetavana nimetati head omavahelist kommunikatsiooni.

THP koostamiseks ja kasutamiseks vähem motiveeritud omavalitsuste ning väiksemate maakondade kohta oleks vaja läbi mõelda ja välja töötada maakonnaülene kontseptsioon, mis tagaks piisavalt paljude omavalitsuste kaasamise maakonnaprofiili koostamisse.

Teises grupis, kuhu kuulusid omavalitsused, kus THP koostamise või uuendamise protsess on pooleli (grupp B), tõid vastajad positiivselt esile meeskonnakoolitusi ja erinevate registrite olemasolu. Probleemina nähti seda, et andmete õigsuse ja valiidsuse huvides tuleb küsitleda ka neid, kes vastata ei taha. Üldiselt peeti profiili vajalikuks, sest selle abil saab kindlaks teha probleeme ja otsustada, kuhu raha suunata. Profiili koostamist toetab ka varasem positiivne kogemus.

Omavalitsustes, kus THP-d ei ole koostatud ega uuendatud (grupp C), toodi välja, et selle järele ei nähta vajadust. Spetsialistid nägid ühe põhjusena ka aja- ja rahapuudust sellise mahuka töö ettevõtmiseks. Siiski tõid spetsialistid välja, et otsuste tegemisel kasutatakse erinevaid andmeid ja registreid.

THP koostamist ja kasutamist toetavad ning takistavad tegurid on kokkuvõtlikult kujutatud joonisel.

Joonis. Tervise- ja heaoluprofiili koostamist ning rakendamist toetavad ja takistavad tegurid

Soovitused

Võib öelda, et juhtide ja spetsialistide erinevad arvamused on seotud sellega, kas asutuses on või ei ole koostatud THP. Tulemuste alusel saab ajendada tulevikus uusi asutusi THP-d koostama ja seda ka töös kasutama.

Selleks et profiilide koostamist toetada ja kitsaskohtadega tegeleda, toome välja uuringust järelduvad soovitused.

• TAI-l ja tervisedendajatel tuleb tõhustada THP-ga seotud teavitus- ja selgitustööd.
• Terviseprofiili koostamise alguses tuleb protsessi juhtidel (TAI spetsialistid, tervisedendajad, välised konsultandid) teadlikumalt rohkem tähelepanu pöörata meeskonna ootuste ja rollide selgitamisele.
• Rõhuasetus peaks liikuma profiili koostamiselt üha enam selle sihipärasele kasutamisele elanike terviseseisundi parendamise strateegilisel planeerimisel.
• THP rakenduslikku funktsionaalsust tuleb edasi arendada ja muuta see veelgi paindlikkumaks. Pärast uuringut on THP koostamise e-keskkonda juba lisatud tegevuskava moodul, kuid selle rakendamine on alles algusjärgus. Praktilisust võiks aidata kujundada ka mahuka riski- ja kaitsetegurite kirjelduse võimaluse lisamine THP ülesehituses, mis annaks koostajale väga konkreetseid suuniseid, kuidas üht või teist probleemi lahendada või ennetada. (Riski- ja kaitsetegurid on mõjurid, mis suurendavad või vähendavad probleemi tekkimise tõenäosust, näiteks head suhted perekonnas on vaimse tervise probleemide ennetamise kaitsetegur.) Praegu aga ei ole riiklikult ega kohalikul tasandil enamiku KOV-ide kohta riski- ega kaitsetegurite andmeid kogutud.
• Kuigi praeguseks on keskkonnas nii üldprofiili kui ka kitsamate teemaprofiilide loomise võimalus, oleks vaja veelgi enam paindlikkust, et KOV saaks luua profiili, lähtudes just oma vajadustest ja paikkonna eripärast. THP koostamiseks ja kasutamiseks vähem motiveeritud omavalitsuste ning väiksemate maakondade kohta oleks vaja läbi mõelda ja välja töötada maakonnaülene kontseptsioon, mis tagaks piisavalt paljude omavalitsuste kaasamise maakonnaprofiili koostamisse. Siis poleks vaja KOV-i tasandi profiili koostada, sest analüüsiks vajalik info oleks koondatud maakonnaprofiili. Põhjaliku kaasamise ja hea protsessijuhtimise tulemusena võiks valmida kvaliteetne maakonnaülene tervise- ja heaoluprofiil koos tegevuskava ja strateegiliste eesmärkidega, millest lähtudes ka omavalitsused oma valdkondlikku tegevust kavandavad.

Soovituste ja ettepanekute põhjal näeb uuringumeeskond, et tervise- ja heaoluprofiili koostamine ning rakendamine saab olla tulevikus tõhusam ja rohkem tugineda paikkonna eripäradele ning vajadustele.

Marika Kookla, tervise arengu instituudi analüütik
Katrin Lang, Tallinna tervishoiu kõrgkooli külalislektor
Mari-Liisa Parder, Tallinna tervishoiu kõrgkooli lektor
Triinu Purru, tervise arengu instituudi paikkondade tervise edendamise osakonna juhataja
Liina Riisenberg, Tallinna tervishoiu kõrgkooli lektor

Artikkel ilmus ajakirjas Sotsiaaltöö.

---

Täname kõiki omavalitsusjuhte ja rahvastiku tervise valdkonna eest vastutajaid, kes olid nõus uuringus osalema. Uuringu tegemisele on lisaks artikli autoritele kaasa aidanud Jelizaveta-Anna Ganža, Nele Kunder, Kaisa Liiv, Hanna-Liisa Mölder, Epp Reedik, Katre Seema ja Linda Vaher-Kõrge.

 

Viidatud allikad

Brownson, R. C., Fielding, J. E., Green, L. W. (2018). Building Capacity for Evidence-Based Public Health: Reconciling the Pulls of Practice and the Push of Research. Annual review of public health, 39, 27–53. doi:10.1146/annurev-publhealth-040617-014746

Kerge, E., Haage, B. (2020). Ennetustöö korraldus uuenenud tervise- ja heaoluprofiili abil. Sotsiaaltöö, 4.

Purru, T., Seema, K. (2021). Rahvatervis ja turvalisus kohalikes omavalitsustes. Uuringuraport 2020. Tallinn: Tervise Arengu Instituut.

Rahvatervise seadus. (1995). Riigi Teataja I, 03.02.2023, 7.

Sotsiaalministeerium. (2021). Rahvastiku tervise arengukava 2020–2030.

Terviseinfo. (2023). Maakondade tervise- ja heaoluprofiilid.