TEL võrgustiku suvekool 2016

15-16. juunil 2016 toimus Nelijärve Puhkekeskuses TEL võrgustiku suurüritus: riiklik suvekool „Tervist edendavate lasteaedade võrgustik - 15 tegusat aastat”, millega tähistasime võrgustiku 15. sünnipäeva.

Kahepäevase juubeliürituse avasime 25 uue liikme vastuvõtmisega võrgustikku ja Tervise Arengu Instituudi (TAI) vanemspetsialisti Liana Varava ettekandega ”Tervist Edendavate Lasteaedade võrgustiku arendamisest ja arengust 2000-2016”. TEL võrgustikku kuulub 271 koolieelset lasteasutust 15 maakonnast ja 4 suuremast linnast (Tartu, Tallinn, Pärnu, Narva), mida koordineerivad ja nõustavad paikkondades lasteaedade tervisedenduse koordinaatorid.

Esimese päeval TAI Käitumisoskuste Mängu projektijuhi Kai Klandorfi ja koordinaatorite eestvedamisel toimunud kogemuslik Maailmakohvik „Lasteaed – laste ning töötajate tervise ja heaolu edendaja“ oli töine ning selle käigus tekkinud mõtted ja tehtud ettepanekud väärivad rakendamist. Maailmakohvikus käsitleti laste tervise ning lasteaia heaolu edendamise teemasid: 

• Kuidas luua ja hoida toimivat tervisemeeskonda?
• Millised on Sinu edulood turvalisuse loomisel lasteaias?
• Kuidas luua tervist toetavat psühho-sotsiaalset õhkkonda lasteaias?
• Milliste leidlike lahendustega toetad laste füüsilist arengut?
• Kuidas mõjutada lastevanemaid tegema tervist toetavaid otsuseid, mis aitavad kujundada laste positiivset tervisekäitumist?
• Milliste mõjusate tegevustega toetan enda tervist tööpäeva jooksul?
• Kuidas saavutada, et lapsed oleksid iga päev vähemalt 60 minutit mõõdukalt kehaliselt aktiivsed?
• Millised on Sinu lasteaia head näited laste toitumisharjumuste kujundamisel?
• Mida on andnud see, et lasteaed on Tervist Edendav Lasteaed ja kuulub TEL võrgustikku?
• Kuidas vähendada laste ekraaniaega?

Pärast intensiivset vaimset tegevust suundusime Nelijärve ümbruses olevatele metsaradadele, kus oli võimalus valida vastavalt soovile ja võimekusele sobiv liikumisviis –jooksmine, kepi- või tervisekõnd.

Isetegevusõhtuks olid pea kõik võrgustikud ette valmistanud meeleolukad etteasted, sidunud need Merekultuuriaasta ja enda paikkonnaga. Kiitusi ja kallistusi tublidele tegijatele - võrgustiku arendajatele - jätkus kauaks ning tantsu ja lusti südaööni. Isetegevusõhtut juhtis TAI tervise edendamise osakonna juhataja Tiia Pertel.

Teise päeva hommikul oli võimalus väikestes gruppides osaleda meeskondlikus strateegiamängus 100 Mölki. Mänguväljaks oli Nelijärve maastik, kus asusid hajutatult virtuaalsed kontrollpunktid, mida tuli tahvelarvuti juhatamisel üles leida ja vastata 40 küsimusele. Tihenevale vihmasajule vaatamata, läbisid kõik võistkonnad mängu ja saabusid tagasi, näod naerul.

Teisel päeval toimus 5 erinevat töötuba, mida viisid läbi oma ala spetsialistid ja eksperdid.

Kliiniline psühholoog Anna-Kaisa Oidermaa juhitud töötoas „Minu vaimse tervise hoidmise ja edendamise allikad“ arutati kuidas suurendada positiivsete emotsioonide osakaalu elus, kuidas neid märgata, ära tunda ja esile kutsuda ning kuidas leevendada pingeid ja ennast paremini tunda.

TAI laste ja noorte tervise vanemspetsialistide Alice Haava ja Triinu Kalle eestvedamisel toimunud töötoas „Toit ja meeled“ testiti meeli ja räägiti sellest, millised meeled meid toidu hindamisel mõjutavad. Prooviti, kuidas maitseb ja lõhnab toit, kui silmad on kinni ning vaadati, kas ja kuidas mõjutab värv meie toidueelistusi. Räägiti ka sellest, kas ja kui palju peaks tarbima suhkrut. Vaadati, kui palju sisaldavad erinevad piimatooted ja maiustused suhkrut ning arvutati, kui palju me iga päev erinevate toodetega suhkrut tarbime.

Inimese- ja ühiskonnaõpetuse õpetaja ja vabastava rühmanaeru koolitaja Ülle Närska juhitud töötoas „Naerame terviseks!“ praktiseeriti erinevaid naeruharjutusi- ja lõõgastumistehnikaid läbi mänguliste elementide ning situatsiooniülesannete.

Töötoas „Tervist toetav liikumine ja kehahoid igasse päeva!“ oli osalejatel võimalus kuulata pikaaegse kogemusega koolitajat, õppejõudu ja tervisedendajat Marge Graubergi. Räägiti individuaalsetest liikumissoovitustest ning sellest, kuidas alustada tervist toetava liikumisega. Arutleti tervisliku liikumisega seotud müütide ja tegelikkuse üle, milline on kena kehahoid ja kuidas seda hinnata ning osalejatel valmisid suveks individuaalsed liikumisplaanid.

Õppejõu, pikaaegse kogemusega esmaabi õpetaja ja kiirabi töötaja Andrus Lehtmetsa juhitud töötoas „Pea asi on peaasi. Käitumine õnnetuse korral“ keskenduti mõte-tegu ja põhjus-tagajärg seostele õnnetuste tekkimisel, arutati ja julgustati õigeid otsuseid vastu võtma, hoolima, abi andma.