Valdkonna arengusuunad: 2008–2010

Järgnev loetelu annab ülevaate Tervise Arengu Instituudi poolt 2008–2010. aastal paikkonna tervise edendamise valdkonnas ellu viidud tegevustest.

• 2008. aastal tellis Tervise Arengu Instituut analüüsi (autor Eve Reincke), mille eesmärk oli kaardistada nii Eestis kui valitud välisriikides olemasolevad terviseprofiilid ning võimalikud juhendmaterjalid paikkondadele. Raport analüüsis Eestis koostatud terviseprofiile, rahvusvaheliste organisatsioonide poolt kasutatavaid terviseindikaatoreid ja valitud välisriikide terviseprofiilide põhimõtteid. Kaardistus oli aluseks Eesti terviseprofiilide koostamise põhimõtete ja metoodika väljatöötamisel ning sellega on võimalik tutvuda siin.

• Paikkonna terviseprofiili koostamise abimaterjalide väljatöötamine, sh metoodiline juhendmaterjal ning elektroonilised andmekogumise alusfailid. Mõlemad materjalid olid terviseprofiili koostamise koolituse alusmaterjalideks, neid jaotati kõigil koolitustel ning need on kättesaadavad terviseinfo.ee leheküljel (siin). Abimaterjalide (ja koolituste) väljatöötamisel nõustas Tervise Arengu Instituuti strateegilisest aspektist laiapõhjaline juhtrühm, kuhu olid kaasatud liikmed Tallinna Ülikoolist, Eesti Linnade Liidust, Tervisekaitseinspektsioonist, Eesti Tervisedenduse Ühingust, Eesti Tervislike Linnade võrgustikust, Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuametist ning Sotsiaalministeeriumist.

• Paikkonna tervisedenduse baaskoolituse ning paikkonna terviseprofiili koostamise koolituse koolituskava ja -materjalide väljatöötamine ning koolituste läbiviimine. Tervisedenduse baakoolitusi toimus 18 ning neil osales kokku 436 inimest. Terviseprofiili koolitusi toimus 17 ja neil osales kokku 456 inimest.

• Paikkonna terviseprofiilide koostamine. Terviseprofiilide koostamist alustasid nii maakonnad kui kohalikud omavalitsused ning 2010. aasta 31. märtsi seisuga olid terviseprofiilid valminud kõigil 15 maakonnal ning 32 kohalikul omavalitsusel (kõigi tänaseks valminud terviseprofiilide loetelu leiab siit).

• Paikkonna sekkumismeetmete näidete kogumiku koostamine. Kogumikku sai koondatud 10 hea praktika näidet paikkonna tasandil elluviidud sekkumismeetmetest erinevatele sihtgruppidele ja erinevates tervisevaldkondades koos soovitustega, mida sarnaste tegevuste elluviimisel tulevikus tuleks arvesse võtta. Sekkumismeetmete kogumikku jaotati trükisena maavalitsustele ja kogumikus kajastatud asutustele. Kogumikuga saab tutvuda siin.

• Maakondlike tervisedendustegevuste lepingu põhimõtete väljatöötamine.

Eelpool nimetatud tegevused viidi ellu Euroopa Sotsiaalfondi programmi „Tervislikke valikuid toetavad meetmed 2008-2010" raames.

Riikliku südame- ja veresoonkonnahaiguste ennetamise strateegia 2005–2020 (SVH) raames eraldati kõigile maavalitsustele ja kolmele suuremale linnale (Tallinn, Tartu ja Narva) rahalised vahendid tervist toetavate tegevuste elluviimiseks. Peamised maakondades läbi viidud tegevused olid:

• konkursi "Suitsuprii klass" läbiviimine

• riikliku südamenädala korraldamine maakonnas

• maakondliku tervisenõukogu töö korraldamine

• tervist edendavate koolide ja lasteaedade võrgustiku arendamisele suunatud tegevused (koolitused, ümarlauad, suvekoolid jne)

• elanike terviseteadlikuse parandamiseks läbi viidud koolitused, konverentsid, laagrid, infopäevad jms

Lisaks toetab paikkondlike tegevuste elluviimist riiklikult ka Eesti Haigekassa (rahvastiku tervise arengukava 2009–2020 raames), kes toetab paikkondlikke nn traumaprojekte, mille eesmärgiks on tervist toetava keskkonna arendamise ja paikkonna suutlikkuse tõus tegelemaks kodu- ja vaba aja vigastuste, mürgituste ennetamise, sh alkoholi tarvitamisest tingitud terviskahjustuste ennetamisega paikkondlike organisatsioonide, võtmeisikute ja kohalike omavalitsuste tegevuste võimestamise kaudu.

Ülevaade 2009. aasta maakondlike vigastuste ennetamise projektide tulemustest:

• Toimusid erinevad arenduskoolitused, infopäevad jms üritused sidusrühmadele: kohalike omavalitsuste töötajatele, lasteaedade-koolide pedagoogidele ja tervisemeeskondadele

• Tegevusi oli ka otse sihtrühmadele, eeskätt lastele ja noortele toimusid esmaabi- ning ellujäämiskoolitused, laagrid, tervise- ja liikumispäevad, näidendid ohutusest erinevates situatsioonides. Täiskasvanud said osaleda ohutusmessidest ning antud valdkonna spetsialistid tervisefoorumidest, mille peaeesmärgiks oli paikkondlikku elanikkonna traumade ja õnnetusjuhtumite ennetamise teadlikkuse tõstmine.

• Kohaliku ajalehe lisadena ilmusid tervise väljaanded, tehti raadiosaateid ning produtseeriti maakondliku ulatusega trükiseid, sealhulgas kalendreid ja postreid, mis juhivad tähelepanu ohutusele ja pädevale tegutsemisele õnnetuse korral. Põhitähelepanu suunati ohutusele kodus ja liikluses, aga ka esmaabi oskuste parendamisele. Eraldi tähelepanu pälvisid eakad ja nende hooldajad koduse turvalisuse tagamise eesmärgil.

• Nõustati maakondlike organisatsioonide esindajaid: turvaliste kogukondade toimimise põhimõtete selgitamine siht- ja sidusrühmadele; riskianalüüsi juurutamine lasteaedades ja koolides.

• Toimusid supervisioonid organisatsioonide, koolide ja lasteaedade tervise arengukavade koostamiseks.

• Täheldatav on maakondlike koostöövõrgustike toimimine, kes ühiselt on nõus arendama ja ellu viima ohutuse temaatikat teatud paikkonnas. Eriti tõhus on koostöö päästeameti, politsei ja Eesti Punase Ristiga.

• Viidi läbi projektimeeskondade välishindamised, mille tulemustega on võimalik tutvuda siin.