Sotsiaalpsühholoogilised mõjurid

Mida kõrgem on sotsiaalne sidusus ühiskonnas, seda paremad on rahvastiku tervisenäitajad.

Rahvastiku tervist mõjutavad oluliselt inimestevahelised suhted, nende kvaliteet, suhtlemisvõrgustike tihedus, vastastikune usaldus, kokkuhoidmise- ja sotsiaalse toetuse tunnetamine, mida tervikuna mõistetakse sotsiaalse sidususena.

Sotsiaalse sidususe planeeritud arendamine toob endaga kaasa nii sotsiaalse usalduse kui sotsiaalse turvalisuse kasvu, mis omakorda on olulised rahvastiku tervise mõjurid.

Sotsiaalse sidususe suurenemine on võimalik üksikisikute, rühmade, organisatsioonide ja kogukondade kaasamisega paikkondade terviseprobleemide lahendamisse. Koostöös terviseprobleemide lahendamise võime saavutatakse organisatsioonide ja paikkonnas elavate inimeste aktiviseerimisega, nende pädevuse ja oskuste arendamisega ning poliitiliselt ja sotsiaalselt toetava keskkonna loomisega.

Kogukonna koostöövõime sõltub suuresti sotsiaalsest toetusringist. Toetusringi all mõeldakse inimesi, kellel on hea üksteisemõistmine ja kokkukuuluvustunne, millega kaasneb vastastikune usaldus ja lugupidamine. Inimeste toetus võib olla nii otsene kui ka kaudne - sõprade vahel, perekonnas, organisatsioonis, kogukonnas, koolis, töökohas ja ka riiklikul tasemel.

Mitmed uurijad on leidnud, et mida laiem on lähedaste sõprade ja pereliikmete ring, seda pikem on inimese eluiga. Suhete puudumine võib esile kutsuda kehalisi häireid, kurvameelsust ja ärrituvust, aga ka käitumise muutusi (nt alkoholi kuritarvitamist, suitsetamist, vähest liikumist), mis omakorda võivad põhjustada tervise halvenemist .